6. ANDMEBAASI SERVERI RIISTVARA VAHETUS

6.1. Andmebaasi serveri riistvara vahetamise põhjused

Andmebaasiserveri riistvara vahetus võetakse ette üsna mitmel erineval juhul:

Serveri riistvara vhetamise põhjused

1)

serveri riistvara on riknenud või ilmutab ilmseid peatse riknemise märke

Riistvara riknemine

2)

serveri riistvara jõudlus ei rahulda enam lahendatavate ülesannete vajadusi

Jõudluse puudujääk

3)

serveri riistvara on töötanud ettenähtud aja ja vajab välja vahetamis

Korraline vahetus

4)

serveri riistvara rendi aeg on läbi

Rendiaja lõpp

5)

toimub serverite restruktureerimine – näiteks virtualiseerimine.

Serveripargi restruktureerimine

Loomulikult on võimalik veel mitmeid andmebaasi serveri vahetamise põhjuseid, kuid ülal toodud põhjused katavada ära rohkem kui 95% põhjustest. Tegelikult ei erine andmebaasiserveri riistvara väljavahetamise põhjused mistahes teise serveri riistvara välja vahetamiseks.

Esimesed kaks põhjust (1 ja 2)peavad selguma andmebaasiserveri monitoorimise käigus ja neid ei ole võimalik väga pikalt ette planeerida. Samas peaks serveri monitoorimine olema orgaiseeritud sellisel tasemel, et serveri vahetamise vajadus avalduks võimalikult varakult.

Serveri vahetuse vajaduse avastamine monitooringuga

Järgmised kaks põhjust (3 ja 4) on ette planeeritavad väga täpselt. Iga serveri kasutusele võtmisel tuleb planeerida tema kasutamise aeg. Kasutamise aeg on määratav tootja dokumentatsiooni ja soovituste alusel. Serveri rentimisel on teada rendi lepingu lõppemise aeg. Loomulikult võib rendilepingut ka pikendada, kuis mõnedel juhtudel ei ole see võimalik. Mõlemal kirjeldatud juhul on serveri järgmine välja vahetamise aeg täpselt ette teada ja seda tuleb ette valmistama hakata aegsasti.

Ettemääratud tähtaeg

Serverite restruktureerimine (5) võetakse tavaliselt ette sõltumatult konkreetse serveri elutsüklist ja planeeritakse tervikliku protsessina üle kõigi restruktureeritavate serverite.

Restruktureerimine

6.2. Serveri riistvara vahetamise olemus

Andmebaasiserveri riistvara vahetamise käigus installeeritakse uus server, millele viiakse üle kõik vana serveri funktsioonid. Serveri riistvara vahetamise käigus viiakse tavaliselt läbi ka tarkvara versioonide uuenduste (update) või olemasolevate versioonide parenduste (patch) paigaldused, kui need on siiani tegemata. Detailsemalt (kuid samas üldiselt ) öeldes tehakse andmebaasiserveri vahetusel järgmised tegevused.

Uue serveri loomise tegevused

●

serveri riistvara vajaduse spetsifitseerimine

Serveri projekteerimine

●

serveri komplekteerimine/ostmine

Serveri hange

●

operatsioonisüsteemi installeerimine ja (viimaste) uuenduste paigaldamine

Operatsioonisüsteemi installeerimine

●

andmebaasisüsteemi paigaldamine ja (viimaste) uuenduste paigaldamine

Andmebaasisüsteemi instaleerimine

●

muude serverile tööks vajalike töövahendite installeerimine ja (viimaste) uuenduste paigaldamine.

Muu tarkvara installeerimine

●

serveri parameetrite häälestamine

Serveri häälestamine

●

andmebaaside loomine ja laadimine andmetega

Andmebaaside loomine

●

vajalike protseduuride käivitamine

Protsduuride käivitamine

See tundub kõik nii enesest mõistetav ja lihtne. Tegelikkuses on kõik palju keerulisem. Keeruliseks muudab asja see, et uuel serveril peavad tõestatult töötama kõik need protsessid, mis vanalgi. Lisaks sellele peavad kõik teised arvutid (tööjaamad ja serverid), mis pöördusid enne vana serveri poole, tegema nüüd pöördumisi uue serveri poole. Vana serveri poole ei tohi enam pöördumisi minna. Samas peaks vana server jääma veel mõneks ajaks võrgus tööle, selleks et sealt mingil põhjusel üle toomata andmeid (kui selliseid jäi) veel üle tuua.

Uus server vs. vana server

Uus server ei ole kunagi vana serveri kloon. See väljendub selles, et sinna installeeritud tarkvara on tavaliselt uuemat versiooni ja ta ei priigi paikneda serveril samades struktuurides, mis vanal serveril. Lisaks sellele ei pruugita kogu vana serveri funktsionaalsust üle viia uuele serverile – mõned tarkvara komponendid võidakse kasutusest üldse kõrvaldada. Võib juhtuda ka nii, et ühe serveri funktsionaalsus jaotatakse mitme serveri vahel. Just sellisel juhul võib juhtuda, et midagi unustatakse üle toomata ja see selgub alles mõni aeg hiljem.

