Versioon:12.10.2020

Sisukord

Ökoloogia põhimõisted ja seaduspärasused.

(Peamised elus ja eluta keskkonna tegurid. Eluta keskkonna tegurid)

• BIOOM

  ühe kliima või taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi elukoosluste kogum (Masing, 1992)

  Nt kõrb, tundra, troopiline vihmamets, ...

• Alleni reegel

  Alleni reegel – seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemaleulatuvad kehaosad (kõrvad, saba, jäsemed) on külmas kliimas elavatel (alam)liikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas

• Bergmanni reegel

  Bergmanni reegel – seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurendes keha soojust loovutav välispind suureneb suhteliselt vähem

• Shelfordi Tolerantsus

  • Igal liigil on keskkonnateguri minimaalne, optimaalne ja maksimaalse väärtus

  • Mis tahes taksoni isendite levikut piirab ökoamplituud (tolerantsuspiirid) mingi ühe teguri suhtes

  • Nt võib organismi elutegevust piirata liiga madal või liiga kõrge soolsus, või üleväetamine

• Kohastumused

  • Põhjamaataimed taluvad külma

  • • Kõrbetaimed taluvad kuivust

  • • Rändlinnud rändavad talveks lõuna poole

  • Talveuni ja taliuinak

  • Loomade varjevärvus

  • Bakterid ja arhed kuumaveeallikates

• Too näiteid kohanemisest

  • Kõrgmäestikes tõuseb punaste vereliblede arv veres

  • Silmapupilli avardumine ja ahenemine pimedast valgesse minekul ja vastupidi

  • Päevitumine UV-kiirguse mõjul

  • Lihasmassi suurenemine töö tulemusel

• Ökoloogiline nišš

  • Koht, kus organism elab, on elupaik

  • Nišš ei ole koht, vaid on mõtteline – kokkuvõte organismi taluvustest ja vajadustest

  • Kaasaegne nišši kontseptsiooni pakkusvälja Hutchinson aastal 1957

  • Näiteks temperatuur on keskkonnatingimus, mis piirab kõigi organismide kasvu ja sigimist, aga erinevad organismid taluvad erinevaid temperaturivahemikke (temperatuur on üks mõõde organismi ökoloogilises niššis)

• Taksonoomilised kategooriad loomade näitel

  

• Ökoloogiline amplituud(ökoamplituud)

  • Keskkonnaparameetripiirkond,millesmingi taksoni isendid saavad, elada kasvada ja paljuneda

  • Näitabliigitaluvuspiiridevahekaugustantud teguri suhtes, s.t. miinimumist kuni maksimumini

  • võib olla kitsas (bambuskaru ja koaala toidu suhtes) – võib olla lai (põisadru soolsuse suhtes)

• Mis on abiootilised keskkonnategurid

  

• Mis on Eufootne ja afootne kiht

  Eufootne(üleminevalgusrohke)kihtja afootne (valguseta) kiht

• Ületarbimine

  1. a)  Küte(puud) 2. b)  Toit 3. c)  Ravimid 4. d)  Lemmikloomad 5. e)  „Esteetilised“ põhjused

• Elupaikade hävitamine, degradeerumine, kahjustamine, killustumine

  • Degradeerimine – saastamise tulemusel:

    1. a)  Pestitsiididest 2. b)  Lämmastikust 3. c)  Happevihmad 4. d)  Väetised (mis põhjustavad veekogude eutrofeerumist)

  • Kahjustamine:

    1. a)  Nt põhjatraalidega kalapüük 2. b)  Nt kestev ülekarjatamine 3. c)  Reostumine

  • Killustumine:

    Suured elupaigad jagatud väiksemateks (elupaigalaikudeks) -> elupaigalaigud jäävad isolatsiooni -> põhjustab väiksemaid populatsioone -> väiksemad populatsioonid tundlikumad väljasuremisele

• Võõrliigid

  liigid, mis on inimtegevuse tõttu sattunud elama väljapoole oma looduslikku levilat

• Invasiivne võõrliik

  (invasive alien species) tõrjub kohalikke liike välja ja muudab kohalikke kooslusi

• Invasiivsed võõrliigid Eestis:

  • Taimed: hiid-karuputk ja Sosnovski karuputk, kurdlehine kibuvits

  • Selgrootud: viinamäetigu, rändkarp, kartulimardikas

  • Kalad: hõbekoger, karpkala, vikerforell

  • Linnud: faasan ehk jahifaasan, kodutuvi

  • Imetajad: mink ehk ameerika naarits, kährok, rotid ja koduhiir

• Miks muutub liik invasiivseks?

  a) Looduslike vaenlaste puudumine uues elupaigas

  b) Haiguste puudumine uues elupaigas

  KÜÜLIKUD AUSTRAALIAS – puudusid liigid, kes takistaks nende paljunemist. Mõned taimeliigid söödiväljasuremiseni.

Liikidevaheliste suhete tüübid

• Konkurents

  Konkurents - ühe liigi isendite viljakus, elumus, kasv kannatab teise liigi isendite otsese tegevuse või ühiste ressursside kasutamise tõttu teise liigi isendite poolt.

  Konkurentse välistamise reegel – kaks konkureerivat liiki saavad eksisteerida stabiilses keskkonnas koos tänu realiseerunud niššide eristumisele (niche differentiation)

  • Isendite negatiivne suhe

  • Ilmneb juhul, kui isendid kasutavad üht piiratud ressurssi
    • Eluruumikonkurents
    • Toidukonkurents

  • liikidevaheline

  • liigisisene

• Gause reegel

  • Kui kaks konkureerivat liiki eksisteerivad stabiilses keskkonnas koos, siis tänu niššide eristumisele (niche differentiation)

  • Kui, siiski, niššide eristumist pole või see on võimatu elupaiga tõttu, siis tõrjub üks konkureeriv liik teise välja

• Röövlus laias ja kitsas tähenduses

  • Üks organism (nt röövloom, predaator) sööb teisi organisme (saaki)

  • Saak surmatakse kohe pärast ründami

  • Tüüpjuhtum on röövloom – saakloom:
    • Lõvi
    • kotkas
    • ämblik
    • planktonivähk, kes sööb üherakulisi vetikaid

  • Elu jooksul rünnatakse mõnda ... paljusid saakobjekte

• Grazers

  • Söövad elu jooksul mitmeid saakobjekte

  • Igast saakobjektist söövad ainult osa

  • Tavaliselt saakobjekt ei sure, vähemalt mitte kohe
    • Veised
    • Sebrad
    • Lambad
    • Kaanid

• Herbivoorid

  • Herbivooridehktaimtoidulisedehkfütofaagid– elusaist taimedest või taimeosadest toituvad loomad.

• Parasiidid

  • Igast saakobjektist (peremehest) söövad ainult osa

  • Tavaliselt ei surma saakobjekti, vähemalt mitte kohe

  • Ründavad elu jooksul ainut ühte või väheseid peremeesobjekte ja on seetõttu peremehega tihedalt seotud
    • Tubaka mosaiikviirus
    • Paeluss

  • Parasiidid ehk nugilised

  • Igal hulkraksel organismil on leitud liigiomaseid parasiite

  • Enamik maakeral elavaid liike on ...

  • Suurem osa neist on mikroparasiidid: viirused, bakterid, protisid, seened

• Parasitoidid

  • Paljud organismid ei mahu puhtalt eespoolkirjeldatud kolme röövluse jaotustesse

  • Parasitoid:
    • Ainult üks peremees
    • Tapavad saagi
    • Pole ei parasiidid ega röövloomad
    • Nt kärbes, kes muneb putukavastsesse
    • Nt kiletiivaline, kes muneb putukavastsesse

• Mutalism

  • Mutualistidmoodustavadenamusemaailma biomassist

  • Erinevate liikide organismide vastastiku kasulik kooselu

  • Ei pea olema “üksteise sees või peal elamine”

  • Mutualistideipeaolemasümbiondid

  • Lihakates viljades olevad taimede seemned:
    • taimed saavad kasu lindudest, kes levitavad seemneid
    • linnud saavad viljadest toitu

  • Tolmeldaja saab taimedelt vastutasuks nektarit

• Sümbioos

  • Mutualism võib muutuda intiimseks koostööks – sübioosisks

  • Erinevad liigid moodustavad liitorganismi:
    • seene ja vetika koostöö samblikus
    • taime ja seene koostöö seenjuures
    • tselluloosi lagundavad mikroobid rohusööjate seedekulglas

  • Sümbioos – pidev intiimne kahepoolselt kasulik kooselu

  • Kooselamine

  • Liikide vahel on füüsiline assotsiatsioon

  • Sümbiont elab peremehe poolt pakutavas elupaigas

  • Parasitismi (Euroopas) sümbiiosi alla tavaliselt ei paigutata

  • Zooksantellid on mereorganismide endosümbiontsed üherakulised vetikad Korallides, meriroosides jt õisloomades Limustes, nt hiid-rõõneskarp Käsnades Ainuraksetes (ripsloomades, kambrilistes) Enamuszooksantellefotosünteesivad Mageveeorganismideendosümbiontsed üherakulised vetikad on zooklorellid

• Kommensalism

  • Kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik (+) ühele osapoolele – kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu (0) teisele

• Koevolutsioon. Gildide koevolutsioon

  • Koevolutsioon – vastassuhteis olevate liikide üksteisest sõltuv evolutsioon

  • Ristik ja kimalane (taim ja tolmeldaja)

  • Kärbesõis ja kärbes

  • Koolibri ja taim

  • Kiskja ja saakloom

  • Parasiit ja peremees

  • Üheliigipaarikoevolutsioon–kummaski liigis seotud evolutsioonilised muutused.

  • Gildidekoevolutsioon (guildcoevolution) – mõlemalt poolt on kaastaud rühm ökoloogiliselt lähedasi liike (nn gild)

• Kaitse. Keemiline kaitse

  • Organismidel on arenenud füüsikalisi, keemilisi,morfoloogilisi ja käitumuslike kaitsekohastumisi.

