Uurimistöö

Allolevad materjalid kokku kogunud Edmund Laugasson ning edasi jagatavad Creative Commons BY-SA litsentsi alusel. Teiste autorite materjalid on saadaval vastavalt nende poolt valitud õigustele ja litsentsidele.

Kui linkidel klõpsata hiirerattaga või siis CTRL-klahvi all hoides hiire vasaku klahviga siis jääb käesolev leht alles ning link avatakse uuel kaardil. Vanema MS Internet Exploreri puhul SHIFT+hiire vasakklõps avab uues aknas. Kaardisaki saab sulgeda CTRL+W abil või siis vastavast sulgemisnupust.

Uurimistöö on efektiivsem arvuti kaasabil. Sellest räägib ka Mart Laanpere - http://www.youtube.com/watch?v=LJbxeiB-6cM

Uurimistöö, retsenseerimise ja hindamise saab ära teha ka kõigile võrdsetel alustel ehk siis jäädavalt tasuta kättesaadava LibreOffice-i abil.

Lisaks saab koostööd teha ka nt Google Drive-i abil, millele on lisaks olemas ka kommenteerimisvõimalus muuhulgas ka häälega - https://kaizena.com/ (vt ka tutvustavat videot). Hiljem saab Google Drive-ist dokumendi alla laadida ja ära küljendada.

Juhendmaterjale

Raamat

Sirkka Hirsjärvi, Pirkko Remes, Paula Sajavaara "Uuri ja kirjuta" - saadaval ka raamatukogudes
Varundamine
Kogu uurimistöö tuleb kuskil hoida selliselt, et sellele alati üle võrgu ligi pääseks (nii uurimistöö tegija(d) kui ka juhendaja(d)) ning kõik failid oleksid varundatud samaaegselt. Kunagi ei tea - kas ja millal arvuti kõvaketas, mälupulk vms andmekandja üles ütleb ja selleks tuleb pidevalt valmis olla. Neid valikuid leiab siit.

Mõned programmide valikud uurimistöö etappide kaupa:

Päris teadusmaailmas avaldatakse artikkel teadusajakirjas. Eesti teadlased on koondatud Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS - https://www.etis.ee/ - sealt võib leida, mis teemal ja kus keegi on artikleid vastavas valdkonnas avaldanud.


TeX, LaTeX ja sõbrad

Päris teadusmaailmas kasutatakse teksti vormistamiseks hoopis teistsuguseid vahendeid. Alguses oli TeX, see arendati edasi ning praegu on rohkem levinud LaTeX. Suurim eelis on see, et vormistades oma uurimistöö vms teadustöö TeX, LaTeX vormingus - saab seda hiljem eksportida praktiliselt mistahes vormingusse, mis ka tulevikus võib tekkida. Lisaks ei pea muretsema teksti paigutuse vms vormistuse pärast. Paljud teadusajakirjad kasutavad TeX, LaTeX abil vormindatud tekste. TeX-i autor on Donald Ervin Knuth (Wikipedia, koduleht Stanfordi ülikoolis)

Lugemist leiab:

Tarkvara


Viiteid