6.3. (Andmebaasi)serveri vahetamise etapid

Laias laastus saab tööd, mistehakse andmebaasiserveri vahetusel jagada kuude suuremasse etappi:

1)

vana serveril oleva tarkvara ja serveri teiste võrgu komponentidega seoste inventuur ning analüüs (tööde kestus võib olla üks kuni mitu nädalat või kuud)

Inventuur ja analüüs

2)

ettevalmistavad tegevused e. need tegevused, mis on võimalik teha pikema aja jooksul enne serveri vahetuse hetke. (tööde kestus võib olla üks kuni mitu nädalat või kuud)

Ettevalmistavad tegevused

3)

eelnevad tegevused e. mida saab teha vahetult enne serveri vahetust (tööde kestus võib olla mõned tunnid: 1-6 h)

Eelnevad tegevused

4)

serveri vahetuse tegevused e. tegevused, mis tehakse serveri vahetus (lühikese) perioodi jooksul (tööde kestus võib olla mõned tunnid: 1-6 h)

Serveri vahetus

5)

järgnevad tegevused e. tegevused, mis tehakse vahetult pärast serveri vahetus (tööde kestus võib olla mõned tunnid: 1-24 h)

Järgnevad tegevused

6)

järeltegevused e. Tegevuse, mida on vaja teha pikemaperioodi jooksul pärast serveri vahetust (tööde võivad üldse puududa või ulatuda kestuselt kuudesse)

Järeltegevused

Töögraafiku koostamiseks pannakse paika serveri vahetuse kuupäev. Tavaliselt viiakse serveri vahetus läbi töövälisel ajal. Selleks on peamiselt neli erinevat võimalust:

Aja valimine

●

tööpäeva õhtust hommikuni (ajavahe umbes 15 tundi)

Pärast tööpäeva

●

nädalavahetusel alates reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni (ajavahe umbes 63 tundi)

Nädalavahetusel

●

nädala keskel asuv riigipüha (ajavahe umbes 36 tundi)

Riigipühal

●

Nädalalõpu eel või järel asuv riigipüha koos nädalavahetusega (ajavahe umbes 87 tundi)

Nädalavahetus ja riigipüha

Tegelikult on mõnedel juhtudel võimalik seda aega mõne tunni võrra nii algusest kui ka lõpust pikendada alustades protsessi juba enne tööpäeva lõppu (lõpetades tööpäeva varem) ja venitada uue tööpäeva sisse (alustades tööpäeva hiljem), kuid enamikel juhtudel ei ole see siiski võimalik. Mõelge kas või pankade peale, kus klientide teenindamist ei saa ei varem lõpetada ega hiljem alustada ja pangad ei ole ainsad sellised ettevõtted – mida aeg edasi seda rohkem selliseid ettevõtteid tekkib.

Serveri vahetuse perioodi „venitamine“ pikemaks

6.3.1. Vana serveri inventuur

Olemasoleva serveri inventuuri käigus tuleb välja selgitada järgmised asjad. Enamik nendest on muidugi teada ja mingis dokumendis kirjas, kuid nüüd tuleb see informatsioon esitada süstemaatiliselt just sellises struktuuris, mida on hea kasutada uue serveri loomise planeerimisel:

Vana serveri inventuur

●

milline on serveri operatsioonisüsteem, selle versioon ja millised on paigaldatud uuenduspaketid (patch) . See võib osutuda oluliseks uue serveri operatsioonisüsteemi versiooni ja paigaldatavate uuenduspakettide valimisel.

Operatsioonisüsteem

●

loend tarkvaradest, mis on serverile installeeritud seal hulgas ka andmebaasisüsteem. Iga tarkvara puhul märgitakse ära tema versioon ja paigaldatud uuenduspaketid. Selle loendi alusel otsustatakse millised tarkvarad installeeritakse uuele serverile ja millised versioonid ning milliste uuenduspakettidega.

Paigaldatud tarkvara

●

serveri ketta (ketaste) struktuuri kirjeldamine. See on oluline selleks, et määrata need teegid (directory), mille sisu tuleb üle viia uuele serverile ja millal seda teha saab.

Ketaste struktuur

●

Programmide käivitamise kalenderplaani (schedule) kirjeldus. See on vajalik selleks, et planeerida uues serveris protsesside käivitamise kalenderplaan. Tavaliselt ei tule see vana serveri omaga sama.

Kalenderplaan

●

Serverid ja protseduurid teistes serverites, millega võtab ühendust või mida käivitab andmebaasi server. See on vajalik selleks, et informeerida teiste serverite administraatoreid teostatavastserveri vahetusest ja garanteerida uue serveri ligipääs nendele serveritele ja seal asuvatele protsessidele.