  • Kaitsekohastumisedvähendamakstarbijaga kohtumise tõenäosust ja/või tõstmaks ellujäämise tõenäosust kui tarbija on nad “avastanud”

  • Liblikaröövik ei söö astelpõõsa ehk iileksi ogalisi lehti, kui ogad on eemaldatud, süüakse lehed üsna kiiresti

  • Palju taime pindu on kaetud mikroskoopiliste karvakestega, mis võivad väikemaid röövloomi, nagu harjashännalised ja lestad, lehepinnast eemal hoida

Organismide kohanemine ja kohastumine

• Adaptatsioon

  • Ka adapteerumine, seadistumine – organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise.

  • Adaptatsiooni tulemuseks on parem organismi ja keskkonna kooskõla, nt võimalus kasutusele võtta uut tüüpi toitu, uusi elupaiku.

  1. Adaptatsioon võib toimuda organismi elu jooksul –

  2. Adaptatsioon võib toimuda paljude põlvkondade kestel – evolutsiooniline adaptatsioon ehk kohastumine

• Kohanemine

  Kohanemine on pöörduv, isendi arengu Organismi elu jooksul toimuv sobitumine Seisneb üksnes mittepärilikes muutustes Fenotüübilinemuutus Toimub päriliku rektsiooninormi piires Vastuskeskkonntingimustemuutusele Kohanemisetagajärgonkohanemus

  • Kõrgmäestikes tõuseb punaste vereliblede arv veres

  • Silmapupilli avardumine ja ahenemine pimedast valgesse minekul ja vastupidi

  • Päevitumine UV-kiirguse mõjul

  • Lihasmassi suurenemine töö tulemusel

• Kohastumine

  Kohastumine on pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Genoomi muutustega seonduv adapteerumine keskkonnaga (Tenjes, Zobel 2019) Seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes Kohastumus–kohastumisetagajärjeltekkinud ehituslik või talituslik iseärasus.

  Põhjamaataimed taluvad külma• Kõrbetaimed taluvad kuivust• Rändlinnud rändavad talveks lõuna poole • Talveuni ja taliuinak• Loomade varjevärvus• Bakterid ja arhed kuumaveeallikates

• Inimtekkelised muutused: mürgiresistentsus, tööstusmelanism, saastetolerantsus.

  • Farfariiniresistentsus Inglismaa rottidel
    • Vere hüübimist takistav aine
    • Resistentsus kujunes 5 aastaga

  • Kahjurputukate mürgiresistentsus
    • Sadu resistentseid liike
    • Kiire elutsükkel

  • Tööstusmelanism
    • Tööstusmelanism – nähtus, mille puhul tööstuspiirkondades domineerivad liblikate ja teiste organismide mustad või tumedad vormid

  • Taimede saastetolerantsus
    • Tolerantsus raskemetallide suhtes
    • Avastati vasekaevanduse lähedal Austrias
    • Taluvusvõime sõltub metallist
    • Tavaliselt talub taim hästi ainult üht raskemetalli

Bioomid

• Maailmamere bioomid:

  • Peamised maailmamere bioomide paiknemist määravad tegurid

    Ookeanide bioome määravad valgus (eufootse vööndi sügavus) ja toitained

    • Süvaookean
      • Enamus ookeane on kihistunud ja enamus süvaookeani veest on allpool termokliini ja temperatuuriga 4°C
      • Külma vee tulemuseks on väga aeglane bakteriaalne lagunemine
      • Vaatamataaeglaselemikroobselelagunemisele on süvaookeanis vähe orgaanilist ainet ja setete orgaanikasisaldus on tähelepanuväärselt madal
      • Süvaookeanis tavatu elurikkus, siin on usse, vähilaadseid, limuseid ja kalu, mida ei leidu kusagil mujal
    • Hüdrotermaalsed lõõrid
      • Elurikkuseoaasidsüvaookeanis
      • Avastatud alles viimase 50 aasta sees
      • Pumpavad väga kuuma vett, mis sisaldavad redutseeritud keemilisi ühendeid, nt vesiniksulfiidi
      • Paljud kemoautotroofsed bakterid on sümbiondid, st elavad loomade, nagu näiteks 2m kõrguseks kasvavate usside (Giant tube worms, klass: hulkharjasussid) sees ja varustavad neid toitainetega
    • Subtroopilised ringhoovused
      • Ookeanidesonviissubtroopilistringhoovust, kaks Atlandi, kaks Vaikses ja üks India ookeanis
      • Katavad kokku ligikaudu poole maailmamere pindalast ehk 35% kogu planeedi pindalast – see on rohkem kui kõigi mandrite kogupindal
      • Primaarproduktsiooni kiirus on neis Maa veeökosüsteemidest kõige madalam ja võrreldav maismaa kõige kuivemate kõrbete primaarproduktsiooniga (vt ka eelmine slaid)
    • Apvellingu piirkonnad
      • Apvelling–süvavee kerge
      • toitaineterikas süvaookeani vesi kerkib eufootsesse tsooni
      • Süvavee kerget põhjustab kestev samasuunaline tuul, pealmine veekiht liigub rannikust eemale
      • Primaarproduktsioonja fütoplanktoni biomass on väga kõrged
    • Mandrilavad
      • Ulatuvad keskmiselt kuni 80 km rannikust
      • Vee sügavus väike (tavaliselt alla 150 m)
      • Toitaineid tuleb mitmest allikast, sh jõgedest ja süvaookeanist
      • Enamuses mandrilavade piirkondades domineerivad suured fütoplanktoni liigid, suhteliselt lühikestes toiduahelates on efektiivne energiatransport
      • Elurikkus on suhteliselt madal
    • Litoraali sügavusvööndid
      • Ranniku sügavusvööndit nimetatakse litoraaliks
      • Litoraal jaotub 3-ks alamvööndiks:
        • – Keskel on igas “korralikus” meres loodete ehk tõusu ja mõõna vöönd, mida nimetatakse eulitoraal (ulatub tõusuvee ülapiirist mõõnavee alampiirini)
        • Eulitoraalist kõrgemal on supralitoraal, mis ulatub tõusuvee ülapiirist pritsmetevööndi ülapiirini; nimetatakse ka pritsmete vöönd – on ainult maismaa
        • Mõõnavee alapiirist algab kolmas alamvöönd sublitoraal, mis ulatub põhjataimestiku alapiirini
      • Litoraal ulatub tavaliselt 200 m sügavuseni so mandrilava ääreni
      • Läänemeres jt sisemeredes, kus tõus ja mõõn on väga nõrgad, eulitoraali ei ole
    • Korallriffid
    • Troopilised rifid, neid moodustavate kivikorallide levikuks vajalikud tingimused
    • Korallriffide ohustatuse põhjused
      • Korallrifid on Maa kõige kõrgema elurikkusega ökosüsteeme
      • Suures ohus globaalsete muutuste tõttu
        • Vee t° tõus => korallid heidavad zooksantellid välja, nn korallide “pleekimine”
        • $CO_2$ kontsentratsiooni tõus atmosfääris -> vee happesuse tõus => $CaCO_3$ toese moodustamine raskem
        • Vee üleküllastumine toitainetega
        • Taimtoiduliste kalade ülepüük
        • Pestitsiidid põllumajandusest
        • Pinnase erosioon haritavatelt põldudelt
        • Õlilekked

• Estuaarid ehk jõusuue

  • Jõgede suudmealad, kus jõevesi seguneb mereveega

  • Paljudele mereliikidele on siin liiga mage ja mageveeliikidele liiga soolane. Siin peavad neist vastu vaid väga laia soolsustaluvusega (eurühaliinsed) liigid. Lisaks neile elab siin ka riimveeorganisme.

  • Toitaineid palju, elustik rikkalik.

  • Linnade heitveed – Veneetsia, New York, Washington, San Francisco, Hong Kong

• Maismaabioomid, nende paiknemine sõltuvalt temperatuurist ja sademetest

  • Sooja kliimaga aladel, kus on:
    • palju sademeid – domineerivad troopilised metsad
    • vähe sademeid – kõrbed
    • sademeid keskmiselt – troopilised rohtlad, savannid ja heitlehised metsad

• Maismaabioomid:

  • Troopiline vihmamets
    • Kõige kõrgem elurikkus maismaal
    • Katab ligikaudu 12% maismaast ja moodustab üle
    • Kõige produktiivsemad Maa bioomid, suurim primaarproduktsiooni kiirus – fotosünteesi koguhulk ala kohta ajaühikus
    • Peaaegu kogu tegevus vihmametsas (mitte ainult fotosüntees, vaid ka õitsemine, viljumine, röövlus, herbivoorlus) toimub kõrgel võrades (puudel, liaanidel ja epifüütidel)

  • Savann ehk troopiline puisrohtla
    • Temperatuur on pidevalt soe
    • Vihma sajab ainult teatud perioodil aastas, ülejäänud ajal võib olla üsna kuiv
    • Vihmasaju perioodilisus seab karmid piirangud savannitaimestiku ja -loomastiku mitmekesisusele
    • Ligikaudu 9% maismaast on kaetud savanniga
    • Tüüpiline savanni taimestik koosneb üksikute puudega rohumaast, kuid ulatuslikel aladel puid pole

  • Parasvöötme rohtlad
    • Parasvöötme rohtlad moodustavad kõigi mandrite (v.a Antarktika) suurte alade loodusliku taimestiku
    • Preeria Põhja-Ameerikas,pampa Lõuna- Ameerikas ja stepp Venemaal
    • Looduslikud rohtalad katsid 14% maismaa pindalast, nüüd on looduslike rohtlate all ainult 5%, ülejäänud kunagised rohtlad on võetud kasutusele põllumajandusmaana
    • Võrreldes teiste bioomidega on parasvöötme rohtlad üks inimese poolt kõige enam himustatud, kasutatud ja muudetud bioom!

