Õppeaine "Andmeturve ja krüptoloogia"
Üldteave
- Aine pealkiri: Andmeturve ja krüptoloogia (Data
Security and Cryptology)
- Aine lugemispaik: IT Kolledz, 2010. aasta sügissemester
- Aine eesmärk: anda süsteemne ülevaade kaasagsest
andmeturbest ja krüptoloogiast nii teoreetilise kui ka praktilise poole
pealt mahus, mis on vajalik ühele infotehnikaga tegelkevale praktikule
selle valdkonna piisavaks tundmiseks.
Protsessuaalne teave
- Loengute toimumisaeg: 2010. aasta sügissemestril kord
nädalas, teisipäeviti kella 12.00-13.30, ruumis 316
- Harjutuste ja laborite toimumisaeg: alates oktoobrist,
teisipäeviti kella 14.00-15.30
- Ainepunkte: 3,0
- Ainekood: I301
- Lõpeb: hindelise arvestusega, kujutab endast
valikvastustega testi (80 küsimust)
- Aine maht: 16 paaristundi loenguid (sh eksam), 8
paaristundi praktikume, 4 paaristundi harjutusi + 64 tundi iseseisvat tööd
- Õppematerjalide jaotamine: aine veebilehe kaudu MS
PowerPoint 2000 vormingus failidena
- Loenguväline suhtlus õppejõu ja
tudengite vahel: Interneti teel käesoleva veebilehe
ning meili
vahendusel
Loengute sisu ja materjalid
- Sissejuhatus, infoturbe olemus. Infoturve, selle mõiste, olemus ja
tähtsus kaasaja infosüsteemides ning maailmas. Käideldavus, terviklus ja
konfidentsiaalsus, nende olemus erinevates infosüsteemides ja infovarade
kaitsel. Turbe majanduslik külg. Turvaprobleemi lahendamine praktikas. Toimumisaeg
31. august. Loengumaterjalid PPT vormingus.
- Turvaeesmärkide saavutamise
üldpõhimõtted. Turvaohud ja nende liigitamine. Üldised jooned, kuidas tagatakse paber- ja
digiteabe käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus. Turvaohtude
liigitus: stiihilised ohud ja ründed. Meetodid, mida kasutatakse ohtude
leidmisel ja hindamisel. Ohtude sagedus.
- Infosüsteemide nõrkused ja rakendatavad
turvameetmed. Nõrkuste
liigitus. Nõrkuste koosmõju ohtudega, turvarisk. Turvameetmed, nende
klassifitseerimine ja liigid. Komplekttoimega meetmed. Näited.
- Riskihaldus ja riskihaldusmetoodikad. Riskihaldus turvaülesande
praktilise lahendamise tööriistana. Selle neli alternatiivi -
riskianalüüs, etalonturbe metoodika, segametoodika ja mitteformaalne
metoodika; nende võrdlus. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne riskianalüüs,
näited. Etalonturbe metoodika näide BSI ja ISKE najal.
- Krüptograafia esiajalugu. Krüpteerimise olemus ja põhimõisted.
Krüptograafia ajalugu, traditsioonilised võtted. Krüptograafia sünd ja
areng kuni arvutite ilmumiseni, tuntuimad traditsioonilised võtted.
Krüptoloogia rolli muutumine 20. sajandi teisel poolel.
- Krüptoloogia olemus. Kaasaja
krüptograafia ülevaade. Krüptograafia põhimõisted, olemus ja eesmärgid. Peamised algoritmide
liigid, nende kasutamine. Krüptoanalüüsi olemus ja omadused. Teoreetiline
ja praktiline turvalisus. Praktilise turve saavutamise teed.
- Sümmeetrilised krüptoalgoritmid. AES.
Sümmeetriliste
krüptoalgoritmide olemus, tööresiimid, kasutatavus ja turvalisus. Algoritm
AES, tema saamislugu, üldandmed ja tehniline kirjeldus. AES turvalisus ja
kasutusresiimid..
- Alternatiivseid sümmeetrilisi krüptoalgoritme
AESile. IDEA, Skipjack, Blowfish, RC4. Nende
omadused, turvalisus, kasutatavus. DES ajaloolise tagasivaatena.
- Asümmeetilised krüptoalgoritmid, RSA.
Olemus, omadused,
matemaatiline tagapõhi ja peamised terminid. Näide. Praktiline kasutatavus
ja näpunäiteid, realisatsioonid.
- Krüptoräsid. Krüptoprotokollid, TLS. Krüptoräside olemus, omadused ja
nõuded neile. Kasutatavaimad algoritmid, nende teoreetiline ja
praktiline turvalisus. Sõnumi autentimiskood kui võtmega räsifunktsioon,
nende kombineritavus. Krüptoprotokollid. Protokoll TLS (SSL),
lühikirjeldus ja kasutatavus.