Pöördumised teistesse serveritesse

●

Teised serverid ja protseduurid nendes, mis võtavad ühendust andmebaasiserveriga. See on avalik selleks, et teha ligipääsu teed ja õigused nendele serveritele ja protseduuridele. Lisaks sellele on avaja informeerida nende teiste serverite administraatoreid toimuvast muudatusest, et nad teaksid vajadusest teha muudatusi ja testida neid.

Pöördumised teistest serveritest

●

Andmebaasi serveri poolt käsitletavate andmebaaside loend koos asukohtadega. See on oluline selle poolest, et need andmebaasi, mis asuvad väljaspool konkreetset serverit (kettamassiividel) võivad suurte tõenäosusega jääda sinna, kus nad on, ilma muutusteta – uues serveris tuleb neile konfigureerida vaid juurdepääs. Need andmebaasi, mis asuvad aga serveri enda ketastel tuleb serveri vahetuse hetkel viia üle uude serverisse. Mujal asuvad andmebaasid tuleb enamasti ümber laadida siis, kui serveri vahetuse käigus vahetub andmebaasisüsteemi versioon.

Andmebaaside loend

●

Kasutajate inventuur, kellel on õigused andmebaasiserveri kasutamiseks (mitte andmebaasi kasutajad). See on vajalik selleks, et tagada neile adekvaatselt juurdepääs ka uude serverisse.

Serveri kasutajate inventuur

●

Nende töökohtade ja rakenduste loend, koos asukohtadega, mis peavad saama pöörduda andmebaasi poolt hallatavate andmebaaside poole. See on vajalik selleks, et pärast serveri vahetust saaks kontrollida, kas kõik kes enne näevad serverit ka nüüd.

Andmabaasi töökohtade inventuur

6.3.2. Ettevalmistavad tegevused

Andmebaasi servereri riistvara vahetuse ettevalmistavad tegevused on sellised tegevused, millede kestus on määratav selle läbi viijate suvaga. Ainuke piirav tingimus on töögraafikus ettemäärtaud serveri vahetuse aeg. Ettevalmistavad tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt serveri vahetuse ajale eelneval ööpäeval. See tähendab seda, et serveri vahetusele eelnev tööpäev peab olema reserveeritud eelnevatele tegevustele.

Eelnevad tegevused peavad olema lõpetatud vähemalt eelmisel päeva võrreldes serveri vahetuse päevaga

Ettevalmistavate tegevuste hulka kuuluvad sellised tööd, mille tähendust ei mõjuta vahepeal (eelnevate tööde teostamise ajal) vanal serveril tehtavad tegevused. Sellisteks tegevusteks on:

Eelnevad tegevused

●

Serveri projekteerimine ja hankimine

Serveri hange

●

Serverile operatsioonisüsteemi installeerimine. Seda võib mõjutada ja nõuda selle ümber installeerimist ainult see, kui selle tootja laseb vahepeal välja uue versiooni või versiooni paranduse. Kuna eelnevate tegevuste protsess on ajale piisavalt laiali hajutatud, siis ei tekita see mingeid probleeme.

Operatsiooni süsteemi installeerimine

●

Serverile kasutajate loomine blokeeritud olekus st. Aktiivseks jäetakse pärast kasutajate juurdepääsu võimalikkuse testimist need kasutajad, kes on serveri installeerimisel vajalikud.

Kasutajate loomine

●

Serverile kogu tarkvara installeerimine. Seda võib mõjutada ja nõuda selle ümber installeerimist ainult see, kui selle tootja laseb vahepeal välja uue versiooni või versiooni paranduse. Kuna eelnevate tegevuste protsess on ajale piisavalt laiali hajutatud, siis ei tekita see mingeid probleeme.

Tarkvara installeerimine

●

Nende teekide (directory) üle kandmine, milole sisu ei muutu. Sellisteks teekideks on erinevad teegid, mis sisaldavad arhiivi andmeid.

Muutumatu sisuga teegid

●

Juurdepääsu kirjeldamine nendesse serveritesse, kuhu andmebaasiserver peab saama pöörduda. Nende linkide testimine. Siia juurde kuulub ak võrguketastel olevatele andmebaasidele juurdepääsu loomine ja testimine. Siin tuleb ainult tähele panna seda, et seda ei saa teha siis, kui vana server töötab, kuna sama andmebaasiga ei saa töötada korraga kaks andmebaasisüsteemi. Seega testimiseks tuleb peatada vana server. Seda saab suure tõenäosusega teha ainult öösel.

Juurdepääs teistele võrgu ressurssidele

●

Teha ettevalmistused nendes serverites ja võrgu ressurssides (kaasaarvatud töökohad), mis pöörduvad andmebaasiserveri poole ja katsetada nende linkide toimivust. Sead saab teha ainult öösel st. Siis kui need võrguressursid ei suhtle vana serveriga. Pärast testi tuleb väga hoolega taastada nende ressursside toimivus vana serveri vastu.