  • Kõrb
    • Kõrbed on taimede kasvamiseks liiga kuivad, see kehtib nii kuumades kõrbetes nagu näiteks Surmaorg Californias ja mõnedes Antarktika külmades kõrbetes
    • Ligikaudu 10% maismaast on kaetud kõrbetega
    • Paljud liigid on kohastunud idanemisega kõrbe ennustamatutes keskkonnatingimustes (kus sisemised füsioloogilised kellad on kasutud)
    • Kõrbetaimed on pikaealised ja nende füsioloogilised protsessid on aeglased (näiteks kaktused)

  • Parasvöötme mets
    • Parasvöötme metsa, nagu ka teiste bioomide, nimetus hõlmab erinevaid taimkatte tüüpe
    • Moodustab 8% maismaa biosfäärist, parasvöötme heitlehised metsad katavad veidi suurema ala kui parasvöötme igihaljad metsad
    • Pakuvad toitu loomadele, kes on bioomis sesoonselt; ainult väga lühikese elutsükliga loomad, nagu lehetoidulised putukad, saavad olla kindlale toidule kitsalt kohastunud (spetsialistid)
    • Mullas on palju orgaanilist ainet
    • Suured osad Euroopa ja Ameerika Ühendriikide

  • Boreaalne mets (taiga)
    • Boreaalne mets (kasutatakse ka nimetust taiga, eriti Venemaal) on okasmets, mis kasvab aladel, kus lühike kasvuperiood ja külm talv limiteerivad taimestikku ja sellega seotud loomastikku
    • Moodustab ligikaudu 8% planeedi maismaast
    • Vähepuittaimedeliike
    • Suur osa aladest, mis on praegu boreaalsete metsade all (samuti paljud parasvöötme põhjapoolsemad metsad) olid viimasel jääajal mandrijää all

  • Tundra
    • Peamine piirav tegur boreaalsetes kuusematsades on igikelts
    • Väikese mitmekesisusega kooslused pakuvad ideaalseid tingimusi haiguste arenguks ja kahjurite epideemiateks
    • Perioodilised ja sageli ulatuslikud põlengud on teine peamine häiring boreaalsetes metsades

• Veeökosüsteemid mandritel:

  • Vooluveekogud, seisuveekogud (sh järvede vertikaalne stratifikatsioon)

    • Järved ja tiigid – seisuveekogud

    • Vee vahetuse aeg varieerub, aga on sageli suurusjärgus kuudest kuni dekaadideni

    • Suurte veekogude – ookeanide ja suurte järvede – temperatuur kõigub aasta-ajati vähe

    • Järvede ja tiikide jää all elutegevus jätkub

    ---

    • Järveökoloogia kriitiline komponent on viis kuidas vesi järves temperatuuri tulemusel vertikaalselt kihistub

    • Suve jooksul kujuneb paljudes järvedes vee pindmise kihti all üleminekuvöönd, termokliin, kus temperatuur järsult langeb

    • Termokliini (hüppekihi) eripära seisneb selles, et seal muutub temperatuur palju kiiremini kui sellest üleval- ja allpool asuvates veekihtides

    • Parasvöötmes kaob järve vee kihistumine sügisel kui ülemise kihi vesi jahtub
      • pindmise ja sügavama kihi veed segunevad täielikult, viies põhjakihti hapniku, ... kuni algab talvine kihistumine
      • Troopikas on paljud järved püsivat kihistunud, ülemine veekiht on püsivalt soe ja termokliini alune kiht veidi jahedam

  • Märgalad

    Märgalad on maismaa ja vee ökosüsteemide vahepealne ökosüsteemitüüp:

    • Domineerivad puud

    • Maailma suurim troopiline märgala Pantanal katab enam kui 140,000 km2

Troofilised tasemed

• Troofilised tasemed

• Produtsendid ehk tootjad

• Autotroofid ja heterotroofid

• Primaarproduktsioon, NPP ja HANPP

Toiduahelad ja -võrgud

• Toiduahel ehk toitumisahel

  • Ükskiröövloom-saakloom,parasiit-peremeesvõi rohusööja-taim paar ei ela isoleeritult

  • Kõik need osad on seotud teiste samas koosluses elavate röövloomade, parasiitide ja ressurssidega ‘ahelatesse’

• Toiduahela tüübid

  • Kiskahel – toiduahel, milles kiskjad on ise saakloomadeks. Viimase lüli moodustavad tippkiskjad.
    • – Loomadekehasuuruskasvab!– (Uruhiir) -> nirk -> rebane -> ilves

  • Nugiahel – parasiittoiduahel, iga järgmine lüli parasiteerib eelmisel, tarbides selle elusaid kudesid. – Kehasuurus väheneb!

• Lagundamine ja lagundajad

  • Orgaaniliste ainete lõhustamine (tagasi) anorgaanilisteks

  • Orgaaniliste ainete lõhustamisel vabaneb energia

  • Lagundamine on surnud orgaanilise aine (laibad, organismi osad, väljaheited) järkjärguline lagunemine abiootilise keskkonna ja organismide tegevuse tulemusel

  • Tavaliselt asustavad lagundatava objekti esmalt bakterid, arhed ja seened

  • Järgnev lagundamine on aeglane, vaja on spetsialiseerunud mikroobe, kes suudavad lõhustada süsivesikuid, nagu tselluloos ja ligniin ning kompleksseid valke, nagu kork (suberin) ja putuka kutiikul

• Toiduvõrk

  • Ühe koosluse, ökosüsteemi või bioomi populatsioonid moodustavad palju erinevaid toiduahelaid

  • Üks liik võib kuuluda mitmesse toiduahelasse

Kooslused ja energiavoog läbi nende

• Ökoloogiline efektiivsus

  • Ökoloogiline efektiivsus on toiduahela troofilisel tasemel assimileeritud energia suhe eelmisel troofilisel tasemel assimileeritud energiasse protsentides

  • Iseloomustab toiduahela energiakasutuse ja energiakao vahekorda

  • Iseloomustab produktsiooniprotsessi efektiivsust

  • Näitab kui suur osa energiast talletub organismides

Aineringed

• Toitained

  • Taimed vajavad paljusid toitaineid sh lämmastiku, fosforit, väävlit, kaalium, kaltsiumi, magneesiumi ja rauda

  • Enamuses maismaaökosüsteemides on enamust ülalloetletud toitainetest taimede jaoks piisavates kogustes

  • Kuid lämmastikku ja fosforit või ühte neist on sageli liiga vähe ja see limiteerib NPPd

  • Asjaolule, et üks keemiline element, tavaliselt kas lämmastik või fosfor, võib produktsiooni limiteerida, juhtis esimesena tähelepanu Saksa keemik Justin von Liebig 19. sajandil – Liebig’i miinimumiseadus

  • Kolimitatsioon (colimitation) – nähtus, kus nii lämmastik kui fosfor mõlemad limiteerivad produktsiooni

• Fosforiringe

  • Fosforit leidub maakoores igal pool

  • Kontsentratsioon ebaühtlane

  • Fosforirikkad mineraalid paiknevad maakoores ebaühtlaselt:
    • 3⁄4 teadaolevatest varudest Marokos
    • ülejäänu: Hiina ja veel ca 5 riiki
    • Teised riigid peavad importima
    • Fosfor on hädavajalik – igas DNA- ja RNA-ahela lülis
    • Fosfor ei ole taastumatu loodusvara – fosfor jääb ikka fosforiks – kui probleem on selles, et me ei oska tarvitatud fosforit kinni püüda ja uuesti kasutusele võtta

• Väävli biokeemia, happevihmad

  • Väävel ja molübteen on olulised lämmastiku siduvatele tsüanobakteritele

  • Väävel on väga tähtis lagunemisprotsessides mere rannikualade ökosüsteemides, aminohapetes

  • Viimase sajandiga on inimtegevuse tulemusel väävligaaside atmosfääri paiskamine kahekordistunud ja mõnes piirkonnas väävli sadestumine kasvanud 30 korda

  • Kuid Ameerika Ühendriikides ja suures osas Euroopast on tänu tugevatele piirangutele alates 1970ndatest väävlireostus vähenenud ja see on vähendanud ka happevihmade probleemi (vt järgmine slaid)

• Süsinikuringe

  • Rohkem kui 400000 aastat enne tööstusrevolutsiooni algust oli süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris vähem kui 265 ppm

  • Viimase 200 aastaga on see näitaja märgatavalt tõusnud ja ületas 398 ppm veebruaris 2014 (esimesest korda paari viimase miljoni aasta jooksul)

  • Süsinikdioksiid on peamisi globaalse soojenemise põhjustajaid, selle seose tõi esmalt välja Rootsi keemik Svante Arrhenius rohkem kui 100 aastat tagasi

• Metaaniringe

  • Metaan (CH4) neelab süsinikdioksiidist, veeaurust ja enamusest teistest kasvuhoonegaasidest erineva lainepikkusega kiirgust

  • Metaan on (molekuli kohta) palju efektiivsem kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid

  • Kuid metaani sisaldus atmosfääris on palju madalam kui süsinikdioksiidi sisaldus ja ka metaani sisalduse tõus üle loodusliku fooni on olnud väiksem

  • Metaanist tingitud kliimasoojenemine moodustab 30% ... 60% süsinikdioksiidi poolt põhjustatud kliimasoojenemisest

  • Koos metaani kaudsete efektidega on metaani mõju kliimasoojenemisele veelgi suurem

• Lämmastikuringe

  • Suurem osa Maa lämmastikust on atmosfääris $(N_2)$

  • Lämmastikku on ka vees lahustunult

  • Gaasiline $N_2$ ei ole taimedele, loomadele ja suurele osale mikroorganismidest kättesaadav

  • Kuid taimed ja paljud mikroobid kasutavad mineraalseid lämmastikuühendeid (ammooniumsoolad, nitraadid), loomad vajad orgaaniliste ühendite (peamiselt valkude) lämmastikku

  • Lagunemisel vabanevat ammoniaaki kasutavad taimed ja mikroobid

  • Lämmastikuringe toimub peamiselt organismide elutegevuse tulemusel

• Võimalusi reostus(t)e vähendamiseks

  • Euroopas ja Ameerika Ühendriikides on lämmastikureostus viimse 20 aasta jooksul oluliselt vähenenud, sest elektrijaamades ja sõidukites kasutatavad tehnoloogiad paiskavad õhku vähem lämmastikoksiide

  • Paljude lääneriikide linnade veepuhastusjaamades kasutatakse lämmastiku eemaldamise tehnoloogiad ja see on oluliselt vähendanud veereostust

  • Püüdlused vähendada lämmastikureostust põllumajanduses ei ole nii edukad olnud, kuigi põhjust seal reostust vähendada on

  • On põhjust loota, et muutused elustiilis vähendavad lämmastikreostust

Elurikkus (bioloogiline mitmekesisus)

• Elurikkuse tasandid

  • Liigiline mitmekesisus
    • Kõik liigid maal

  • Geneetiline mitmekesisus
    • Populatsioonide vaheline
    • Ühe populatsiooni isendite vaheline

  Liigisisene geneetiline variatiivsus (Puudist, 2020)

  • Kooslustemitmekesisus
    • Ökosüsteem, kooslused ja nende seosed oma keskkonnaga

• Väljasuremised

  • Liigiteke ja liikide väljasuremine on looduslikud protsessid

  • Fossiilideuurimisepõhjalarvatakse,etenamus kunagi Maal elanud liike on tänaseks välja surnud – s.o rohkem 99% liikidest

  • ‘Looduslik’ väljasuremise kiirus on 0,001– 0,01% sajandis

  • Tänapäevane lindude ja imetajate väljasuremise kiirus on 1% sajandis, s.o 100–1000 korda kõrgem kui ‘looduslik’ kiirus

  • Inimese põhjustatud väljasuremine

• Millistel liikidel on suurem oht välja surra?