- Digiallkiri ja selle kasutamine. Digiallkirja hädavajalikkus
digidokumendihalduses. Digitaalallkiri kui avaliku võtmega krüptograafia
rakendus. Privaat- ja avaliku võtme käsitlemise tavad. Sertifitseerimine,
sertifikaat. Ajatempel ja kehtivuskinnitus, nende teenuste osutajad.
Sertifitseerimise infrastruktuur ja PKI. Digiallkiri Eestis.
- Digiallkiri ja digiasjaajamine
praktikas. Digiarhiveerimine. Digiallkirja eripärad praktikas ja võrdlus omakäelise
allkirjaga. Digiasjaajamine ja digiarhiveerimine. Digiarhiveerimise
peamised alusprobleemid. Paber- ja digidokumendi vahekorrast.
- Andmebaaside turve. Võrguturve. Andmebaaside turve teoorias ja
praktikas. Krüptoaheldamise tähtsus ja vajalikkus ning praktiline
kasutatavus. Riistvaralise turvamooduli roll. Võrguturbe vajalikkus.
Tulemüür, virtuaalne privaatvõrk, krüptomüür. Turvaline kaugtööklient.
- Organisatsiooni turve ja turbehaldus. Organisatsiooni turbe
ülesehituspõhimõtted. Turbehalduse funktsioonid ja tegevused,
turvapoliitika olemus. Infoturbe foorum ja selle roll.
Riskihaldusmetoodika valimine. Infoturbeplaan, turvameetmete teostamine ja
järeltegevused. Seonduvad standardid maailmas ja Eestis.
- Turbe õiguslik reguleerimine.
Isikuandmete kaitse. Avaliku
teabe seadus avaliku sektori andmekogude reguleerijana. ISKE ja X-tee
projektid. Isikuandmed, isikuandmete kaitse seadus. Isikuandmete kaitse versus ISKE.
- Turbe
sotsiaalseid elemente. Turbe mõju infosüsteemidele ja sealtkaudu
ühiskonnale. Küberründed, kübersõda, küberkaitse. Infosõda ja kübersõda,
erinevate subjektide osakaal ja roll nende valguses. Küberkaitse vs
infoturve, küberkaitse peamised probleemid ja nende võimalik lahendamine.
2009. aastal IT Kolledzis loetud
kursuse materjalid on saadaval aadressil http://www.itcollege.ee/~valdo/turve/2009/
(sel aastal on materjale mitmeti muudetud ja täiustatud).
Iseseisev töö ja hindamine
>Iseseisev töö: referatiivne töö ühel
etteantud teemal;
(tähtaeg 14. õppenädala algus ehk 29. november kell 0:00:01). Referaadi esitatus ja arvestatus on eeldus
testile pääsemiseks Lisaks peavad testile pääsemiseks tehtud olema laborites
antud kodutööd.
Teadmiste kontrolli vormid: hindeline arvestus on kirjalik, kujutades
endast valiktesti olulisemate andmeturbe ja krüptoloogia faktide kohta, mida
tuleb täita ilma abimaterjalideta.
Aine arvestuse hinde määrab põhifaktide tundmist kontrolliv valiktest (80
küsimust), testile saamise eelduseks on tehtud jooksev töö (laboritööd) + referaat. Test toimub abimaterjalideta.
Kirjandus
Põhiõpikut aines ei ole,
loengute käigus tekivad MS PowerPoindi vormingus slaidiprogrammid, mis
katavad aine. Juba loetud loengute materjalid on kättesaadavad käesolevalt
lehelt..
Suur hulk ingliskeelseid
raamatud ja mõned eestikeelsed teoses katavad loengukursuse erinevaid osi, kuid
neid kõiki tuleks vaadata täiendava, toetava kirjandusena:
•
V. Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn,
AS Cybernetica, 1997,
125 lk
•
V. Hanson, A. Buldas, H. Lipmaa Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe
tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika, 1998, 372 lk
•
V. Praust. Digitaalallkiri — tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO,
2001, 179 lk
•
A. Kirna.
Arvutikaitse ABC. Paar, 2008, 100 lk
•
H. Mägi, L.
Vitsut. Infosõda: visioonid ja tegelikkus. Tallinn, EE, 2008
•
T. Beltier, J.
Beltier, J. Blackley. Information Security Fundamentals. Auerbach, 2004
•
A. Manezes, P.
Oorschot, S. Vanstone. Handbook Of Applied Cryptography. CRC Press, 2001
•
J. Katz, Y.
Lindell. Introduction to modern cryptography. CRC Press, 2007
Kontakt
Valdo Praust - arvuti- ja
andmeturbespetsialist, tehnikamagister
tel 514 3262
e-post: mois@mois.ee