Juurdepääs andmebaasi serverile

●

Protsesside ja protseduuride käivitamise kalenderplaani (schedule) kirjeldamine. Seejuures tuleb meeles pidada, et esialgu määratakse kõik need kirjeldatud kalendri read, mis algatavad suhtlust teiset serveritega, deaktiivseteks (disable). Seda selle pärast, et veel käivitamata server ei hakkaks teiste süsteemidega suhtlema.

Kalenderplaani kirjeldamine

●

Kui leidub selliseid üle toodavaid andmebaase, mille sisu enam ei muutu (arhiivid), siis nende baaside üle toomine ja nende töövõime katsetamine.

Muutumatute andmebaaside üle toomine

Nagu näha on ettevalmistavaid tegevusi päris palju. Võiks öelda isegi, et enamik tegevusi on võimalik ära teha ettevalmistava perioodi ajal. Eduka serveri vahetuse üheks eelduseks ongi hoolikalt läbi mõeldud ja teostatud ettevalmistav periood, mille käigus tehakse ära nii palju serveri vahetuseks vajalikke tegevusi, kui see on vähegi võimalik.

Ettevalmistav periood – suurem osa tegevusi

6.3.3. Eelnevad tegevused

Eelnevad tegevused on sellised tegevused, mis tegelikult tuleks ära teha serveri vahetuse perioodi ajal st. siis kui vana server on juba peatatud aga uus ei ole veel starditud. Mõningaste administratiivsete tegevuste abil on aga osa tegevusi serveri vahetuse perioodist võimalik nihutada selle ette vähendades nii tegevusi, mis jäävad otseselt serveri vahetuse perioodi ja pikendades nii aega, mis igale nendest tegevustest kulutada saab.

Eelnev periood – tööde vähendamine serveri vahetuse perioodis

Millised on need administratiivsed tegevused, mille abil saab osa töid „nihutada“ serveri vahetamise perioodist eelnevasse perioodi? Peaaegu alati on võimalik töötajatega kokkuleppida, et päeva lõpu poole mingeid töid ei tehta ja seoses sellega muutuvad mõned vanalt serverilt uuele üle viidavad andmed muutumatuks. Need tegevused, mille peatamine otsustatakse peavad täitma kahte kriteeriumit. Nad peavad häirima tööd nii vähe kui võimalik ja muutma muutumatuks nii suure koguse andmeid kui võimalik. Üsna vastuoluline eesmärk aga täiesti saavutatav

Kokkulepped teatavate tööde peatamiseks

Kui mingite tööde peatamises on kokku lepitud, siis tuleb leida mehhanism, mis tõepoolest töötajatel takistab neid tegevusi teha – peab olema täiesti kindel, et neid töid tõepoolest ei tehta. Kui sellest leppest kinni ei peeta võivad eelneva perioodi tööd muutuda mõtetuks. Üldiselt kipub nii olema, et kas või mõni kasutajatest rikub kokkuleppeid arvates, et „kui teen kiiresti ära, siis midagi ei juhtu“.

OLULINE – takista nende tööde tegemist , mille peatamises on kokku lepitud

Osa andmeid muutub muutumatuks vahetult enne serveri vahetust automaatselt tingituna protsesside perioodilisusest. Nii näiteks ei muutu päeva jooksul need andmed, mis on kuidagi seotud eelmisel ööl toimunud protsessidega. Näiteks mujalt failidena saabunud andmete arhiivid, mis laeti andmebaasi ja arhiveeriti või siis eelmisel öösel moodustatud mujale saatmiseks ettenähtud ja arhiveeritud failid. jms.

„Iseenesest“ muutumatuks muutnud andmed

Eelneval perioodil tehtavad tegevused koosnevadki muutumatuks muutunud andmekogumite kopeerimisest vanalt serverilt uuele. Loomulikult võib juhtuda, et ka mõni andmebaas muutub muutumatuks, kuid see on siiski üsna vähe tõenäoline asi. Kui selline asi siiski peaks juhtma, siis saab ka sellised andmebaasid laadida vanalt serverilt välja ja uude sisse.

Eelneva perioodi tööd

Eelneva perioodi tööde sisu ja hulk tuleb varakult valmis planeerida ja katsetada nende tegelikku kestust. See võimaldab määrata, millal hiljemalt peab peatana mõned töised tegevused ja alustama eelneva perioodi töödega.

Eelneva perioodi aja planeerimine

6.3.4. Serveri vahetuse periood – vana serveri välja lülitamine ja uue käivitamine

Serveri vahetuse periood algab kasutajate juurdepääsu blokeerimisega serverile.