  • Spetsialiseerunudtoiduvalik
    • Putukaliigid, kes on spetsialiseerunud vaid ühele
    • Hiidpanda sööb ainult bambusevõrseid
    • Asumine kõrgel troofilisel tasemel – tippröövloomad
    • Väike levila
    • Spetsiifilised keskkonnanõuded
    • Kindladrändeteed
    • Pole olnud varasemat kokkupuudet inimesega
    • Käitumise erijooned

• Miks on vaja liike ja muud loodust kaitsta?

  • Elu austamine

  • Esteetilised väärtused

  • Virgesus

  • Maa atmosfääri hapnikusalduse säilitamine

  • Muldade säilitamine

  • Uute toidutaimede aretamiseks

  • Uute koduloomade aretamiseks

  • Uute ravimite saamiseks

  • Bioloogilisteks uuringuteks

  • Loodushariduseks

Väljasuremised

• Millistel liikidel on suurem oht välja surra?

• Miks on vaja liike ja muud loodust kaitsta?

Elurikkuse majanduslikud väärtused

• Otsene kasutusväärtus

  Mingi objekti väärtus kaubana

  • Kala, linnu, imetaja, vähi, limuse liha

  • Taimne toit (viljad, seemned jt taimede osad)

  • Taimsed ja loomsed ravimid

  • Puit (küte)

  • Ehitusmaterjalid

  • Loomasööt

• Kaudne kasutusväärtus

  • Tolmeldamine

  • Õunapuud tolmlevad putukate abil

  • “Kõigi maalilma õunapuude käsitsi tolmeldamine

  • Tuleb arvestada ka kõigi teiste putuktolmlevate taimedega

  • Mangroov kaitseb tormide ja tsunamide eest

  • Roostik kaitseb tormide eest

• Tulevikuväärtus

  Oodatav tulevane kasu inimühiskonnale

  • toit

  • Bioloogiline teave

  • Ehitusmaterjal

  • veevarud

  • geneetiline materjal

  • ravimid

• Olemasoluväärtus

  Hinnatakse kui palju on inimesed valmis maksma selle eest, et üks või teine liik välja ei sureks, kooslus ei häviks, geneetiline mitmekesisus säiliks

  • Elurikkuse kaitse

  • Kohaliku kultuuripärandi säilitamine

  • Ökoloogiliste protsesside jätkumine

  • Evolutsiooni jätkumine

• Ökosüsteemiteenused

  • Ökosüsteemiteenused on väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad

  1. Varustusteenused (provisioning services) – teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt näiteks toidu, vee, ravimtaimede, puidu jm materjalidena;

  2. Kultuuriteenused (cultural services) – teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, on virgestumise kohaks ja uute teaduslike teadmiste allikaks;

  3. Reguleerivad teenused (regulating services) – teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine;

  4. Tugiteenused (supporting services) – aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad.

• Varustusteenused

  • Toidu pakkumine

  • Vee pakkumine

  • Toorained (puit, kütus jne)

  • Ravimid/kosmeetika

  • Geneetiliste varude

    pakkumine

• Kultuuriteenused

  Puhkus ja turism - Esteetilised väärtused - Inspiratsioon kunstis,

  tehnoloogias ja teaduses - Hariduse ja uurimis-

  materjal - Hingelised ja usulised

  kogemused - Kultuuriline identiteet

• Reguleerivad teenused

  • Kliimaregulatsioon

  • Looduskatastroofide regulats.

  • Vee, õhu ja pinnase puhast.

  • Erosiooni ja muldade toitelisuse regulatsioon

  • Tolmeldamine

  • Müra regulatsioon

  • Kahjurite ja haiguste regulatsioon

• Tugiteenused

  • Ökosüsteemide põhiprotsesside säilitamine (nt aineringe, mullateke, primaarproduktsioon, fotosüntees)

  • Toiduahelate ja –võrgustike säilitamine (nt (taas)tootmiseks vajalikud elupaigad, seemnelevi, liikide vahelised suhted)

  • Elurikkuse säilitamine ja kaitse (geneetiline, liigiline ja elupaigaline mitmekesisus)

• Meetodeid ökosüsteemiteenuste hindamiseks

Peamised elurikkust ohustavad tegurid

• Ületarbimine

  1. Küte (puud)

  2. Toit

  3. Ravimid

  4. Lemmikloomad

  5. Esteetilise põhjused

• Elupaikade hävitamine, degradeerumine, kahjustamine, killustumine

  • Korallriffide hävimine
    • Globaalne soojenemine
    • Veereoustus
    • Mürkkemikaalid
    • Setted maismaalt
    • Riffiga seotud loomade ülepüük

  • Elupaikade degradeerimine
    • Saastamise tulemused

  • Elupaikade kahjustamine
    • Reostumine
    • Kestev ülekarjatamine

  • Häirimine

• Võõrliigid

  Võõrliik (alien species, exotic species) – liik, mis on inimtegevuse tõttu sattunud elama väljapoole oma looduslikku levilat

  Eurooplaste kolonisatsiooni käigus Põhja- Ameerikasse, Uus-Meremaale, Austraaliasse, Lõuna-Aafrikasse

  Aiandus, põllumajandus, vesiviljelus – liigid levivad viljelusaladelt loodusesse – liigid naturaliseeruvad*

• Haigused

  • Inimtegevus põhjustab haiguste üha intensiivsemat edasikandumist

  • Üleilmastumisega suurenev inimeste liikuvus ja võõrliikide sissetoomine aitab haiguste levikule kaasa

• Kliimamuutus

  • Kliimamuutusega toimuvad ilmastiku kõikumised võivad liike nõrgestada tingida nende kergema haigestumise.

  • Korallide “pleekimine”

  • Kliimamuutuse kiirus võib ületada liikide

  • Ohus tugevasti spetsialiseerunud kitsalt kohastunud liigid

• Reostamine

  • Pestitsiidid

  • Heitveed

  • Väetised–eutrofeerumine

  • Kemikaalid

  • Tööstusjäätmed

  • Heitgaasid

  • Erosioon (setted)

  • Mikroprügi (plastosakesi sisaldavad tooted)

• Pestitsiidid

  • Pestitsiid – keemiline taimekaitsevahend

  • Bioakumulatsioon – toksiliste ainete kogunemine organismis

  • Kogunevad toiduahela kõrgemates lülides:
    • Lindudes
    • kalades
    • teistes tipptarbijates

• Veereostus

  • Pestitsiidid,raskmetallid(elavhõbejt) pesuvahendid ja vette lastud tööstusheitmed on tihti seal elavatele organismidele mürgised ja surmavad

  • Rannikualadel on suur probleem toitainete ja teiste keemiliste ainete pihkumine merre kreveti- ja lõhekasvatustest

  • Maismaal reostus lokaalne, vees kandub laiali

  • Mineraalsed toitained on teatud koguses taimedele ja loomadele vajalikud

  • Suures kontsentratsioonis võivad need muutuda ohtlikeks reostusallikateks

• Õhusaaste

  • Õhureostuse mõju uuritud eelkõige metsakooslustes

  • Happevihmad

  • Osooni tekkimine

  • Toksilised metallid

Globaalprobleemid: globaalsed keskkonnaprobleemid

Probleemid, mis puudutavad suurt osa inimkonnast ja mille ületamine eeldab kas kogu inimkonna või suurte regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi.

• Mereprügi ja plastik

  • 80%...90% mereprügist on plastik

  • Aastas jõuab maailmamerre hinnanguliselt 5-12 miljonit tonni plastikut

  • Valdav osa sellest pärineb maismaalt 70% plastikust vajub merepõhja, 15% uhutakse

• Rahvasiku kasv, linnastumione

  • impopulatsiooni kasv on mõjutanud keskkonda ja ökosüsteemide loomulikku

    toimimist, aga

  • Päevas kasvab Maa rahvaarv 200 000 inimese võrra

  • Linnastumine vähendab teatud määral survet keskkonnale – näiteks per capita kasvuhoonegaaside emissioonid on linnaelanikel reeglina palju väiksemad

  • Aga linnad võtavad ruumi ja asendavad põllumajandusmaad ja looduslike ökosüsteeme, tingituna kontsentreeritud energia ja ressursikasutusest kontsentreerub linnades õhu ja veereostus ja tekib suures kogustes heitvett

• Osooniaugud

  • Stratosfääri osoonikiht absorbeerib ultraviolettkiirgust ja Maa pinnale jõuab kiirgust vähem. UV kiirgus võib põhjustada tõsiseid keskkonna- ja terviseprobleeme.

  • Osooni tase stratosfääris hakkas langema 1970ndatel kiirusega 4% 10 aasta jooksul – selle kõige dramaatilisem tulemus on kasvav osooniauk Antarktika kohal

  • Peamine põhjus klorofluorosüsivesinike (CFCde) paiskamine atmosfääri. Kasutatakse

  Osooniauk Antarktika kohal Põhja-Iirimaal kasvav UV kiirgus ja nahavähi esinemise sagenemine

  Montreali protokoll – reguleerib CFC heitkoguse vähendamist (GREAT SUCCESS).

