Vaba tarkvara hariduses Kuvastik ja lisateave IT Kolledž Raja 4C 12616 Tallinn, Eesti tel +372 628 5800 taltech.ee/itcollege TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL IT KOLLEDŽ privaatsed otsimootorid tumeveebis privaatsed otsimootorid, 1 Gümnaasiumi informaatika valikkursused (e-koolikott) diagrammiredaktorid Seligman viitab negatiivsele kogemusele, mis õpitud abitust põhjustab (kliinikum.ee). Juttu tuleb • vaba tarkvaraga seotud olulisus, väärtused • mehhaaniline vs loogiline metoodika • metoodika näited õpetamisel • eesmärk ja vahend informaatika õpetamisel • informaatika õpetamine vaba tarkvara abil Vaba tarkvara olulisus, väärtused Räägime vaba tarkvaraga seotud terminitest, olulisusest, väärtustest hariduses, eeskätt informaatika õpetamisel. Mehhaaniline vs loogiline metoodika Siin teeme juttu mehhaaniline vs loogiline metoodikast õpetamisest kui ka õppimisest informaatikas ja seeläbi õpitud abituse vältimisest. Vaba tarkvara väärtused Vaba tarkvara on eetiline sotsiaalne süsteem, mis austab igaühe vabadust. Inimväärtuste õpetamine on oluline ka hariduses: avatus, vabadus, eetika, sotsiaalsus, austus teiste vastu, seaduslik jagamine igal tasandil, üksteise aitamine. 4 vabadusastet annavad avatuse, vabaduse, võimaluse suhelda; austades üksteise vajadusi tarkvara järele ja ka autorsust; aidates üksteist ka vajaliku tarkvaraga, teadmistega läbi avatud lähtekoodi, jne. Vaba tarkvara litsentsid (GPL, jt) annavad seadusliku õiguse nimetatud vabadusteks, sh üksteisele jagamine. Jagamine hariduses: õpetaja, õppejõud saab õppuritele jagada seaduslikult tarkvara, õppurid saavad ka ise alla laadida ja omakorda edasi jagada. Lisateave: https://www.gnu.org/education/ Vaba tarkvara olulisus hariduses, 1 Sõltuvuse ja lisakulutuste tekkimise vältimine läbi tootjalukustuse puudumise vabatarkvaras. Haridusasutustel üldjuhul ei ole ülearu raha. Kuigi raha ei ole kaugeltki mitte peamine, siis haridusasutuste jaoks ikkagi oluline. Kuigi tarkvara annetamisega võidakse rahaline pool kõrvaldada, siis tootjalukustust ja hilisemat pealesunnitud maksmist ei kõrvalda miski. Pealesunnitud, kuna tähtsad andmed on lukustatud omandvaralistesse vormingutesse. Vaba tarkvara kasutades ollakse hiljem tööturule sisenedes vaba pealesunnitud sõltuvusest kasutada omandvara. See aitab parandada konkurentsivõimet tööturul läbi teenuste, toodete odavama omahinna, mis on võimalik saavutada kui ettevõttes rakendatakse vaba tarkvara. Lisaks rahale säästetakse ka aega jm ressursse. Märkida tasub ka pahavarast tulenevate kahjude sisuliselt vältimise kuna vabatarkvara korral on see pea olematu. Sisuliselt ei teki tööseisakuid ega sellest tulenevat kahju. Samuti ei teki muid kahjusid, näiteks lunavara kahjud, tööstusspionaaž, jm. Lisateave: https://www.gnu.org/education/ Terminid, 1 - vaba tarkvara (ka vabavara, priivara) on tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ning edasi jagada (4 vabadusastet): vabadus 0: kasutada tarkvara mistahes eesmärgil (mitte-äriline, äriline) vabadus 1: uurida lähtekoodi, sellest õppida, soovi korral muuta vabadus 2: võimalus aidata naabrit, levitada koopiaid vabadus 3: võimalus panustada kogukonda - vabadus levitada koopiaid muudetud versioonist - omanduslik tarkvara (ka omandvara) on tarkvara, mis on saadaval