Uurimistöö
Allolevad
materjalid kokku kogunud Edmund Laugasson ning edasi jagatavad Creative
Commons BY-SA litsentsi
alusel. Teiste autorite materjalid on saadaval vastavalt nende poolt
valitud õigustele ja litsentsidele.
Kui
linkidel klõpsata hiirerattaga või siis CTRL-klahvi all hoides hiire
vasaku klahviga siis jääb käesolev leht alles ning link avatakse uuel
kaardil. Vanema MS Internet Exploreri puhul SHIFT+hiire vasakklõps avab
uues aknas. Kaardisaki saab sulgeda CTRL+W abil või siis vastavast
sulgemisnupust.
Uurimistöö
on efektiivsem arvuti kaasabil. Sellest räägib ka Mart Laanpere - http://www.youtube.com/watch?v=LJbxeiB-6cM
Uurimistöö,
retsenseerimise ja hindamise saab ära teha ka kõigile võrdsetel alustel
ehk siis jäädavalt tasuta kättesaadava LibreOffice-i
abil.
Lisaks
saab koostööd teha ka nt Google
Drive-i
abil, millele on lisaks olemas ka kommenteerimisvõimalus muuhulgas ka
häälega - https://kaizena.com/ (vt ka tutvustavat
videot).
Hiljem saab Google Drive-ist dokumendi alla laadida ja ära küljendada.
Juhendmaterjale
Raamat
Sirkka
Hirsjärvi, Pirkko Remes, Paula Sajavaara "Uuri ja kirjuta" - saadaval ka raamatukogudes
Varundamine
Kogu
uurimistöö tuleb kuskil hoida selliselt, et sellele alati üle võrgu ligi
pääseks (nii uurimistöö tegija(d) kui ka juhendaja(d)) ning kõik failid
oleksid varundatud samaaegselt. Kunagi ei tea - kas ja millal arvuti
kõvaketas, mälupulk vms andmekandja üles ütleb ja selleks tuleb pidevalt
valmis olla. Neid valikuid leiab
siit.
Mõned programmide valikud uurimistöö etappide kaupa:
- probleemipüstitus
- töö allikatega
- lugeja.ee
- http://ise.elnet.ee/ - Eesti artiklite
andmebaas
- http://www.digar.ee/
- Rahvusraamatukogu digiarhiiv
- teadusartiklite otsing:
- allikate haldamine
- http://www.mendeley.com/ - tõeline uurija
töövahend, võimaldab ka sorteeritud allikate loendit lisada
tekstitöötluse programmi (MS Word, LibreOffice Writer) ja toetab
erinevaid viitamisstiile - laadi fail üles ja hiire paremklahvi alt
saab juba korrektse viite kopeerida. Toetatud on Windows, Linux, Mac
OS ja ka veebipõhiselt saab kõike hallata. 1 GB antakse tasuta
kettaruumi failide hoidmiseks. Saab teha ka gruppe ning oma
uurimistöid teistega jagada. Koolidele jt haridus-teadusasutustele
pakutakse eraldi lahendust. Võimalik
ühildada ka populaarsete võrgupõhiste
pilveketastega -
saab määrata, et jälgitakse kindlat kataloogi, mis omakorda asub
pilves - niipea kui sinna miski fail tekib siis sünkroniseeritakse see
veel ka Mendeley pilve omakorda. Topelt ei kärise :)
- http://www.zotero.org/ - analoogne Mendeley'ga
kuid natuke lahjem. Võimaldab ka sorteeritud allikate loendit lisada
tekstitöötluse programmi (MS Word, LibreOffice Writer) ja toetab
erinevaid viitamisstiile. Pakutakse Firefoxi lisana (hea integreeritus
- faili salvestamisel saab salvestuskohana valida ka Zotero) ja eraldi
rakendusena. Pakub 300 MB tasuta kettaruumi ja toetab ka
tekstitöötlusprogrammi sorteeritud allikate loendit lisada erinevates
stiilides.
- korrektsed viited lisaks Mendeley-le ja
Zotero-le - veebipõhine viidete koostamine, saab valida konkreetset
viitamisstiili - seda tuleks siis kogu töö vältel sama stiili kasutada
- uurimismeetodid ja -protsess
- andmete töötlemine ja analüüsimine
- tõlgendamine
- aruanne
- LibreOffice - http://www.libreoffice.ee/ ja ka https://www.libreoffice.org/ - vabatarkvara (alati
tasuta kättesaadav)
- MS Office -
on tasuline (on veel ka tasuline pilveversioon Office
365) ja lisaks on saadaval veel ka tasuta ning kärbitud
võimalustega pilveversioon SkyDrive
- Google
Drive -
veebipõhine, tasuta ja võimaldab reaalajas mitmel inimesel sama
dokumenti muuta, saab importida MS Office-i, LibreOffice-i jne
dokumente; sisaldab ka Google Talk-i, mis sisuliselt on Skype-i
analoog - saab reaalajas veel ka arutleda/nõu pidada
- avaldamine
Päris
teadusmaailmas avaldatakse artikkel teadusajakirjas. Eesti teadlased on
koondatud Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS - https://www.etis.ee/ - sealt võib leida, mis teemal ja
kus keegi on artikleid vastavas valdkonnas avaldanud.
TeX,
LaTeX ja sõbrad
Päris
teadusmaailmas kasutatakse teksti vormistamiseks hoopis teistsuguseid
vahendeid. Alguses oli TeX, see arendati edasi ning praegu on rohkem
levinud LaTeX. Suurim eelis on see, et vormistades oma uurimistöö vms
teadustöö TeX, LaTeX vormingus - saab seda hiljem eksportida praktiliselt
mistahes vormingusse, mis ka tulevikus võib tekkida. Lisaks ei pea
muretsema teksti paigutuse vms vormistuse pärast. Paljud teadusajakirjad
kasutavad TeX, LaTeX abil vormindatud tekste. TeX-i autor on Donald Ervin
Knuth (Wikipedia, koduleht Stanfordi ülikoolis)
Lugemist
leiab:
Tarkvara
- LyX - üks parimaid
vabatarkvaralisi TeX/LaTeX redaktoreid (WYSIWYM). Vt ka Wikipedia artiklit. Toetatud on
Windows, Mac OS, Linux jne.
- TeXstudio -
vabatarkvara
- TeXmaker - vabatarkvara
- TeXmacs - vabatarkvara, WYSIWYG-redaktor,
Windows, Linux, Mac OS
- TeXnicCenter - WYSIWYG-redaktor
ainult Windowsile, vabatarkvara
- BakomaTeX - tasuline, WYSIWYG-redaktor,
Windows, Linux, Mac OS
- Scientific Workplace -
üks parimaid tasulisi TeX/LaTeX redaktoreid (WYSIWYM). Vt ka Wikipedia artiklit. Toetatud: ainult
Windows...
Viiteid