  Peale 1988. Aastat pole osooniauk olnud nii väike kui praegu.

• Happevihmad

  • Võivad sadada reostuskoldest tuhandete km kaugusel

  • Saksamaa ’hape’ sajab alla Poolas

  • Kesk-Euroopa,Põhja-Ameerikaidaosa

  • Kasvav probleem Hiinas (süsi), Kagu-Aasias (autod) jm

  • Eriti ilmne on mõju puudele

  • Veekogudehapestumine – Kalad surevad või ei suuda kudeda – Lubitoesega veeorganismid ohus

  • Temaatika päevakorras 1970.aastate algusest seoses Skandinaavia metsade ja järvede hapestumisega

• Kliimamuutused

  • Kasvuhooneefekt – atmosfääris olevatest kasvuhoonegaasidest tulenev temperatuuri tõus maapinna lähedal ()

  • Kasvuhoonegaasid – (CO2, metaan, jmt gaasid) ja aerosoolid, mis koos pilvedes oleva veeauruga tõkestavad maapinnalt maailmaruumi tagasi kiirguva soojuse

• Kliimamuutuste tagajärjed maismaa ja maailmamere elustikule ning inimesele:

  1. a)  Pärast viimast jääaega on kliima soojenenud ligikaudu 8 ̊C, 0.04 ̊C sajandis (globaalse soojenemise kiirus on 1.75 ̊C sajandis) 2. b)  Taimestik ei suuda sammu pidada 3. c)  Taimeliigid surevad praegu välja 350x maailma ajaloo keskmisest kiirusest kiiremini (kui globaalne soojenemine jätkub samas tempos, surevad kõik kohvipuud välja 2080ndaks aastaks) 4. d)  Suurem osa väljasuremiste olulisim põhjus on elukeskkonna hävitamine 5. e)  Põhjapoolkeral tundra ja metsatundra pindala väheneb 6. f)  Igikelts sulab 7. g)  Jääväljade sulamine polaaraladel 8. h)  Merevee taseme tõus 9. i)  Hoovuste muutumine (Gulf Stream) 10. j)  Korallriifid ohustatud (Suur Vallrahu) 11. k)  Väiksemad kalad (soojem vesi sisaldab vähem hapnikku)

• Ekstreemsed ilmastikunähtused

  1. a)  Tugevad tuuled 2. b)  Kuumalained 3. c)  Kariibi merel ja Atlandil rekordilised orkaanid 4. d)  Ida-Aafrikas halastamatu põud 5. e)  Aasias üle 50 ̊C 6. f)  Atlandi hoovused 15% nõrgemad kui 1600 aastat tagasi 7. g)  Golfi hoovus aeglustub

• Nakkushaiguste sagenemine

  • Esinemissagedus kasvab temperatuuri tõustes järsult ja üle taluvuspiiri

  • Kliimamuutusest on väga tõenäoliselt mõjutaud vektoritega ülekantavad nakkused nagu malaaria, kuna vektorid, kelleks sageli on putukad, on kõigusoojastena keskkonna temperatuurist sõltuvad (nakkushaigused sagenevad nt HIV, ebola, borrelioos (Lyme’i tõbi) USA-s)

• Veekriis

  • Suurim mageveetarbija on põllumajandus (70% mageveest)

  • Hispaania veekriis:
    1. a) 1300 veehoidlat (täituvus sageli alla 10%)
    2. b) Lõuna-Hispaaniat ähvardab kõrbestumine

  • Kaplinna veekriis – ennustati magevee lõppemist aprillis 2018

  • Etioopias pole 40% inimestel juurdepääsu puhtale joogiveele

  • Kambodžas pole 84% inimestel juurdepääsu puhtale joogiveele

  • Haitil pole 50% inimestel juurdepääsu puhtale joogiveele

  • Indias on veekogud saastanud oma kommunaalreovetega

  • USAs Californias on hakatud puhastama oma heitvett, et vältida veekriisi

• Maakasutuse intensiivistumine, sh

  • põllumajanduse intensiivistumine

  • mullastiku degradeerumine

  • sooldumine

  • kõrbestumine

  • biokütused

• Mis on Globaalne soojenemine?

  Inimtegevusest tingitud kiire temperatuuri tõus Maal.

• Mis on Globaalne kliimamuutus?

  temperatuuri ja kõigi teiste kliima karakteristikute (sh sademete jaotuse ja tuulesuundade) senine ja tulevane muutumine

• Mis on Montreali protokoll?

  Klorofluorosüsivesinike (CFC) heitkoguste vähendamist reguleerib 1987. aastal vastu võetud Montreali protokoll. GREAT SUCCESS

  Pärast 1988. aastat pole osooniauk olnud nii väike kui praegu!

• Mis on Happevihmad (acid rain)?

  • Sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam

  • Õhku paisatud lämmastik- ja vääveloksiidi reageerivad veeuruga

  • Tulemusekslämmastik-,väävel-jthapped

  • Saasteallikad: söe- ja naftaküttega elektrijaamad

  • Temaatikapäevakorras1970.aastatealgusest seoses Skandinaavia metsade ja järvede hapestumisega

• Mis on Happeline sadestumine (acid deposition)

  • Happeline sadestumine (dry acid deposition) – hapestumist põhjustavate ainete sadestumine kuivades tingimustes (kui sademeid ei ole)

  • Happelised tahked osakesed ja gaasid jõuavad maapinnale, taimedele jt objektidele Võib moodustada 20-60% kõigist happelistest sademetest

  • Võib moodustada 20-60% kõigist happelistest sademetest

• Mis on Kliimamuutuste tagajärjed?

  • Kui kliima soojenemine sama tempoga jätkub, on kohv 2080. aastaks, maailmast kadunud

  • Kliima soojenemine toob kaasa kahjurite leviku

  • Enamik kohvisorte sureb lähimate aastakümnete jooksul välja

• Mis on kasvuhooneefekt hea?

  • Elu Maal on võimalik tänu kasvuhooneefektile

  • Ilma kasvuhoonegaasideta oleks maapinnalähedane keskmine temperatuur 18 (Anger-Kraavi, 2019)̊ C (praegu +15C)

  • Ilma kasvuhooneefektita oleks meil sama külm kui nt Marsil

Erinevad kokkulepped

• KYOTO protokoll (1997)

  Kyoto protokoll (1997) – liitunud riikidel kohustus vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni (süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, fluorosüsivesinikud, perfluorosüsivesinikud, väävelheksafluoriid KOKKU 6 TK)

• Pariisi kokkulepe

  Pariisi kokkulepe (2015) – kliima soojenemise pidurdamiseks (195 riiki), hoida temperatuuri tõus alla 1,5 ̊C (ELi eesmärk vähendada heitkoguseid 40% aastaks 2030)

Elurikkuse kaitse

• Miks väikesed populatsioonid ei ole “head”?

  • Väikesed populatsioonid kahanevad kiiresti:

  • Geneetiline mitmekesisus kaob

  • Sündimuse ja suremuse juhuslik kõikumine
    • ja sellega kaasnevad demograafilised muutused Keskkonnatingimused ei ole püsivad – toidu kättesaadavus, haiguste levik–
    • röövluse tase–
    • looduskatastroofid

  

• Populatsiooni elujõulisuse analüüs

  • Prognoositakse liigi elujõulisust tema elukeskkonnas

  • Riskianalüüs, mis matemaatilisi ja statistilisi meetodeid kasutades ennustab kui tõenäoline on populatsiooni väljasuremine mingiks tulevaseks ajahetkeks

  • Kasutataksestatistilisimudeleid

  • Järjest olulisem instrument liikide kaitse planeerimise

  ---

  Näide: Aafrika elevandid Tsavo RPs Keenias Asustustihedus 12 looma 10 km2: 2500 km2 kaitsealal 3000 elevanti– 100 a jooksul väljasuremise tõenäosus ~0 – 1000 a jooksul väljasuremise tõenäosus 0,4% 250 km2 kaitsealal 300 elevanti

  – 1000 a jooksul väljasuremise tõenäosus 20%

  • – 800 aasta jooksul surevad peaaegu kindlasti välja

    50

    km2

    kaitsealal 60 elevanti

• Mis on MVP (Väikseim elujõuline populatsioon)?

  MVP – minimum viable population

  “Mistahes liigi väikseim elujõuline populatsioon mis tahes elupaigas on väikseim isoleeritud populatsioon, mis jääb 1000 aasta jooksul 99% tõenäosusega ellu, vaatamata ettenähtavas ulatuses toimuvatele geneetilistele, demograafilistele ja keskkonna stohhastilisusele ning looduskatastroofidele.”

• Lätte- ja mülgaspopulatsioon (sourse and sink)

  • Sourseandsink(Pulliam1988)

  • Läte ja mülgas (Rammul 1994)

  • Läteelupaigad–juurdekasvületabsuremuse

  • Mülgaselupaigad – kohalik juurdekasv ei ole

  • suremuse tasakaalustamiseks piisav

  • Mülgaselupaigad on vähemsoodsad elupaigad (nt

  • servaaladel), kus on võimalik vähemalt lühiajaline

  • ellujäämine

  • Populatsioonvõibmülgaselupaigaspüsida–tänu

  • pidevale sisserändele lätepopulatsiooni(de)st

• Väljasuremisvõlg

  • Väljasuremisvõlg(extinctiondebt)–liikidehulk,mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb.

  • Väljasuremisvõla hulka ei arvata liike, mis surevad välja juhuslike looduslike sündmuste tulemusena.

