Tihti ei ole võimalik füüsiliselt ühel ajal ühes ruumis kokku saada. Seetõttu on oluline videosuhtlus. Selleks on ka mitmeid võimalusi. Enne videosuhtluse alustamist tuleb muidugi aeg kokku leppida kui siintoodud põhiaadress sobib. Või siis ka veel kanal ja selle aadress kokku leppida.
Muidugi võib tudeng valida talle sobiva aadressi ja siis mulle teada anda. Või kui Jitsi Meet ei sobi siis võib kokku leppida ka milleski muus. Oluline, et valitav suhtluskanal (-rakendus) vajalikus funktsionaalsuses ka Linuxiga toimiks kuna õppejõud kasutab põhikeskkonnana Linuxit. Tasub vaadata, mida Jitsi Meet võimaldab ja valitaval rakendusel võiks sarnased võimalused olla.
Olulised omadused, mis igal juhul peaks valitaval suhtluskanalil (-rakendusel) olema:
Enamasti probleeme ei ole kuid näiteks Windows-only või ka mac-only rakendustega, keskkondadega võib seda tekkida. Näiteks on õppejõud kasutamas ka Google Hangouts'i, Zoom'i.
http://enos.itcollege.ee/~lepikult/diplomitoo/
- siin on muuhulgas ka tähtajad, täiendavad mallid jms
Diplomitöö hindamismaatriks: XLS | ODS | PDF
Üldiselt on tudengipoolne aktiivsus oodatud. Kord 1-2 nädala jooksul võiks suhelda, et asjad ei kuhjuks.
Lühidalt:
Teabevahetuse kausta panna:
Pikemalt:
Pilvekeskkondade jaoks vajalikud kasutajad leiab siit.
Suhtlemisrakendused leiab siit. Üldiselt eelistan rakendust Telegram, sobib ka Keybase (eriti tarkvaraarendajatele kuna seal on krüpteeritud Git võimalik ja palju vaba kettaruumi võrgukettana). Ka teised suhtlusrakendused on võimalikud.
Julgustan kasutama pilvetehnoloogiaid (Google Drive, Keybase'i võrguketas, jms), failiserverite jms
võimalusi ja e-kirjaga vaid linki saatma, et vältida postkasti täitumist
failidega. Muidugi kaasaegne suhtlus võiks käia juba suhtlusrakenduses.
Enne Google Drive'i üleslaadimist tuleks märkida, et üleslaaditavad
dokumendid teisendatakse muudetavale kujule (vt see artikkel, alapealkiri Convert documents
into Google formats).
Lisaks julgustan kasutama MKM koosvõime raamistikuga (koopia siin) soovitatud ODFi vormingut (odt) - dokument "Riigi IT arhitektuur" lk 38 alates. Kui olete mulle
dokumenti muudetavas vormingus edastamas siis püüdke vältida MS Office'i
dokumendivorminguid ja palun kasutada koosvõime raamistikus soovitatud ODFi
vorminguid. ODFi
tekitamiseks sobib kõige paremini LibreOffice
kuid ka MS
Office ning MS
Office 365 saavad hakkama ent siiski probleemidega - ei soovita seetõttu MS
Office'it ODFi tekitamiseks, muutmiseks - seda ka seetõttu, et failivahetust ei ole soovitav rajada
impordile-ekspordile. Viidatud juhend on koostatud veel
LibreOffice'i eelkäija OpenOffice.org'i põhjal ent kehtib muidugi ka
LibreOffice'ile.
Ehk siis nii juhendaja kui diplomand peavad kasutama sama tarkvara (soovitavalt ka sama versiooni), vastasel korral läheb vormistus katki ja tekitab liiga palju lisatööd. Pilvepõhine lähenemine on igati kohane 21.sajandile ehk siis veebipõhine Overleaf (LaTeX) on parim lahendus.
Julgustan kasutama LaTeXi malli, mis on oluliselt mugavam kuna
vormistus on seal paigas ja vaja vaid oma tekst sisestada. Lisaks on kõik
veebipõhine ja muudatuste jälitamine (track changes) ka olemas ehk siis
juhendajana teen muudatused selliselt, et need on selgelt eristatavad läbi
muudatuste jälitamise ja saab ise nõustuda või ka tagasi lükata tehtud
muudatused.
Lisaks ei teki LaTeXi puhul mitut dokumenti ehk siis sama keskkond veebis
väljastab ka PDF-faili, mida siis diplomitööna esitada. Muidugi
saab ka vahepeal hetkeseisundist varukoopiat tekitada (labelled
versions) ja vajadusel ka taastada. Lisaks saab ka oma arvutisse
kõike alla laadida. Arvutis soovitan kasutada TeXstudio tarkvara.