Serveri vahetamise perioodi algus

Serveri vahetuse perioodiks peavad jääma ainult need tegevused, mida pole tõepoolest võimalik teha ei ettevalmistusperioodil ega eelneval perioodil. Sisuliselt tähendab see nende teekide (directory) ja andmebaaside sisu üle viimist vanast serverist uude serverisse, mille sisu muutumist ei olnud võimalik peatada enne vanale serverile juurdepääsu katkestamist. Lisaks sellele tuleb teha veel mõned seadistused nii vanas kui uues serveris.

Serveri vahetuse perioodi sisu

Serveri vahetuse perioodil tehakse järgmised tegevused:

Serveri vahetuse perioodil tehtavad tegevused

●

Tehakse deaktiivseks (disable) kõik protseduuride käivitamise kalenderplaani (schedule) read selleks, et ei käivitataks enam ühtegi automaatprotsessi (paketttöötlusprotsessi)

Kalenderplaani deaktiveerimine

●

Vanas serveris peatatakse kõik protsessid, mis töötlevad andmebaase, saadavad andmeid teistesse serveritesse või loevad neid sealt.

Protsesside peatamine

●

Muudetakse ära vana serveri IP-aadress ja nimi. Kui serveril oli nime sünonüüm (või isegi mitu sünonüümi) siis kustutatakse see (need) võrgust. Seda tehakse selleks, et vältida mistahes pöördumisi võrgust selle serveri poole – uut aadressi ega nime ei tea.

Vana serveri „kaotamine“ võrgust

●

Tehakse vanale serverile uus käivitus (restart).

Vanale serverile uue käivituse tegemine

●

Kopeeritakse vanast serverist nende teekide (directory) sisu uude serverisse, mille sisu muutus veel pärast eelneva perioodi algust. Need teegid peavad olema loetletud tööplaanis. Määratud peab olema nende asukoht uues serveris. See ei pruugi olla sama võrreldes nende asukohaga vana serveri teekide puus (directory-tree)

Veel üle toomata teekide sisu toomine uude serverisse

●

Laetakse vanast serverist välja kõik need baasid, mis vajavad üle kandmist uude serverisse. Luuakse uude serverisse samade nimedega tühjad andmebaasid ja loetakse äsja välja laetud andmed nendesse sisse.

SELLEGA ON VANAS SERVERIS TEGEVUSED LÕPPENUD.

Andmebaaside välja laadimine vanast serverist ja lugemine uude serverisse

●

Kui leidub andmebaase teistes seadmetes (näiteks võrgukettaseadmetel) ja kui uues serveris oleva andmebaasisüsteemi versioon muutus nii palju, et andmebaasidega opereerimiseks on need vaja ümber struktureerida, siis tehakse seda. Selleks tehakse järgmised tegevused:

Vajadusel võrgukettaseadmetel olevate andmebaaside ümberlaadimine

–

laetakse võrgukettaseadmel olevatest andmebaasidest andmed välja

Andmete välja laadimine

–

nimetatakse olemasolevad andmebaasid ringi (näiteks lisatakse nime lõppu täht X)

Olemasolevate andmebaaside ümber nimetamine

–

luukase uue serveri andmebaasi mootori alt võrgukettaseadmele tühjad andmebaasid just selliste nimedega, mille me äsja ümber nimetasime (nimedega enne ümber nimetamist).

Uute, tühjade andmebaaside loomine

–

loetakse uutesse tühjadesse andebaasidesse äsja välja laetud andmed sisse

Andmete lugemine andmebaasidesse

●

Uue serveri võrgus nendele kohtadele nähtavaks tegemiseks, mis enne vana serverit nägid, on mitu võimalust:

Uue serveri võrgus „nähtavaks tegemine“

-

uus server nimetatakse ringi nii, et tema nimeks saab vana serveri nimi. Samuti antakse talle vana serveri endine IP-aadress. Sellisel juhul hakkavad kõik arvutivõrgu seadmed, mis varem töötasid vana serveri vastu pöördudes tema poole nime või IP-aadressi järgi, töötama vastu uut serverit.

Nime ja IP-aadressi muutmine

-

Uue serveri nimele kirjeldatakse võrgus see sama sünonüüm (või ka mitu sünonüümi), mis enne oli (olid) vanal serveril. Sellisel juhul hakkavad kõik arvutivõrgu seadmed, mis varem töötasid vana serveri vastu pöördudes tema poole sünonüümi järgi, töötama vastu uut serverit.

Sünonüümi kirjeldamine uue serveri nimele

-

Konfigureerida kõik vana andmebaasiserveri poole pöördunud seadmed ja tarkvara kasutama uut IP-aadressi ja/või serveri nime. See variant ei ole mitte ainult kõige töömahukam vaid ka kõige riskantsem – alati jääb mingi risk, et mõni seade või tarkvara jäi ümberkonfigureerimata.

Andmebaasi serveri poole pöörduvate seadmete ja tarkvara ümber konfigureerimine.