• Metapopulatsioon

  • Isendite levimise kaudu seotud osapopulatsioonide kogum

  • Eraldiseisvad (mitteseotud) populatsioonid metapopulatsiooni ei moodusta! Metapopulatsioon = “populatsioonide populatsioon” = populatsioonide mosaiik

  • Elupaigalaigud: asustatud, asustamata

  • Võtmeparameetrid:lokaalpopulatsiooni asustamiskiirus, tühja laigu asustamiskiirus

  • Osapopulatsioonid võivad olla erineva suurusega

  • Ühe geograafilise piirkonna liigid elavad mitmesugustes elupaikades

  • Nendeelupaikadepopulatsioonidesonntsündimus ja suremus erinevad

  • Soodsamates elupaikades ületab juurdekasv suremuse, kehvemates on vastupidi

• Uute populatsioonide rajamine

  Ohustatud liikide väljasuremise ennetamiseks

  • Taasasustamine ehk reintrodutseerimine
    • Liigi asustamine liigi endisele ning ökoloogiliselt sobivale elualale
    • Liik alal välja surnud, asustatavad isendid mujalt loodusest või tehistingimustest
    • hundid Yellowsone’irahvuspargis–
      • surid välja 1926–
      • taimtoiduliste ja kiskjate tasakaal paigast ära– 1995. algatati hundi taasasustamise programm
      • Eesmärk – olemasoleva populatsiooni arvukuse ja genofondi suurendamine

  • Tugiasustamine
    • Olemasoleva populatsiooni täiendamine uute isenditega
    • Uued isendid on püütud mujalt loodusest või kasvatatud tehistingimustes
      • Liigiasustamineväljapooletemaajaloolistlevilat Liigikaitseline uusasustamine Liigisenisedelupaigadonhävinud Liigiseniseselupaigasonohuteguridalles EuroopanaaritsaasustamineHiiumaale Kakkpapagoi ehk kakapo (Strigops habropthilus) asustamine Uus-Meremaa väikesaartele

  • Uus asustamine ehk introdutseerimine
    • Liigiasustamineväljapooletemaajaloolistlevilat Liigikaitseline uusasustamine Liigisenisedelupaigadonhävinud Liigiseniseselupaigasonohuteguridalles EuroopanaaritsaasustamineHiiumaale Kakkpapagoi ehk kakapo (Strigops habropthilus) asustamine Uus-Meremaa väikesaartele

  • Ümberasustamine - ühest elupaigast teise üleviimine

• Ex situ looduskaitse

  Looduses–insitu,tehistingimustes–exsitu Taimeaiad(botaanikaaiad) Arboreetrumid Loomaaiad Ulukifarmid Akvaariumid Seemnepangad Geenipangad???

• Liikide ohustatuse kategooriad (IUCN)

  • Punasedraamatud

  • Punasednimestikud

  • IUCNInternationalUnionfor

  Conservation of Nature

  TheIUCNRedListof Threatened Species

• Väljasuremiskeeris

  Väljasuremiskeeris (extinction vortex) - Ühe või mitme ohuteguri tulemusel on populatsioon muutunud väikesearvuliseks ja see võib viia sugulusristumise sagenemisele, nende järglastes on rohkem retsessiivseid geene, järglase ellujäämus väheneb ja populatsioon muutub veelgi väiksemaks – nn väljasuremiskeeris

• Populatsioonide uurimine, sh

  • Populatsioonide uurimine, sh Populatsiooni elujõulisuse analüüs – prognoositakse liigi elujõulisust tema elukeskkonnasVäikseim elujõuline populatsioonMetapopulatsioon – „populatsioonide populatsioon“Lätte- ja mülgaspopulatsioon (sourse and sink)Väljasuremisvõlg – tulevane liikide kasu inimese praeguse tegevuse tulemusena (kui palju aega kulub elupaiga killustumisest/elupaiga pindala vähenemisest liigi väljasuremiseni?)

• Uute populatsioonide rajamine (ohustatud liikide väljasuremise ennetamiseks):

  • a) Taasasutamine b) Tugiasutamine c) Uusasutamine

    d) Ümberasutamine

• Ex situ looduskaitse

  Ex situ looduskaitse – on elurikkuse komponentide (ka liikide) kaitse väljaspool nende looduslikku esinemiskohta (nt looma- või botaanikaaedades) Ex situ looduskaitse vastand on in situ looduskaitse.

• Liikide ohustatuse kategooriad (IUCN)

  • Välja surnud – extinct (EX)

  • Looduses välja surnud – extinxt in the wild (EW)

  • Äärmiselt ohustatud – critically endangered (CR)

  • Eriti ohustatud – endangered (EN)

  • Ohualdis – vulnerable (VU)

  • Kaitsest sõltuv – conservation dependent

  • Ohulähedane – near threatened (NT)

  • Soodsas seisundis – least concern (LC)

  • Puudulikult tuntud – data deficient (DD)

  • Hindamata – not evaluated (NE)

• Kaitsealad, nende tüübid:

  1. a)  Hoiuala 2. b)  Maastikukaitseala ehk looduspark 3. c)  Looduskaitseala 4. d)  Liigi püsielupaik 5. e)  Rahvuspark 6. f)  Biosfääri kaitseala (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala) 7. g)  Kohalik kaitsealad (KOV kaitse all)

• Merekaitsealad

  • Enamus rannikualadel

  • Paljud korallriifide kaitseks (üsna vähesed on tõhusad)

  • Mõnede alal on keelatud kalapüük (elurikkus säilib, kalavarud alal kasvavad,

    toetades sellega ümbritsevate (kommertspüügi)vete kalavarusid)

  • Peab olema 12,5 korda suurem kui liigi kodupiirkond

• Vastuolude lahendamine

  Looduskaitse eesmärkide täitmine, juurdepääs hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel, ala loodusressursside kasutamise võimalus kas toiduks või kaudsemalt elatise teenimiseks – nende vastuolude lahendamine on üks tähtsamaid küsimuse looduskaitses

• Kaitseala vormimine (reserve design)

  • Kaitseala suurus? • Üks suur või mitu väikest (SLOSS)? • Ohustatud liikide populatsiooni suurused? • Kaitseala kuju? • Puhveralade vajadus? • Isoleeritult või koridoridega ühendatult?

• Eduka kaitse kolm komponenti:

  1. Elupaiga kvaliteet 2. Elupaiga pindala 3. Sidusus (kombinatsioon sobivate elupaikade paiknemisest ja nendevahelisest ühendusest) Nt ökoduktid (spetsiaalne koht maanteel v raudteel, mille kaudu pääsevad metsloomad ohutult ühelt poolt teed teisele)

• Mis on loodusreservaat?

  Loodusreservaat – eesmärgiks ökosüsteemide looduslik areng; igasugune inimtegevus on keelatud, v.a teadus- ja päästetegevus

• Sihtkaitsevöönd (SKV)

  Sihtkaitsevöönd (SKV) – eesmärgiks ökosüsteemide looduslik areng; keelatud kõik tegevused, mis ei ole eraldi lubatud

  • Looduslik sihtkaitsevöönd

  • Hooldatav sihtkaitsevöönd (nt pool-looduslikud kooslused)

• Piiranguvöönd (PV)

  puhvervöönd, keelatud on tegevused, mis võivad ohustada kaitseala väärtusi

Elurikkuse kaitse kaitsealadel

• Kaitsealad, nende tüübid

  • Kõiki ohustatud liike eraldi kaitsta ei ole võimalik – rahastus on limiteeritud

  • Ainus liikide pikaajalise ja jätkusuutlikku kaitse viis on kaitsta terveid kooslusi ja ökosüsteeme Koosluste ja ökosüsteemide kaitse vajab mingi ala või piikonna kaitset -> kaitsealasid

  • Kaitsealad

  • KaitsealadEestis

• Merekaitsealad

  • Merekaitsealad alates 1960. aastatest mere elurikkuse ja kalavarude kaitseks. Eeskujuks maismaarahvuspargid ja see kuidas need aitavad kaitsta maismaaökosüsteemide toimimist

  • Aastaks 2010 moodustatud 6000 MPAd mis hõlmasid 1% maailmamere pindalast (IUCN, 2010)

  • Enamus MPAsid on rannikualadel

  • MPAde efektiivsus elurikkuse kaitsel ja kalavarude

  • Paljud MPAd on keskendunud korallriffide kaitsele, kuid vaid üsna vähesed MPAd tagavad korallide mitmekesisuse ja korallide tervise efektiivse kaitse

  • Mõned MPAd on “no-take zones” – alad kus kalapüük ei ole lubatud, elurikkus säilib, kalavarud alal kasvavad ja toetavad ümbritsevate (kommertspüügi) vete kalavarusid

  • Niisiis, kuigi paljud merekaitsealad seavad kommertskalapüügile piiranguid, on neist üldiselt kommertskalapüügile kasu

• Vastuolude lahendamine

• Kaitseala vormimine

• Kaitsealade valimine

  • Kaitsekord ja kaitse-eeskiri, sh kaitsealade tsoneering

Loduskaitse Eestis. Kaitstavad loodusobjektid

• Looduskaitse ajalugu ja areng Eestis

  • 1297 – metsaraie keeld Tallinna lähisaartel – esimene teadaolev looduskaitseline õigusakt Eesti territooriumil

  • 1910 – Vaika looduskaitseala asutamine – Eesti esimene looduskaitseala, klassikalise looduskaitse algus Eestis

  • 1971 – asutati Lahemaa rahvuspark – esimene rahvuspark Eestis

  • 2004 – looduskaitseseadus, mis arvestas EL loodusdirektiivi ja linnudirektiivi

    nõudmistega

  ---

• Mis on kaitstavad loodusobjektid?

  1) kaitsealad 2) hoiualad 3) kaitsealused liigid ja kivistised

  4) püsielupaigad 5) kaitstavad looduse üksikobjektid 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

• Mis on kaitsela?

  Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust.

  Kaitsealad, kaitsealade tüübid (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitse)

• Hoiualad

  Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil (LKS § 32 lg 1)

  • Jägalajõe hoiuala

  • Kolga lahe hoiuala

  • Paljassaare hoiuala

  • Võrtsjärve hoiuala

• Mis on Kaitsealune liik?

  1. Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D.

• Mis on Kaitsealune kivistis?

  Kaitsealune kivistis on kaitsekategooriasse kantud kivistis, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel.