raha eest või ka tasuta (raha maksmata), kuid on omanduslik, kuna kasutajatel ei ole vabadust seda kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada välja arvatud tarkvaratootja (looja) lubatud juhtudel. - tootjalukustus on sõltuvus tootja poolt pakutavate toodete või teenuste suhtes läbi tehnoloogilise salastatuse (suletud, firmasisesed ja -omased, mõnikord ka patenteeritud standardid, tehnilised normid, spetsifikatsioonid) Vaba tarkvara olulisus hariduses, 2 Vaba tarkvara abil IT-teadmiste omandamine laiendab oluliselt silmaringi. TalTechi IT Kolledži kogemus kinnitab, et GNU/Linuxi taustaga üliõpilased saavad oluliselt paremini IT-ülesannetega hakkama nii õppeainetes kui ka tööturul. See on ka üks põhjus, miks IT Kolledži lõpetanuid hinnatakse tööturul. Siit ka ettepanek kasutada nii informaatika kui digipädevuste õpetamisel kõikidel haridustasemetel põhilise tarkvarana vaba tarkvara. Omandvara tarkused omandatakse seeläbi oluliselt kergemalt. Haridusasutused ei pea sisuliselt vaeva nägema omandvara õpetamisega, kuna samade teadmistega saab seda ka kasutada. Kui aga vastupidi teha: esmalt omandvara ja seejärel vaba tarkvara, siis on informaatika kui ka digipädevuste õppimiskurv pikem, hilisem toimetulek kehvem. Teadusuuringuid siin taga ei ole, kuid kohati on see vahe väga suur. https://www.gnu.org/education/ Vaba tarkvara olulisus hariduses, 3 Vaba tarkvara võimaldab õppida programmeerimist teiste kogemuste pealt. Tänu lähtekoodi avatusele on võimalik õppida selle pealt, kuidas teised tarkvaraarendajad on lähtekoodi kirjutanud ja seeläbi tarkvara loonud. Kokkuvõttes on see inimkonna teadmus, hindamatu väärtusega kogemus, millest on võimalik kõigil huvilistel õppida. Seejuures on võimalik ka teiste tarkvaraarendajatega kergemini suhelda. Seega oluline ei ole mitte niivõrd lähtekoodi avatus, kui selle ümber tekkiv sotsiaalne suhtlus (Eric Steven Raymond). Kõrvalefekt on see, et tarkvara lähtekood saab ka kvaliteetsem, kui seda jälgib rohkem silmapaare (vt ka Linuse seadus). Ühtlasi aitab lähtekoodi avatus ka vigu tarkvaras kergemini avastada ja neid ka parandada. Lisateave: https://en.wikipedia.org/wiki/Linus%27s_law https://en.wikipedia.org/wiki/Eric_S._Raymond Lisateave: http://tiny.cc/tarkvara-veebis-arvutis Mehhaaniline õpetamise metoodika Mida tähendab mehhaaniline õpetamise metoodika? Õpetamisel kasutatakse mehhaanilist seost tegevuse ja eesmärgi vahel. Näide: lehe formaadi muutmiseks LibreOffice Writeris valime 5.rippmenüü vasakult, 10.valik ülevalt Miks see on halb? Omandatakse mehhaaniline seos, mida on vaja eesmärgi saavutamiseks teha. Niipea, kui valiku asukoht muutub, on see teadmine kasutu. Miks see on hea? Kiire viis mõtlemist koormamata kirja panna mehhaaniline seos tegevuse ja eesmärgi vahel. Terminid, 2 Informaatika on info struktuuri, loomist, hankimist, töötlemist, tõlgendamist, edastamist ning esitamist käsitlev teaduse ja tehnika haru. http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk11.html Digipädevus on suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. Sisuliselt määratletud EL kodanike digipädevusmudeliga DigComp. https://ec.europa.eu/jrc/en/digcomp/digital-competence-framework Lisateave https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014018 DigComp 2.1 (07.02.2018) Loogiline õpetamise metoodika Mida tähendab loogiline õpetamise metoodika? Õpetamisel kasutatakse loogilist seost tegevuse ja eesmärgi vahel. Näide: leht on olemasolev osa dokumendist, mille muutmiseks kasutame rippmenüüd Vormindus ja leiame sealt leheküljestiili muutmise valiku Miks see on halb? Peab mõtlema seose leidmiseks tegevuse ja eesmärgi vahel. Mõtlemine on raske (!). Miks see on hea? Omandatakse loogiline seos, mida on vaja eesmärgi saavutamiseks teha. Kui valiku asukoht juhtub muutuma, on see teadmine endiselt kasulik. Loogiline õpetamine tarkvara kasutamisel Igal rakenduse, süsteemitarkvara kasutajaliidesel on oma kasutusloogika. Mõistlik on tuvastada see loogika ja seda õpetamisel ning õppimisel ka rakendada. Kuna tarkvara on erinev, siis ka kasutusloogika on erinev. Loogiline õpetamine, õppimine on ~25x tõhusam võrreldes mehaanilisega. Harjumusel on suur jõud: muutmine nõuab üldjuhul ~2x rohkem energiat võrreldes esialgse omandamisega. Loogiliselt lähenedes on see siiski oluliselt lihtsam! Õpitud abitus, 1 Õpitud abitus on üksikisiku passiivsus, mis kujuneb korduval sunnitud viibimisel ebameeldivas olukorras, mida ta ei saa muuta. Sel viisil kujunenud õpitud abitus kandub üle ka uutesse olukordadesse, kus indiviidi vabadusaste on suurem. Termini võttis kasutusele USA psühholoog Martin Seligman (sündinud 1942). Allikas: EE, 2006 Millegi uue loomisel (mida veel ei ole): - asetame kursori esmalt soovitud asukohta - otsida lahendust rippmenüüst Lisamine (Insert) Olemasoleva muutmisel (mis juba on olemas): - märkida ära, teha aktiivseks olemasolev tekst; pilt vms (graafiline) objekt - otsida lahendust rippmenüüst Vormindus (Format) Mõnikord võib menüüdel olla teine nimetus sõltuvalt programmist või on need hoopis teisiti lahendatud. Näiteks LibreOffice Math'i puhul Lisamine menüü puudub, kuna selle asemel on eraldi vastav paneel. Loogiline lähenemine kontoritarkvara puhul Kontoritarkvara (tekstitöötlus, tabelarvutus, esitlus jm komplektis) on üsna ebaõnnestunud termin eesti keeles. Kui keegi teab paremat pakkuda, on see väga teretulnud. On leitud, et erinevalt loomadest võivad inimestel kujuneda õpitud abituse sümptomid ka mudelõppimise tagajärjel (nähes teist inimest kontrollimatus olukorras). Bandura A. (1986). Social foundations of thought and action: A social cognitive theory. Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall. Õpitud abitus, 2 Õpitud abitus tekib peamiselt kolmel moel. Esiteks, kunagi on inimene proovinud võtta initsiatiivi ja saanud siis selle eest vastu näppe. Enam ta ei proovi. Teine viis on läbiõppimine – inimene on intelligentne olend ja suudab õppida ka teistelt. Ehk et kui keegi teine on võtnud initsiatiivi ja saanud nina pihta, siis ka kõrvaltvaataja teeb oma järeldused. Kolmas viis on eriti salakaval – kui inimene harjub toetuma otsustes ja tegemistes kellelegi ning lõpetab ise otsustamise. Raimo Ülavere coaching Wikicell sisaldab näidisjuhist, kuidas õpitud abitusest üle saada. Õpitud abitus, 3 Seligman kirjeldas õpitud abitust kui kogemuse kaudu omandatud ootust, et sündmusi on võimatu kontrollida ja tegevus ei vii eesmärkideni. Õpitud abitus mõjutab depressiooni teket koos seletusstiiliga. https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/Kliiniline_psyhholoogia/psyhhol/ps_ph_seletused.htm