Kõige mõistlikum on see, kui andmebaasiserveri nimele on võrgus kirjeldatud sünonüüm ja kõik pöördumised tema poole on kirjeldatud läbi selle sünonüümi. Kui nüüd vahetada server välja, siis piisab kui kustutada seos vana serveri nime ja sünonüümi vahel ära ja kirjeldada sama sünonüüm uue serveri nimele. Kõik seosed peaks hakkama toimima „ise enesest“. Miks „peaks“? Aga selle pärast, et vaatamata kõigele tuleb see igal juhul üle kontrollida, kas kõik varem vana serveri vastu töötanud lingid ikkagi hakkasid tööle uue serveri vastu või mitte.

VAHEMÄRKUS

●

Tehakse uuele serverile uus käivitus (restart).

Uuele serverile uue käivituse tegemine

●

Aktiveerida kõik kalenderplaani (schedule) vajalikud read uues serveris.

Kalenderplaani ridade aktiveerimine

●

Vajalike protsesside käivitamine

Protsesside käivitamine

Kõigi eelduste kohaselt peaks olema uus server nüüd töökorras. Seda tuleb aga veel kontrollida veendumaks selles täielikult.

Uus server on töökorras

6.3.4.1. Serveri vahetuse periood – tegevused teistes arvutites

Lisaks sellele, et serveri vahetamise perioodil „lülitatakse välja“ (peatatakse protsessid ja tehakse võrgus „nähtamatuks“) vana server ja pannakse käima uus server, tuleb teha tegevusi kateistes arvutites. Kõigis arvutites, mis pöördusid vana serveri poole tuleb teha vajadusel sellised konfigureerimistööd, mis võimaldaksid neil pöörduda uue serveri poole ja „unustada“ vana server.

Tegevused teistes arvutites

Kui uus server sai võrgus kõik need atribuudid, mille alusel vana serveri poole pöörduti, siis selles osas midagi konfigureerida pole. Kui ta sai aga uue IP-aadressi, nime ja sünonüümi, siis tuleb kõikides kohtades, kus on kirjeldused selle serveri leidmiseks, teha nendes kirjeldustes muudatused.

Serveri leidmise teede kirjeldamine

Võis ka olla nii, et vana serveri poole pöördumiskeks kasutati mingeid võtmeid, mis uue serveri juures on paratamatult uued. Sellistes kohtades, kus serveri poole pöördumiseks kasutati võtmed tuleb need nüüd uue serveri poole pöördumiseks uuesti kirjeldada.

Võtmete kirjeldamine

6.3.5. Järgnev periood (Serveri vahetuse „tagasi võtmine“)

Kõik serveri vahetuseks tehtavad sisulised tööd tuleb planeerida nelja esimesse perioodi – inventuuri, ettavalmistavasse perioodi, eelnevasse perioodi ja serveri vahetamise perioodi. Järgnevad kaks etappi (järgnev periood ja järeltegevuste periood) sisaldavad ideaalsel juhul ainult kontrolle tõdemaks, et kõik töötab just nii nagu vaja. Paraku, mida keerulisem oli vahetatud serveril asuvate rakenduste struktuur ja/või mida suurem tema seoste arv teiste serverite ja tööjaamadega, seda suurem on tõenäosus, et midagi jäi kahe silma vahele

Järgnev preiood – peamiselt kontrollid

Järgneva perioodi etappi jõudmine tuleb planeerida nii, et selle käigus jõuaks mõne tunni (1-2 h) jooksul veenduda süsteemi üldise töövõime tasemes ja otsustada, kas serveri vahetus õnnestus või mitte. Kui tõdetakse, et server ei tööta niinagu vaja ja seda ei õnnestu ka kasutada oleva aja jooksul käima panna, siis tuleb serveri vahetus „tagasi võtta“ st. Taastada vana serveri töö.

Järgneva perioodi algus ja kestus

Järgneva perioodi sees peab olema määratud kellaaeg, milleks uus server peab probleemideta töötama. Kui see kellaaeg saabub ja uus server ei tööta korralikult tuleb alustada ilma pikemalt venitamata vana serveri töö taastamist. Selleks tuleb „tagurpidi“ taastada kõik vanas serveris ja võrgukettaseadmetel tehtud muudatused. See „otsustamise kellaaeg“ peab olema määratud selliselt, et vana serveri töö taastamisega jõutakse valmis selleks ajaks kui serverit vajatakse töös. Selleks, et serveri vahetuse „tagasi võtmine“ õnnestuks kiiresti ja korrektselt, peab „tagasi võtmise“ protseduur olema eelnevalt kirjeldatud nii nagu serveri vahetamise protsess,

Serveri vahetuse „tagasi võtmine“

Serveri vahetuse protsess õnnestus siis kui:

Serveri vahetamise õnnestumise kriteerium

1)

Kõik andmebaasid töötavad ja nende poole on võimalik pöörduda, ning teha päringud

Andembaasid töötavad

2)

On võimalik kõikide protsesside käivitamine, mida peab saama käivitada. Käivitumisel töötavad nad tõrgeteta ja nende töö tulemus vastab ootustele

Protsesse on võimalik käivitada

3)

Serveris töötavad kõik protsessid, mis töötama peavad, nad toimivad tõrgeteta ja nende töö tulemus vastab ootustele

Protsessid töötavad

4)

Serverist on võimalik pöörduda kõigi teiste seadmete poole, kuhu pöörduda peab saama. Seejuures tuleb kontrollida, et nende pöördumiste kaudu saaks teha kõiki neid tegevusi, mida peab saama teha.