• Liikide kaitsekategooriad

  • I Kaitsekategooria

    a) Liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes leupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena b) Liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline

    Näited: Ebapärlikarp, kassikakk, kõre ehk juttselg-kärnkonn, väike-laukhani, niidurüdi, lendorav, euroopa naarits

  • II Kaitsekategooria

    a) Liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel b) Liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu

    Näited: Mudakonn, Saaremaa robirohi, kirjukaan ehk apteegikaan, harivesilik, kivisisalik

  • III Kaitsekategooria

    a) Liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka b) Liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu

    Näited: Valge vesiroos, tähnikvesilik, rohukonn, harilik kärnkonn, tiigikonn, rästik, nastik, vaskuss, sookurg

• Mis on Kaitstavad looduse üksikobjektid?

  puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm

  Näited: Tamme-Lauri tamm, Aia peatuse rändrahn, Merivälja suurkivi, Jägala juga, Keila juga, Indikaatorkivi (Maardu), Iru aiandi kivi (Maardu)

• Nimeta erinevaid looduskaiteseseaduseid

  • Looduskaitsepoliitika – Keskkonnaministeerium (KeM)

  • Kaitseplaneerimine,korraldamine – Keskkonnaamet (KeA)

  • Külastuskorraldus,rakendamine – Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

  • Järelevalve – Keskkonnainspektsioon (KKI)

  • Andmebaasid ja analüüsid ning seire – Keskkonnaagentuur (KAUR)

• Keskkonnaseire ja keskkonnaregister

  • Keskkonnaseire

  • Riiklik keskkonnaseire

  • Keskkonnaregister, KESE, KOTKAS

  • KOV üksuse keskkonnaseire

  • Ettevõtja tasandi keskkonnaseire

• Keskkonnamõju hindamise põhimõtted

  • Keskkonnamõju, oluline keskkonnamõju, olulise keskkonnamõjuga tegevusi

  • Keskkonnamõju hindamise eesmärk

  • Keskkonnamõju hindamine (arendaja, otsustaja, programm, aruanne, avalikustamised)

  • Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonnaseire ja keskkonnaregister

• Mis on seire?

  • Seire–pidevkeskkonnavm.seisundijälgimine, monitooring.

  • Seire jälgib muutusi keskkonnaseisundis.

  • Seirepõhieesmärkonprognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks.

• Mis on keskkonnaseire?

  • Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja keskkonnaanalüüse ning vaatlusandmete töötlemist.

  • Keskkonnaseire eesmärgiks on saada nii infot keskkonna hetkeseisundi kohta kui ka teha prognoose tulevikuks, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste planeerimisele.

• Keskkonnaseire

• Riiklik Keskkonnaseire

• Keskkonnaregister, KESE, KOTKAS

• KOV üksuse keskkonnaseire

Keskkonnamõju hindamise põhimõtted

• Keskkonnamõju, oluline keskkonnamõju, olulise keskkonnamõjuga tegevusi

• Keskkonnamõju hindamise eesmärk

• Keskkonnamõju hindamine (arendaja, otsustaja, programm, aruanne, avalikustamised)

• Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Rahvusvahelised keskkonnakokkulepped ja –organisatsioonid

• Nimeta Rahvusvahelisi organisatsioone?

  • IUCN (International Union for Conservation of Nature) – rahvusvaheline

    looduskaitseliit, registreerib maa elurikkust ja selle muutusi, koostab

    rahvusvahelisi punaseid nimekirju

  • UN Environment (UNEP) – ÜRO keskkonnaprogramm, ÜRO

    keskkonnaassamblee on kõrgeim maailma keskkonnaküsimusi otsustav organ

• Nimeta Rahvusvahelised kokkulepped

  • CITES (Convention on International Trade in Endagered Species of Wild Fauna and Flora) AAFRIKA ELEVANT– Loodusliku loomnastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon, Valitsustevaheline kokkuleppe.

    Hinnanguliselt on illegaalne kaubandus ohustatud liikide ja nendest valmistatud toodetega narko- ja relvakaubanduse järel kolmandal kohal (orhideed, palmlehikud, kaktused, lihatoidulised taimed, papagoid, suured kaslased, vaalad, merekilpkonnad, röövlinnud, ninasarvikud, karud, primaadid e esikloomalised, korallid)

    CITESi riigisiseste rakendamise õigusaktidega tuleb:

    • määrata korraldusasutus (Eestis Keskkonnaministeerium),

    • keelustada konventsiooni sätetega vastuolus olev liikidega kauplemine,

    • määrata sellise kauplemise eest karistused,

    • võimaldada ebaseaduslikult müüdud või omandatud isendite konfiskeerimist.

  • Ramsari (märgalade) konventsioon

    • esimene rahvusvaheline looduskaitseleping, eesmärk: märgalade (eriti rändveelindude peatuspaikade) kaitse ja tähtsuse rõhutamine ning märgalade kasutamise reguleerimine. Märgalad: sood, mageda-, riim- soolaseveelised veealad (sh kuni 6m sügavused merealad). Konventsiooniga liitunud riigid peavad esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse.

    • Matsalu rahvuspark – Eesti esimene Ramsari ala

  • CMS (Convention on the Conservation of Migratory Species of Wild Animals)

    CMS (Convention on the Conservation of Migratory Species of Wild Animals) – Metsloomade rändliikide kaitse konventsioon, eesmärk kaitsta maismaa- ja veeloomade ning lindude rändliike kogu nende rändealal. Näited: šimpans, pržvalski hobune, lõvi, leopard, kaelkirjak, vaalhai

  • AEWA

    Agreement on the Conservation of African-Eurasian Migratory Waterbirds

  • EUROBATS

    Euroopa nahkhiirte populatsioonide kaitse leping ehk EUROBATS on rahvusvaheline leping, mis seob selle osalisriike nahkhiirte kaitse kohta nende territooriumil. See allkirjastati 1991. aastal metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni egiidi all ja leping jõustus 1994. aastal.

  • CBD (Convention of Biological Diversity)

    CBD (Convention of Biological Diversity) – bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, elurikkuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine, geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine, teabe kogumine elurikkuse kohta.

    Elurikkuse strateegia ja tegevuskava Eestis: „Looduskaitse arengukava aastani 2020“

  • Agenda 21

    • Agenda 21 – 21. sajandi ülemaailmne säästva arengu tegevuskava aastani 2030. Kirjeldatakse poliitikat jätkusuutliku arengu tagamiseks. Tegevuskavad:

      Atmosfääriprobleemide lahendamine, mullastiku degradeerumise ja kõrbestumise peatamine, mägede ja veekoskkonna ökosüsteemide kaitse, põllu- ja metsamajanduse arendamine, metsade hävingu vältimine, reostuse vältimine

  • ÜRO kliimamuutuste konventsioon

    ÜRO kliimamuutuste konventsioon – tööstusmaad peavad vähendama süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist

  • Pariisi kokkulepe

    globaalne kliimalepe

  • Århusi konventsioon

    Århusi konventsioon – ÜRO konventsioon keskkonnateabe kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta. Rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele

    Käsitleb kolme teemat: Määrab kindlaks kohustused, mis riikidel on oma kodanike ees

  • Genfi konventsioon

    Genfi konventsioon – rahvusvaheline kokkulepe piiriülese õhusaaste ohjamiseks (väävel, lämmastikdioksiid, lenduvad orgaanilised ühendid, püsivad orgaanilised saasteained, raskemetallid jne)

  • Montreali protokoll

    Montreali protokoll – reguleerib klorofluorosüsivesinike (CFC) heitkoguste vähendamist. Peetakse edukaks. Osooniauk on väiksem.

  • Minamata (elavhõbeda) konventsioon

    Minamata (elavhõbeda) konventsioon – korrastatakse elavhõbeda olelusring (põhimaavarana kaevandamisest kuni seda sisaldavate jäätmete käitlemiseni) Piiratakse rahvusvahelist elavhõbedaga kauplemist, paljude elavhõbedat sisaldavate toodete valmistamist ning elavhõbeda kasutamist tootmisprotsessides

• Mis on EL linnudirektiiv ja loodusdirektiiv

  • Linnudirektiiv – Eesmärk kaitsta (tapmise ja püüdmise eest) kõiki 500 Euroopa Liidu looduslikku linnuliiki, kohustab üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks moodustama spetsiaalsed linnualad.

  • Loodusdirektiiv – ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpe ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele

• Nimeta vabaühendusi

  • WWF (World Wildlife Fund) – kliima, toit, magevesi, metsad, poliitika mõjutamine, ookeanid

  • Greenpeace – energiarevolutsiooni kiirendamine, ookeanide kaitse, ürgmetsade ja selle elustiku kaitse, relvastumise vähendamine ja RAHU, mürkidevaba tulevik, säästev põllumajandus

  • Rooma Klubi – korraldab globaalprobleemide uurimist ning tulemuste tutvustamist, on oluliselt mõjutanud maailma avalikku arvamust ning riikide majandus- ja keskkonnapoliitikat säästva arengu põhimõtete omaksvõtmise poole

Säästva tarbimise ja tootmise põhimõtteid

• Mis on säästev areng?

  Säästev areng ehk kestlik areng ehk jätkusuutlik areng – sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja keskkonna taluvusvõimega ning elurikkust säilitades.

• Mis on olelusring (toote või teenuse elugiga)?

  Olelusring (toote või teenuse eluiga, lifecycle), ökomärgised (kinnitab toote või

  teenuse keskkonnahoidlikkust), ringmajandus (rõhk mittebioloogiliste ressursside taaskasutamisel), ökodisain (kleit õunakoortest), ökotõhusus (strateegia säästva arengu rakendamiseks majanduses) ja piisavuse põhimõte, ökoloogiline jalajälg (ökoloogiline mõju)

• Mis on säästev tootmine ja tarbimine?

  Säästev tootmine ja tarbimine – tarbimis- ja tootmisviis, mis on ressurssi ja energiatõhus

• Sinine majandus (G Pauli)

  Sinise majanduse moto: "Lõptage vähem halva tegemine, hakake tegema rohkem head."

  Tavapäraselt koolitatakse insenere, tarneahelate juhte ja projekteerijaid kopeerima seda, mida me juba hästi tunneme, näitab kogemus, et tundmatute asjade katsetamine on üks tähtsamaid mõtlemisprotsesse, mis aitab innovatiivne olla.