Õpitud abituse seos depressiooniga Sündmused Negatiivseid sündmusi tajutakse kontrollimatuna seletusstiil Atributsioonid: - Globaalsed - Stabiilsed - Internaalsed Ootus, et tegevuse abil pole võimalik tulevikus tagajärgi kontrollida Abituse sümptomid: - Kurbus - Passiivsus - Aktiivsuse langus - Enesehinnangu langus - Agressiooni langus - Isulangus ÕPITUD ABITUS Abi saab psühholoogilt! Õpitud abitus, 4 Kui teadmised on omandatud mehhaanilisel teel, siis on teise tarkvara kasutamisel ebaõnnestumine (negatiivne sündmus) kerge tulema, sest valikud ei pruugi sama koha peal asuda või sama nimega olla. Sellest tekib omakorda frustratsioon kuna ei ole õpetatud sellises olukorras toime tulema ehk siis loogiliselt mõtlema. Selle tulemusena tekivad eespool nimetatud õpitud abituse sümptomid. Loogilise metoodika omandamisel on õpitud abitus kõrvaldatav: enam ei ole lootusetuse tunnet kuna loogilise mõtlemise tulemusena on võimalik lahendus leida ja toime tulla. Frustratsiooni asemel tekib eduelamus. Kuid loogiline mõtlemine on raske (süsteem 2 tüüpi mõtlemine). tulekul: DigComp 2.2 Mõtlemine aeglaselt ja kiirelt Iisraeli psühholoog Daniel Kahneman on 2011 saanud valmis raamatu: "Thinking, Fast and Slow" (Mõtlemine, aeglaselt ja kiirelt) süsteem 2 aeglane, pingutav, harvaesinev, loogiline, kalkuleeriv, teadlik Näiteks: - jooksuks ettevalmistumine - heli tuvastamine - säilitada tavapärasest kiirem kõndimiskiirus - tähe A esinemiste arv tekstis - kellelegi oma telefoninumbri andmine - jne. süsteem 1 kiire, automaatne, sagedane, emotsionaalne, stereotüüpne, alateadlik Näiteks: - teha kindlaks, et objekt on teisest kaugemal - 2+2=? - auto juhtimine tühjal tänaval - heliallika suuna kindlaks tegemine - hingamine - kõndimine - jne. mehhaaniline mõtlemine loogiline mõtlemine Kaks viisi, kuidas aju moodustab mõtted: Metoodika näited õpetamisel Eesmärk ja vahend Kuidas mitte segi ajada eesmärki ja vahendit informaatika õpetamisel? Informaatika õpetamine vaba tarkvara abil Millisel määral on informaatika õpetamine vaba tarkvara abil võimalik? Haridustasemed jainformaatika Haridustasemed - alusharidus - põhiharidus (hariduse I tase) - keskharidus (hariduse II tase) - kõrgharidus (hariduse III tase) Põhikooliastmed - I kooliaste – 1.–3. klass - II kooliaste – 4.–6. klass - III kooliaste – 7.–9. klass Kui alus- ja põhihariduses tegeletakse rohkem digipädevustega, siis kesk- ja kõrghariduses juba informaatika õpetamisega. Allikas: Mart Laanpere, PhD Gümnaasium – 10.–12. klass Kasutatavus alushariduses, 1 Alushariduse riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917?leiaKehtiv Vabavara viited Üldised põhimõtted Veebipõhine tarkvara on kasutatav sõltumata operatsioonisüsteemist. Sama versioon kõigile ühtviisi kättesaadav. Andmetel on muidugi ka veebis vorming. Omandvaralistest andmevormingutest tasub hoiduda. Omanduslikest operatsioonisüsteemist sõltuvad rakendused saab vabavaralistes süsteemides käima vabavaraliste ühilduvuskihi või virtualiseerimise rakenduste abil. Kui rakendusel pole väga tundmatuid sõltuvusi, saab selle ühilduvuskihi abil üldiselt tööle. Keerulisemad rakendused vajavad virtualiseerimist (virtuaalne arvuti). Kasutatavus põhihariduses, 1 Haridusalase tarkvara valikud Vaba tarkvara