Richard Stallman (RMS) on kõige enam tuntud kui vaba tarkvara aktivistina ja GNU projekti alustajana millest vaba tarkvara liikumine alguse sai.
Algselt enne GNU projekti oli RMS rohkem praktik tänu lihtsast vajadusest igapäevaseid probleeme lahendada, nagu näiteks süsteemi kasutajatele sõnumi saatmine kui printer oli jälle paberit sööma hakanud. Kuna aga üha enam muutus tarkvara arvutite peal kinnisemaks ja tarvara litsensid aina rohkem vabadusi piiravamaks siis lõi RMS GNU Projekti, et pakkuda kasutajatele tarkvara mis oleks vaba omandusliku tarvara piirangutest.
RMS ajab taga ideaalset maailma kus kogu tarkvara oleks vaba kõigile huvilistele lugeda muuta ja edasi jagada, ning tänu mitmetele vabavaralistele projektidele ,nagu näiteks Linux-i kernel, Apache veebi server, GCC C keele kompilaator ning paljud muud projektid mis kasvad GNU projekti all või on eraldi ellu tärganud, on see ideaal aina ligemale tulemas kuid siiski tavalisel dumb useril on enamasti üsna savi mis litsensi nende kasutatav tarkvara kasutab, peaasi, et töö saaks tehtud.
Snowdeni NSA leke mis sai meedias palju vastukaja on pannud õnneks mõned targemad kasutajad mõtlema, et äkki ikka oleks hea teada mida see tarvara mida ma igapäevaselt kasutan ikkagi seal tagataustal teeb. Üsnagi aktuaalseks on see teema muutunud Windows 10 välja tulekuga, sest vaikimisi saadab see Microsofti uusim operatsiooni süsteem kogu sinu arvuti tegevuse nagu näiteks mis rakendusi sa kasutad, mis lehti külastad ning isegi mikrofoni sisendi Microsofti pilveserveritesse analüüsimiseks ning salvestamiseks.
Pidevat mikrofoni sisendi saatmis tegi ka vahepeal Google Chrome veebilehitseja mis teadupärast on vabvaralise projekti Chromium omanduslik versioon paari lisaga nagu näiteks Adobe Flash player ja PDF lugeja, kuid see lisa eemaldati üsna vaikselt peale seda kui paar väiksemat tehno uudiste lehte selle kohta kirjutasid.
Ma ise olen vaba tarkvara poolt ning pooldan RMS’i mõtteid kuid siiski praktikas väga ei ole võimalik 100% vabatarkvara kasutada kuna pole piisavalt vabatarkvaralisi lahendusi mis suudaks edukalt asendada omandusliku tarvara ja kuna maailma hammasrattaid paneb jätkuvalt liikuma raha ning enamus rahast on dumb userite käes kes väga ei hooli mis tarkvara neil jookseb arvutis, telefoni peal või isegi ICD seadme sees oleva mikrokontrolleri peal jooksev kood mis hoiab kellegi südant elus ja on suuteline üle bluetoohi sinu telefoniga suhtlema. Kuna enamus inimesi selliste seadmete tarkvara peale ei mõtle siis ei ole ka lootust, et midagi muutuks.
Ka mul endal on olnud probleeme omandusliku tarkvaraga, mis on ka loogiline, sest mul pole lihtsalt praktilistel põhjustel hetkel võimalik kasutada arvutit mis algusest lõpuni vaba nagu näiteks Lemote või librebooti kasutav Lenovo Thinkpad x60. Ma pean hakkama saama enda Dell Vostro 3360 sülearvuti.
Alguses kui ma selle sülearvuti sain ei töödanud mul Linuxi all näiteks puuteplaat ja kaabliga võrguühendus, kuna nende seadmete draiverid olid ainult kirjutatud Windowsi jaoks ning Linuxi draiveri arendust polnud keegi teinud. Ajapikku aga õnneks tekkis draiver nii mu võrgukaardi jaoks kui ka lõpuks puudeplaadi jaoks.
Võrgukaardi draiveri kirjutasid lõpuks Qualcommi töötajad ise aga kuna tegu on tavakasutaja arvutitele mõeldud võrgukaardiga siis sellise draiveri kirjutamine Linuxile on firmadele teisejärguline
Puuteplaadi draiveri kirjutas üks üksik isik kuulates pealt Windowis draiveri suhtlust puuteplaadiga ja siis kirjutas draiveri vastavalt suhtlust pealt kuulates välja tulnud mustritele, mille protsess ise on huvitav aga siiski puuteplaadi tootjapoolne igasugune abi puudus mis tõttu näiteks nelja näpu tuvastus, tundlikuse muutmine ning veel paar parameetrit on jätkuvalt puudu.
Lõpetuseks siis TL;DR: RMS-i ideaalne vaba tarkvara maailm teeks väga palju asju kergemaks ja lihtsamaks kuid praktikas ei pruugi see kunagi juhtuda kuna paljud tavakasutajad on teadmatud vabatarkvara plussidest ning vabatarkvara kipub hirmutama vana mõttemaailmaga firmas, kes kardavad oma omandusliku tarkvara tuludest ilma jääda.
:wq