LaTeX
on tegelikult väga lihtne markeerimiskeel, mida IT-valdkonna inimene
(eriti tarkvaraarendaja) kergesti omandab. Tarkvaraarendajatele võib huvi
pakkuda versioonihaldusega sünkroniseerimine (küll tasuline) kuid saab ka täiesti ilma kuna võimalik vahepealseid versioone salvestada.
Olen ise GNU/Linuxi
kasutaja (mitte ainus) kuid eks on võimalik virtuaalmasinas ka
MS
Windowsi ja selle tarkvara kasutada. Näiteks MS OneDrive'i kaudu avanev veebipõhine MS Word ei
sisalda muudatuste jälitamist ja selleks tuleb arvutipõhist versiooni
kasutada. Sellega aga võib probleeme tekkida teinekord. Ühte tööd
juhendasin ja minu parandused ei jõudnud mitte alati tudengini. Pidi
teinekord käsitsi sünkroniseerima. Kasutasin uusimat MS Office 365
arvutiversiooni kuid tudengil ei olnud nii uus ja tootjalukustuse (vendor lock-in) tõttu tekkisid probleemid.
Probleemi võimalikult selge sõnastamine ja väljatoomine aitab aru saada püstitatud ülesandest.
Mida ja kuidas tahetakse antud tööga saavutada ja millis(t)el eesmärkidel
Projekteerida/ töötada välja/ analüüsida/ määrata/ juurutada …. /objekti
nimetus/…..
Näiteks:
Koostada tehniline spetsifikatsioon ja majanduslik kalkulatsioon EV
Spordiministeeriumi üleminekuks digitaalsele asjaajamisele.
Ülesanne peab olema kooskõlas tarkvara arendaja/ IT-süsteemide
administreerija tööülesannetega. Ülesanne ei tohiks olla ülemäära
keerukas, kuid ei tohi olla ka allpool IT Kolledži õppekavadega määratud
teadmiste taset.
Ülesanne peab olema kompleksne, s.t. nõudku lahendamiseks mitmekülgseid
teadmisi.
Ülesande lahendamine peab nõudma üliõpilaselt piisavas mahus iseseisvat
tööd.
Kui on vaid firmaspetsiifiline lahendus, mida mujal kasutada ei saa siis
üle 3 hindeks ei saa tavaliselt.
Hinne 5 on ikkagi midagi täiesti uudset ja sellist, mis on üldkasutatav,
mitte spetsiifiline lahendus ühele ettevõttele. Lisaks täiuslikult
vormistatud.
a) nõuded otstarbele (näiteks: väljatöötatav rakendus
peab võimaldama edastada informatsiooni protokollistiku IEEE …
turvareeglite kohaselt);
b) nõuded (tarkvarasüteemi, andmete töötlemise
jne.) jõudlusele;
c) väljatöötatava lahendi ekspluatatsiooni- ja muud
tingimused; (võrguühenduse kiirused, süsteemi funktsioneerimine piiratud
eelarve tingimustes jne.
d) piirangud (ajalised, rahalised jne.);
e) …
Töös lisada metoodika kuidas kontrollitakse lahenduse vastavust nõuetele.
Lisalugemist metoodikatest ja lõputööga seonduvast:
http://staff.ttu.ee/~eessaar/loputood_soovitused.html
https://tudengitele.wordpress.com/uurimuslik-osa/valim/
Protsessi, toote, teenuse parendamine - Gap Analysis
https://www.lucidchart.com/blog/what-is-gap-analysis
https://www.clearpointstrategy.com/gap-analysis-template/
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_theories
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_conspiracy_theories
tähestikuline järjekord erinevatest teooriatest:
http://changingminds.org/explanations/theories/theories.htm
http://changingminds.org/explanations/theories/a_alphabetic.htm
https://www.utwente.nl/cw/theorieenoverzicht/Alphabetic%20list%20of%20theories/
Tervikpilt erinevatest teooriatest, metoodikatest:
https://slideplayer.com/slide/1733578/
-> slaid 17
http://www.tlu.ee/~katrin/mmrm/skeem_handbook.jpg
Siin tuleb siis tegeleda teoreetilise poolega, et mis on see teoreetiline alus valitud lahendusele. Üsna tavaline on, et töö käigus valitakse mingit tarkvara. Siis tuleb see ka tulenevalt lähtetingimustest ära põhjendada ehk argumenteerida viidetega, miks midagi valiti.