haridusvaldkonnale on palju. alternativeto.net keskkonnas saab litsentsi alusel tarkvara filtreerida Kasutatavus gümnaasiumis, 1 https://projektid.edu.ee/pages/viewpage.action?pageId=81365502 Kasutatavus kõrg-, kutsehariduses Ülikoolis on juba tegemist spetsialisti tasemel koolitusega. Siin ei räägi me tegelikult mitte enam informaatika vaid juba spetsiifilisema teadmise õpetamisest, mis siiski toetub informaatikas õpitud teadmistele. Sama on tegelikult ka kutsehariduses. Sisuloome tarkvara metoodika Siin mõtleme mistahes tarkvara, millega saab mingit sisu luua. Olgu selleks siis tekst, pilt (vms graafika), heli, video, vms. Seetõttu on ka kontoritarkvara sisuliselt sisuloome tarkvara. Tihti enamus haridusasutuses kasutatavat tarkvara on sisuloomeks kasutatav. Kontoritarkvara metoodika näited, 1 OSi graafilise kasutajaliidese näited Metoodika tähelepanekud, 1 Üldiselt siiski kõige hullem olukord ei ole. Sageli on sisuloomet võimaldava tarkvara juhised menüü - ja selle valikute nimetuste kaudu edasi antud. Kui lisatakse ka illustreeriv kuvatõmmis ja tõstetakse oluline koht esile, siis ei ole veel midagi katki. Täna kasutatakse juba ka animatsiooni, videot keerulisemate asjade õpetamiseks ja see on hea. Oluline moment saabub seletusega, mida sinna juurde räägitakse. Kui seletatakse ka kasutajaliidese loogikat, kuidas põhimõtteliselt asjad on paigutatud, siis on hästi. Eriti oluline - kuidas abi saab, kui midagi ei õnnestu, kohe üles ei leia. Kui on võimalik probleem sõnastada, siis on võimalik seda ka lahendada. Tasub õpetada küsimusi esitama, seda mitte ainult sisuloome tarkvara õpetades. Õigesti küsides saab seda teha ka interneti otsimootoris ja sealtki abi leida lisaks tarkvara enda võimalustele. Tarkvaravalikus tuleks õpetamisel eelistada vaba tarkvara. Miks? - vabatarkvaraga kaasnevad vabadused, nt saab õppurile seaduslikult jagada - tööks vajalik tarkvara on alati saadaval sõltumata rahalisest seisust, seda nii õppetöös kui hilisemas tööelus - vabavara teadmised toetavad omandvara kiiremat omandamist (isiklik 20+ aastat õpetamist ja ka IT Kolledži õppejõudude kogemus) Arvuti koolieelses lasteasutuses ei ole reegel, kuid siiski kasutatakse. Näiteks otsing https://duckduckgo.com/?q=arvuti+lasteaias (vastav kursus TLÜs) Valdavalt on tegemist veebipõhiste materjalidega (sh erinevad mängud), mida saab teinekord ka välja printida. Või on tegemist juhistega, kuidas midagi valmistada. Tarkvara poolest kasutatakse rakendusi mängimiseks, joonistamiseks, nuputamiseks, jne. Ka näiteks vaadatakse multifilme (YouTube jm). Seda kõike saab teha ka vabatarkvaraga või veebipõhiselt. Mida on rakenduste poolelt kasutatud? - MS Office 365 (veebipõhine) dokumentide loomiseks - Scratch programmeerimise õpetamiseks lastele - MS Paint, Paint.net joonistamiseks - Xn View, MSO Picture Manager piltide töötlemiseks - Autodesk SketchBook värvimise piltide joonistamiseks Vabatarkvaralised rakenduste analoogid? - dokumentide loomine: LibreOffice, Nextcloud - kuvastikud: Inkscape + Sozi (Prezi vaba analoog) - animeerimine: Inkscape + Sozi, Synfig Studio, Blender, jt. - programmeerimine: Scratch, Snap!, EduBlocks, jt - pildid värvimiseks, joonistamine: Inkscape, Krita, GIMP, jt - üldiselt on heli, pilt, video vabavaras hästi esindatud Kasutatavus alushariduses, 