Saab pöörduda teiste seadmete poole

5)

Kõik serverid, ja tööjaamad, mis peavad saama pöörduda serveri poole saavad seda teha. Seejuures tuleb kontrollida, et nende pöördumiste kaudu saaks teha kõiki neid tegevusi, mida peab saama teha..

Saab pöörduda serveri poole

Kui serveril on automaatselt kalenderplaani järgi käivitatavaid protsesse, siis kestab järgnev periood nii mkaua, et kõiki protsesse on käivitatud vähemalt üks kord ja see on õnnestunud, kuid mitte kauem kui 24 tundi st üks ööpäeva ring. Kui on protsesse, mis käivituvad harvemini (näiteks korra nädalas, korra kuus, korra kvartalis korra poolaastas korra aastas vms.), siis tuleb neid nende esimesel käivitamisel jälgida eraldi aga see ei kuulu enam järgnevate tegevuste hulka vaid järeltegevuste hulka.

Iga protsessi esimest käivitamist tuleb jälgida

6.3.6. Järeltegevuste periood

Järeltegevuste perioodi sisu ja pikkus ei ole üldistusena väga hästi määratav – see kõik sõltub väga palju sellest, kui keeruka serveriga on tegemist ja kui suure sagedusega käivitub kõige harvemini käivituv protsess. Näiteks kui serveri vahetus toimub Augustis, aga igal aasta lõpus või alguses toimuvad mingid automaatprotsesside käivitused, kestab järeltegevuste periood vähemalt 4-5 kuud. See ei tähenda muidugi seda, et pidavalt toimuvad mingid tegevused. Koostada tuleb kalenderplaan, mille alusel ettemääratud aegadel kontrollitakse määratud asju - määratud protsesside toimumist ja nende tulemuse vastamist ootustele.

Järeltegevuste sisu

6.4. Andmebaasi serveri vahetuse tööde plaan

NÄIDE

Alljärgnevalt on lisana toodud ühe reaalse serveri vahetamise plaan. Muudetud on serverite, andmekogumite ja tööde täitjate nimed. Kuna seda serverit enam ei eksisteeri (06.05.2010 viidi see server üle virtuaalserverile), siis midagi konfidentsiaalset siin ei ole. Tegevuste tabelise on võetud üks vahe salvestus. Seal on näha, kuidas erinevate värvide ja kursiiviga on edasi antud tööde edenemist.

Serveri RISTO riistvara vahetus

1.1. Serveri riistvara vahetuse planeeritud aeg: 11.06.2008 16:00-22:00

1.2. Komplekteerida server hiljemalt 25.05.2008

Serveri parameetrid:

Protsessor Intel® Xeon ® 5110 @ 1,6GHz

Mälu: 2GB

Serveri kõvaketas 64GB, mirror

Kõvaketta jaotus:

C: 19,50GB Operatsioonisüsteem ja andmebaasimootorid

E:  9,76GB Andmebaaside logid, mis tekkivad ja kaovad töö käigus

F:  4,88GB Failserver so. ruum andmete viimiseks ühest kohast teise, varukoopiateks jms.

G: 14,60GB Andmebaasid

H:  9,76GB Palgaarvestuse infosüsteem

1.3. Serverile installeeritav takvara (hiljemalt 01.06.2008)

Microsoft Windows Server 2003 R2, Standard Edition, Service Pack 2

Gupta SQLBase 7.0.1 PTF4

Gupta SQLBase 9.0.1 PTF2

Unify SQLBase 11.0.0 PTF1

Oracle ODBC draiver 98.0.23.45

MS Visual FoxPro draiver 67.0.0.34

SSH

1.4. Vana serveri ketaste inventuur

F: ei vaja üle viimist

G: viiakse üle andmebaaside üle viimisel (ei kopeerita vaid laetakse andmebaasid välja ja tehakse uuele serverile uued andmebaasid, ning loetakse andmed sinna sisse)

H: Kopeeritakse tervikuna üle serveri vahetamise etapil (11.06.2008 16:00-22:00)

2. SERVERI RIISTVARA VAHETUSEKS TEHTAVAD TEGEVUSED

Ettevalmistava perioodi algus: 01.06.2008

Eelneva perioodi algus 11.06.2008 13:00

Serveri vahetamise periood: 11.06.2008 16:00-22:00

Järgneva perioodi lõpp: 12.06.2008 08:00

Järeltegevuste perioodi lõpp 22.06.2008

Kursiivis tekstiga kirjeldatud tegevused tuleb teha ära enne serveri vahetuse algust

Rohelisega tähistatud tegevused on juba tehtud.