Lõputöö ülesande raames lahendatavad küsimused („alamülesanded“)
Näiteks:
1) Turvariskide analüüs;
2) Kasutajate isikutuvastuse meetodite ja
realisatsioonide ülevaade;
3) Testvõrgu katsetamine ja katsetulemuste analüüs;
4) Väljatöötatud seadmete ja tarkvara kasutusvõimaluste
analüüs.
https://scholar.google.com
http://www.ttu.ee/asutused/raamatukogu/10640/andmebaasid-databases/
Võimalus TORU
(OpenVPN)
abil väljapoolt ülikooli andmebaase kasutada
1. Sissejuhatus (< 10%)
1.1 Taust
1.2 Probleem
1.3 Eesmärk
1.4 Ülevaade tööst
2. Metoodika (<20%)
2.1 Ülevaade objektist
2.2 Ülevaade tööriistadest
2.3 Ülevaade protsessist
3. Tulemused (30 -40%)
4. Analüüs, arutelu, järeldused (30 -40%)
5. Kokkuvõte (0.5 lk)
Tüüpiline akadeemilise töö struktuur:
liigendada töö korralikult - referatiivne osa ja autori panus selgelt
eraldada. Referatiivne osa võimalikult väikeseks viia ja rohkem viidata.
Siis jääb rohkem ruumi ka autori panuse kajastamisele.
näiteks standardeid jms ei ole mõtet töös kirjeldada ja nii referaati
kirjutada - pigem viidata avalikult saadaolevale materjalile
Tooge selgelt välja: Mis on see idee ja teostus, mille eest teid
diplomeeritakse
Autori tehtud töö tuleb selgelt välja tuua ka kaitsekõnes
Kõik, mida te ise välja ei mõtle ja ei põhjenda vajab viitamist
Valitakse vale teema, nt „Toode või tehnoloogia X“ -> referaati on
raske kaitsta lõputööna.
Teemas pole uudsust:
nt Väikefirma X kohtvõrgu loomine.
Teema valimine
Vale teema: Squid vahemäluteenuse seadistamine
Õige teema: Veebi vahemäluteenuse seadistamine firma X näitel
Tuua välja firma eripära ja erinevate lahenduste võrdlev analüüs
Enne tegemist mõelge:
Kas ma lahendan õiget probleemi, mis kõrvaldab mingi puuduse?
Kas terves maailmas pole sama probleemi juba uuritud ja lahendatud?
Lisage oma lõputööle peatükk, mis kirjeldab sarnaseid lahendusi/probleeme
ja viidake neile
Head on viited teadusartiklitele
Tooge kaitsmiseks korralik kaitsekõne välja töö pealkiri, autor ja
juhendaja
Kirjeldage sissejuhatavalt lõputöö eelnevat olukorda
Näidake, et eelnev olukord oli paha-paha ja Teie diplomitöö pakub
lahenduse...
Kirjeldage kuidas lahenduseni jõudsite (mis alternatiive vaatasite)
Andke oma tehniline lahendus edasi maksimaalselt mõne slaidiga
Tooge selgelt välja ka projekti hetkeseis, tulemused ja OMA PANUS
Demoge oma lahendust, kui saate
Inimesed peavad eelkõige aru saama:
Esitlus (presentation) on tegevus, mille käigus näidatakse kuvastikku (slides).
Muidugi on olemas rakendused MS PowerPoint, LibreOffice Impress jt. Kuid kaasaegsem lähenemine on suurendav kuvastik (suurendus võib ka negatiivne olla ehk siis vähendav kuid ühe sõnaga lihtsam väljendada). Üks näide on omanduslik ja osaliselt tasuline Prezi kuid ka MS PowerPoint võimaldab seda. Kuid Prezil on ka vabavaraline analoog nimega Sozi, mis kasutab vabavaralist SVG failivormingut, mida omakorda saab vabavaralise Inkscape'i abil luua. Inkscape võimaldab suures ulatuses (04.05.2020 seisuga kuni 25 600 % kui peale pikaajalist arendustööd sai valmis versioon 1.0) suurendada ja seeläbi luua kaasahaaravaid kuvastikke. Samas on võimalik kuvada suurt pilti ja minna ka pisiasjadeni. Kuigi Inkscape'i näol on tegemist vektorgraafika (SVG) redaktoriga siis saab seal ka teksti kirjutada, klõpsatavaid hüperlinke sisestada ja isegi heli ning videot lisada. Inkscape'is on soovitav kasutada kihte - hiljem annab see paindlikumad võimalused Sozi abil kuvastikku luues. Sozi salvestab kuvastiku HTML-vormingus ja see üks HTML-fail sisaldab kõike, mida näitamisel või edasijagamisel vaja on. 04.05.2020 seisuga võimaldab Sozi ka eksportida PDF-, PPTX- ja videovormingutesse, tulevikus võib vorminguid ka juurde lisanduda.
vabavaralise vektorgraafika redaktori Inkscape õpetused:
vabavaralise esitlustarkvara Sozi õpetused:
Lisateave LBRY videoportaali kohta.
* * *
Lisaks on võimalik kasutada veel ka suurendavat tekstiredaktorit, tabelarvutust, mõistekaarditarkvara ühes tükis:
vabavaraline TreeSheets:
TreeSheetsil olemas ka esitlusrežiim (F12).
Please use machine translation for now.