2 LibreOffice Inkcape Sozi StickyPy TupiTube Blender Krita (analoogid) (analoogid) TuxPaint KDE Edu TuxMath GCompris Childsplay Haridustarkvara alternativeto.net Nextcloud Scratch Haridustarkvara sourceforge.net (analoogid) Näiteks MS Windowsi vaba analoog on ReactOS. Vaatamata sellele, et arendusfaasis, saab siiski kasutada. Tasub siiski testida eelnevalt, kas soovitud valikus ja tasemel töötab. (analoogid) (analoogid) alternativeto.net võimaldab litsentsi, operatsioonisüsteemi, ning teiste omaduste alusel filtreerida rakendusi Mida on rakenduste poolelt kasutatud? - MS Office (nii veebis kui arvutis) - heli-, pildi-, videotöötlus: MS Windowsi-põhine tarkvara - programmeerimine: Visual Studio, Visual Basic, VBA, jt - robootika: LEGO, Arduino, Raspberry Pi, jt Mõned viited Free Software Foundationi soovitused schoolforge.net A guide to free and open source education Linuxlinks materjalid haridusele 50 Open Source Tools That Replace Popular Education Apps Kogukond http://teachingopensource.org/ https://pingviin.org/ (Eesti) Ajakiri The Journal of Open Source Education Haridusliku vabavara projektid GitHubis opensourcelibs.com hariduse projektid oss-watch.ac.uk hariduse projektid Projektinäide Keralast, India vabad AR, VR raamistikud Open eLearning tarkvara Lumi tarkvara (interaktiivne sisuloome) Vabatarkvaralised rakenduste analoogid? - dokumendid, pilvsalvestus: LibreOffice, Nextcloud - heli, muusika: Audacity, Tenacity, LMMS, Ardour, MuSE, Rosegarden, MuseScore, Lilypond, jt - video: Kdenlive, Shotcut, Openshot, Pitivi, Avidemux, LosslessCut, Cinelerra, LiVES, Handbrake, Natron, Olive, jt - küljendamine: Scribus animeerimise tarkvara maalimise tarkvara pilditöötlustarkvara fototöötlustarkvara Tarkvara veebis ja arvutis visuaalne programmeerimine Vabavara viited kontoritarkvara helitöötlustarkvara helisalvestustarkvara videosalvestustarkvara videotöötlustarkvara graafikatarkvara 3D-modelleerimine CAD-tarkvara CAD/CAM/CAE-tarkvara 3D-printimine süsteemitarkvara, riistvara multimeediatarkvara tarkvaraarendus Python IDE rakendused NXT-G analoogid IDE rakendused muusika loomine, noodid LinuxCNC ev3dev Lejos (Java) Kasutatavus põhihariduses, 2 Vabatarkvaralised rakenduste analoogid? - programmeerimine: LibreOffice Basic, Thonny, Eclipse, Geany, Notepad3, Notepad++, Code::Blocks, KDevelop, Atom, jt - LEGO robootika: NXT: NXC/NBC EV3: ev3dev - Python, MicroPython, Java, Go, C++, C, Prolog, Vala, Genie, Rust, Ruby, Perl, jne - robootika: Arduino, Raspberry Pi juba on vabavara ROS - Robot OS Lego NXT, Bluetooth and Linux (PDF) Using Lego Mindstorms NXT with Ubuntu Linux NXT Python NBC Ubuntu Linuxile NBC Arch Linuxile NBC teistele UNIXilaadsetele OSidele ROS (Robot OS) eLinux wiki artiklid, videod Robotics Software For Linux (2011) Drone and Robot Software for Linux (2019) robootikatarkvara sourceforge.net'is Robotics Kits for Adults Robootika Top 5 Advanced Robotics Kits Tihti võidakse sama tarkvara ka gümnaasiumis jm kasutada. Raspberry Pi Robots Kits for Beginners Tihti võidakse sama tarkvara ka gümnaasiumis jm kasutada. Scribus LiNXT Informaatika ainekava koosneb viiest valikkursusest ja digilahenduse arendusprojektist: - Programmeerimine (põhimõisted, koodikirjutamise alusoskused) - Tarkvaraarendus (edasijõudnute