Punasega tähistatud tegevused tehakse hiljem (pole antud hetkel olulised)

Sinisega tähistatud tegevused osutusid mittevajalikeks

3. TEGEVUSED, MIS TEHAKSE SERVERIL

1)

Kõik tegevused, mis on võimalik ära teha enne serveri vahetuse algust tuleb enne ära Kõik tegevused, mis on võimalik ära teha enne serveri vahetuse algust tuleb enne ära teha. Tegevuste tabelis on need tegevused märgitud kursiivis kirjaga.

2)

Ülemineku alguses kopeerib Peeter Kambak vanalt serverilt uuele kõik need kaustad, mis on veel üle kandmata (tegevused 8, 13 ja 29)

3)

Peeter Kembak seadistab kasutajate töökohad töökohtade kasutamiseks uues kohas (kontrollib ja muudab vajadusel töökoha käivituse shortcut’id) (tegevused 14, 28 ja 32)

4)

Priit Raspel laeb vanast serverist välja baasid PILT ja PERSON (tegevus 4) ja laeb need uude serverisse (tegevus 5)

5)

Priit Raspel seadistab programmid uues kohas töötamiseks ja teeb testkäivituse

a)

Andmelao laadur (tegevus 10)

b)

Raamatupidamise andmete sünkroniseerija (tegevus 19)

c)

Kulukohtade sünkroniseerija (tegevus 19)

d)

CRM-i laadur (tegevus 23)

e)

Pliiats (tegevus 28)

f)

Koolitus (tegevus 28)

g)

Telefonide kuluhaldus (tegevus 31)

6)

Sergei Kamennõi kirjeldab programmide kellaajalised automaatkäivitused (tegevused 11, 20, 21, 24)

7)

Peeter Kembak esitab tellimuse vana serveri varundamise lõpetamiseks ja uue serveri varundamise alustamiseks (Tegevused 35 ja 36).

8)

Peeter Lepsar saadab Aale Alupervele ja Moole Saarele uued SQL.ini failid.

4. TEISED INFOSÜSTEEMIDE HALDURITE POOLT TEHTAVAD TEGEVUSED

Katrin Õunapuu

1)

Puhkuse andmete personalisüsteemi laadimise rakenduse ümberseadistamine töötamaks uue serveri vastu. Asendada konfiguratsiooni failis serveri aadress/nimi. (Tegevus 25)

2)

Seadistada ümber CV-de interneti lehelt personali infosüsteemi üle toomise rakendus selliselt, et tema uus sihtkoht oleks uue serveri (IP) kataloog c:\CV (Tegevus 3)

Teet Amber

1)

Telefoniraamatusse (intranetti) andmete laadimise rakenduse ümberseadistus töötamaks uue serveri vastu. . Asendada konfiguratsiooni failis SQL.INI serveri aadress/nimi. (Tegevus 26)

Sergei Kammenõi

1)

Seadistada kellaajaline käivitus rakendusele C:\Personal\HR_EX\hre.exe

Daily, 4:00, Testida toimimist. (Tegevus 11)

2)

Seadistada andmelao jaoks välja laetud ametinimetuste faili saatmine Link-serverile  C:\DW_AM\...  ->  … Testida toimimist. (Tegevus 12)

3)

Seadistada kellaajaline käivitus rakendusele C:\Personal\HR_FINA\fina.exe

Daily, 21:00 Testida toimimist. (Tegevus 20)

4)

Seadistada kellaajaline käivitus rakendusele

C:\Program Files\HR_FN\kk_FnHR.exe

Daily, 21:20. Testida toimimist. (Tegevus 21)

5)

Seadistada kellaajaline käivitus rakendusele C:\Program Files\CRM\ssh\crmimp.cmd

Daily, 2:00  Testida toimimist. (Tegevus 24)

6)

Kasutajaõiguste andmised – tegevus 32

7)

Lisada kõikidele eelmises punktis nimetatud kasutajatele ketas F:\  My Computeri alla. Seadme tähis valida selline mis veel kasutusel pole. (tegevus 34)

8)

Kõigile Personaliosakonna, koolitusosakonna  ja palgaarvestuse töötajatele peab My Computeri alla jääma nii nagu praegu ketas P: mis on mapitud KRISTO kettale c:\Personal (Tegevus 35)

9)

9.   Palgaarvestajatele peab jääma nii nagu praegu mapingud M: ja S:

M: on mapitud KRISTO kettale H:\TV   S: on mapitud KRISTO kettale H:\SF (Tegevus 36)