tase, tarkvaraarenduse projekt) - Kasutajakeskne disain ja prototüüpimine - Tarkvara analüüs ja testimine - Digiteenused (alusteadmised IS'dest, IS haldus, riskide ja intsidentide haldus) - DigiTaru ehk digilahenduse arendusprojekt. Lisaks võib olla: - geoinformaatika - AKU (arvuti kasutamine uurimistöös) - robootika, mehhatroonika - 3D-modelleerimine - küberkaitse Kasutatavus gümnaasiumis, 2 PySimpleGUI Arch Linuxile PySimpleGUI pip'i kaudu pip'i paigaldus Ubuntus pip'i paigaldus Arch Linuxis Küberkaitse archinstall Python Arch Linuxis Python package guidelines Ubuntu wiki Pythoni artikkel disainitarkvara UML-modelleerimine voodiagrammid prototüüpimine kasutajaliidese disain kasutajakogemuse disain graafiline disain vabakäejoonis Digitaalne ohutus (e-koolikott) DuckDuckGo Startpage Gibiru SearchEncrypt privaatsed otsimootorid, 2 WolframAlpha Peekier MetaGer Mojeek PrivacyWall Qwant Searx https://courses.cs.ut.ee/t/digiopik/ mBlock (veebis) Alice'i vabad analoogid robot Edison (veebipõhine tarkvara) SketchUpi vabad analoogid TuxType GIS vabavara 1 GIS vabavara 2 Kaarditeenused Kaarditarkvara Geoinformaatika AKU (arvuti kasutamine uurimistöös) LibreOffice mõistekaardid 1 mõistekaardid 2 bibliograafia projektihaldus 1 Solid Edge'i vabad analoogid projektihaldus 2 3D-modelleerimine GINF5, DigiTaru Robootika, mehhatroonika Tarkvara veebis ja arvutis See on tegelikult 100% võimalik! Me räägime RÕKis kirjeldatud pädevuste õpetamisest. Seda ei pea tegema tasulise omandvara abil. Vaba tarkvara teadmised aitavad kergemini ka omandvara selgeks saada tänu laiemale silmaringile. Kasutatavus gümnaasiumis, 3 Vabavara viited NXT-G analoogid ev3dev Lejos (Java) LiNXT robootikatarkvara EDA tarkvara ROS (Robot Operating System) projektijuhtimine SCADA tarkvara EDA - Electronic Design Automation SCADA - Supervisory control and data acquisition HMI tarkvara HMI - Human Machine Interface bioinformaatika tarkvara automatiseerimise tarkvara 3D-modelleerimise tarkvara, 1 3D-modelleerimise tarkvara, 2 POV-Ray (analoogid) simulatsioonitarkvara testimine ja mõõtmine tarkvaraarendus turvatarkvara, 1 turvatarkvara, 2 (vt FAQ 11) (vt KKK 11) Hacker howto Kuidas saada häkkeriks MKMi koosvõime raamistik European Interoperability Framework EIF2 Üldjoontes on kontori- ja spetsiifiline tarkvara kasutusel ka siin, võrreldes põhihariduse ja gümnaasiumiga. graafikatarkvara, 1 graafikatarkvara, 2 Posterazor (analoogid) teadmushaldus viidete haldus Erinevus tuleb sisse teaduse poolelt, mida ülikoolis kõrgemal tasemel tehakse. Mõned rakendused on kasutatavad ka juba AKU kursusest gümnaasiumis. Teadus andmete visualiseerimine tehisintellekt bioinformaatika andmeanalüüs, statistika, 1 andmeanalüüs, statistika, 2 kvalitatiivne andmeanalüüs (valik 2) koodiõppimise rakendused TeX/LaTeX tarkvara tulemusrakendused, 1 tulemusrakendused, 2 tulemusrakendused, 3 Lühidalt öeldes: tuleb õpetada põhimõtteid ja mitte konkreetset tarkvara! Näiteks tekstitöötlus ja mitte konkreetne rakendus, nt MS Word või LibreOffice Writer. Oluline on seejuures õpetamisel kasutada vaba tarkvara (sh failivormingud), et vabaneda omandvara sõltuvusest tootjalukustuse tõttu. Siis me ei suru tulevikus omandvara peale ka oma partneritele. Seejuures on oluline kasutada loogilist metoodikat õpetamisel ja võimalusel vältida mehhaanilist. Näiteks kasutajaliidese loogikat kasutades. Kontoritarkvara on kasutusel kõikidel haridustasemetel. Pikemat räägib sellest see dokument: Hiljem tööturul olles on vabatarkvara kasutajatel konkurentsieelis kuna suudetakse sama asja teha säästlikumalt. Tarkvaralitsentsidele kuluva raha saab investeerida ettevõttesse (nt tootearendusse, inimestesse). Tublisti vähem probleeme on vabatarkvara puhul pahavaraga ja sellest tulenevate tööseisakute ning sellest tulenevate ärikahjudega. NB! Failivahetust ei rajata impordile-ekspordile! vt ka kuvastik Üldiselt kehtivad samad põhimõtted, mis eespool kontoritarkvara puhul: leida see menüüde loogika ja rakendada seda. Tulenevalt rakenduste erinevusest on ka menüüd jm kasutajaliidese osade käitumine erinev. Hüpikaknas näidatavat teksti ei pea õpetuses uuesti kirjutama. Informaatikaõpetajatena tuleb meil leida see loogika, mida kasutajaliidese disainerid on rakendanud ja seda edasi õpetada. Sisuloome tarkvara on tihti kasutusel kõikidel haridustasemetel. Õpetus peaks olema koostatud selliselt, et õpitud teadmistega saab praktiliselt mistahes sisuloome rakendusega hakkama. Mehhaaniline Vasakult 4.menüü ja sealt 3.valik ülevalt lisab pildi. Loogiline Esmalt tekstikursor asukohta, kuhu pilti lisada soovime. Seejärel rippmenüüst Lisamine valik Pilt. Pildi lisamine LibreOffice Writeris Lahtri vorminduse muutmine LibreOffice Calcis Mehhaaniline Vasakult 5.menüü ja sealt 6.valik ülevalt avab lahtrivorminduse. Loogiline Esmalt märkida lahter või lahtrid. Seejärel rippmenüüst Vormindus valik Lahtrid. Saab lisada, et levinumad tegevused on saadaval ka nuppudena tööriistaribal, kiirklahvina, hiire kiirmenüüs. Isegi kui ei ütle täpselt nii, nagu näites toodud, siis graafiliselt tihti seletatakse mehhaaniliselt, näidates sama teksti, mis muidu hüpikaknana ilmub, kui hiirekursorit valiku kohal hoida mõne hetke. Sellise õppematerjali tegemine on ajamahukam. Kontoritarkvara metoodika näited, 2 Siin näide mehhaanilisest lähenemisest. Selline seletus on paremini õigustatud siis, kui muud võimalust õpetamiseks tõesti ei ole. Kui tekib olukord, kus võidakse vääriti mõista ja selle vältimiseks ei ole muud loogilist võimalust. Tänapäeval kasutatakse sellisel puhul tihti animatsiooni, videot, mis on mõistlikum valik kui hakata ajamahukat graafilist materjali looma. Siiski tasub igal juhul eraldi analüüsida loodud õppematerjali hilisema muutmise lihtsust ja sellest tulenevalt valida ka lahendus. Palju sõltub ka kooliastmest, kus õpetada. Kuid eriti oluline on algajaid loogiliselt õpetada, et hiljem nende õpetamine lihtsam oleks. Siin oleks piisanud hiiresündmuse õpetamisest. Hiirekursori liigutamisel kaasnevad hiiresündmused - sõltuvalt asukohast (mitte alati) kuvatakse selle peatamisel ka selgitus hüpikteatena, näiteks nupud, olekuriba -, paneeli elemendid, vms - hiire kiirmenüüst leiab sõltuvalt asukohast levinumad tegevused OSi graafiline kasutajaliides - töölaud: graafiline osa, füüsilise töölaua metafoor; samal ajal ka kataloog - töölaua valitud servas asub paneel, mille osad on tavaliselt peamenüü, kiirkäivitusikoonid, tegumiriba, süsteemisalv. Sõltuvalt töölauakeskkonnast võib paneele olla ka mitu ja nende osi saab muuta. Mitme ekraani korral saab valida, kus paneele kuvatakse.