  • Praegune majandus – rajaneb suuresti keemial ja fossiilsetel kütustel; globaalsed suurkorporatsioonid, orienteeritud kasumile

  • Sinine majandus – looduse toimimisest (eelkõige füüsikalistest protsessidest) inspireeritud tehnoloogiate ja ärimudelite rakendamine majanduses, mis võimaldab katta inimeste põhivajadusi kohapeal olemasolevate ressursside abil, minimeerides heitmeid.

• Mis on säästva arengu kolm alustala ehk taburet?

• Mis on Säästva arengu peamised põhimõtted?

  • Loodussäästlikkus

  • Keskkonnakahjustuste vältimine

  • Ettevaatlikkuse printsiip

• Mis on Säästva arengu eemärgid 2030 (ÜRO)?

  • Säästva arengu eemärgid 2030 (ÜRO) – lõpetada vaesus, kuidas parandada kõikide heaolu nii, et see Maad ei kahjustaks:

  • – Jätkusuutlik areng

  • – Tööstus, uuendus, taristu

  • – Säästev tarbimine ja tootmine

  • – Kliimamuutuste vastased meetmed

  • – Ookeanid ja mereressursid

  • – Maa ökosüsteemid

  • – Üleilmne koostöö

  • Puhas vesi ja sanitaaria

• Säästev areng Eestis

  • Keskkonnahoidlike riigihangete soodustamine

  • Infotehnoloogilised investeeringud

  • Keskkonna ja ressurssisäästlikke lahenduste kasutamine

  • Keskkonakahjulike subsiidiumide vähendamine

  • Erasektori kaasamine eesmärkide elluviimisesse

  • Eesti ainsaks jätkusuutlikuks arenguteeks on teadmuspõhine ühiskond – ühiskond, kus arenguvalikute tegemise aluseks on teadmised ning protsessis osaleb suur osa Eesti ühiskonnast

Keskkonnaeetika ja ökoloogiline kriis

• Inimese ja looduse vahelised suhted

• Ökoloogiline kriis on demokraatliku kultuuri saadus

• Vastavalt läänemaailma liberaalsele filosoofiale peab igaüks saama teha, mida soovib,

  eeldusel a) et ta ei kahjusta teisi ja b) et ta ei tekita iseendale parandamatut kahju

Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Loodusvarade säästev kasutamine ja kaitse

• Loodusvarad (loodusliku tekkega aine või protsess, mida inimene kasutab toorainena, energiallikana või muul viisil), nende liigitus (taastuvad vs taastumatud, elus- ja eluta looduse, kohalikud ja piirkondlikud, õhu, vee, mulla, aluspõhja)

• Taastuvad loodusvarad (päike, tuul, vooluvesi, hoovused, aga ka puit ja muu biomass)

• Taastuva energiakandja põletamisel vabanev CO2 seotakse uuesti aineringes ja

seda ei arvestata kasvuhoonegaasi heitkoguste hulka

• Taastumatud loodusvarad (kivisüsi, nafta, maagaas, põhjavesi, muld, turvas)
  • Loodusvarad, mille taastumiseks nõutav aeg on inimese seisukohast väga pikk
  • Enamasti anorgaanilised ained

• Loodusvarade säästev kasutamine ja kaitse

• Keskkonna ja selle elustiku kasutamine viisil ja piirides, mis taastuvate loodusvarade puhul ei ületa nende taastumisvõimet ja taastumatute puhul jääb piiridesse, mis tagab nende kättesaadavuse, kuni neid on võimalik asendada taastuvatega

• Eesti seadusandlus ja näiteid praktikast:

  • Looduskaitseseadus

  • Metsaseadus

  • Jahiseadus

  • Kalapüügiseadus

  • Väetiseseadus

  • Veeseadus

  • Atmosfääriõhu kaitse seadus

  • Tööstusheite seadus

  • Jäätmeseadus

  • Pakendiseadus

  • Maapõueseadus

Keskkonnateadlikkus

• keskkonnateadlikkus ja -haridus Eestis

  a) põhikooli riiklik õppekava b) gümnaasiumie riiklik õppekava c) Looduskaitse arengukava aastani 2020 d) Keskkonnaharidus.ee e) Eesti keskkonnahariduse ühing

Kordamisküsimused

• 1. Tooge üks näide inimtekkelisest mürgiresistentsusest selgrootutel loomadel.

  • Kahjurputukate mürgiresistentsus •
    • Sadu resistentseid liike
    • Kiire elutsükkel

• 2. Mille poolest erinevad primaarproduktsioon ja NPP (netoprimaarproduktsioon)?

  Primaarproduktsioon - ökosüsteemis tootjate toodetud biomass (osa kasutavad taimed ise). Netoprimaarproduktsioon (NPP) - tarbijale kättesaadav tootjate biomass.

• 3. Valige kaks maismaabioomi ja võrrelge nende taimestikku ja selgitage missugustest eluta keskkonna teguritest (nende tegurite erinevusest) on tingitud nende bioomide paiknemine Maal.

• 3a. Teie poolt valitud binoomide taimestiku ja temperatuuri ning sademete hulka lühiiseloomustus:

  Parasvöötme rohtla ja Savann - mingimõttes sarnased, mõlemates pole piisavalt sademeid et tekiksid metsad, aga pole ka liiga vähe, et tekiks kõrbed. Temperatuur on savannis kõrgem kui parasvöötme rohtlas. Taimestikku on parasvöötme rohtlas vähem, kuna asub külmemal alal.

• 4. Nimetage kaks kehtivat Eesti seadust, mis reguleerivad eluta looduse kaitset ja kasutust.

  1) Eesti maapõueseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS

  2) Eesti veeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/VeeS

• 5. Eestis looduskaitseseaduse alusel kaitstavad looduse üksikobjektid: nimetage kolm erinevat objekti tüüpi ja tooge näiteks kaks kaitsealust üksikobjekti.

  looduse üksikobjektid:

  • Looduskaitseala

  • Maastikukaitseala ehk looduspark

  • Hoiuala

  • Rahvuspark

  kaitsealust üksikobjekti

  • Tamme-Lauri tamm

  • Aia peatuse rändrahn

  • Jägala juga

  • Keila juga

  • Suur majakivi

• 6. Nimetage kaks Eesti looduskaitseala.

  1. Ülgase looduskaitseala

  2. Selisoo looduskaitseala

  3. Abruka looduskaitseala

  4. Endla looduskaitseala

• 7. Millest (missugusest keskkonnamõju hindamise dokumendist) lähtudes koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne?

• 8. Kuidas EUROBATS töötab?

  • Euroopa nahkhiirte asurkondade kaitse leping

  • Kaitsta kõiki Euroopa nahkhiireliike läbi seadusandluse, hariduse, kaitsemeetmete ning lepinguga liitunud ja veel liitumata riikide rahvusvahelise koostöö

  ---

  1. Ülevaade lepingu rakendamisest

  2. Võtab vastu resolutsioone

  3. Kinnitatakse eelarve

  4. Valib täidesaatva komitee

  ---

  EUROBATS sekretariaadi põhiülesanded:

  • Infovahetus ja rahvusvaheliste uuringute ja seire koordineerimine; •Lepinguosaliste koosolekute (MOP) ja täidesaatva komitee (StC)

  koosolekute korraldamine; •Stimuleerida ettepanekuid lepingu efektiivsuse täiustamiseks ja •kaasata riike rohkem leppes osalema ja leppega ühinema; •Tõsta avalikkuse teadlikkust Euroopa nahkhiireliike

  ohustavatest teguritest ja sellest, mida saab kõikidel tasemetel teha, et ära hoida ohustatud liikide arvukuse edasine kahanemine.

• 9. Nimetage kaks Maal väljasurnud loomarühma!!!! (NB! Mitte liiki, vaid liigist kõrgemat taksonit).

• 10. Nimetage kaks (peamist) põhjust miks muutub liik invasiivseks? Tooge näiteid invasiivsete võõrliikide kohta.

• 11. Milles seisneb säästva tootmise kasu ettevõtjale: nimetage neli aspekti.

• 12. Mis on lämmastikuringe kiirenemise peamine allikas/põhjus?

  Inimtegevus. Lämmastikväetise kasutus.

• 13. ÜRO säästva arengu eemärgid 2030: nimetage neist (17 eesmärgist) omal valikul kolm keskkonnateemadega enim seostuvat säästva arengu eesmärki

  Lõpetada vaesus, kuidas parandada kõikide heaolu nii, et see Maad ei kahjustaks:

  • Puhas vesi ja sanitaaria

  • Jätkusuutlik areng

  • Tööstus, uuendus, taristu

  • Säästev tarbimine ja tootmine

  • Kliimamuutuste vastased meetmed

  • Ookeanid ja mereressursid

  • Maa ökosüsteemid

  • Üleilmne koostöö

• 14. Nimeta kolm tootjat (elusorganismi liiki)

  1. Põisadru

  2. Tamm

  3. Sinivetikas

• 15. Mis on Agenda21?

  – 21. sajandi ülemaailmne säästva arengu tegevuskava aastani 2030. Kirjeldatakse poliitikat jätkusuutliku arengu tagamiseks.

  • Atmosfääriprobleemide lahendamine,

  • mullastiku degradeerumise ja kõrbestumise peatamine, mägede ja veekoskkonna ökosüsteemide kaitse,

  • põllu- ja metsamajanduse arendamine,

  • metsade hävingu vältimine,

  • reostuse vältimine

  • Agenda 21 eesmärgiks on käesoleval sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng, vältida keskkonna degradeerumist.

  • Arvestada järeltulevate põlvede vajadustega

  • Riigi, omavalitsuse, üksikisikute koostöö

  • Lai teemadering alates "Põhi-Lõuna" vastuoludest kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni.

  • Kolm peamist tegurit - rahvastik, tehnoloogiad ja tarbimisharjumused – nendest sõltub säästva arengu saavutamise võimalus

  • Maailma riikide majanduslik tase, keskkonnaseisund ning valupunktid on äärmiselt erinevad – sellest tulenevalt pole võimalik koostada kogu maailma kohta kehtivat ühtset tegevuskava säästva arengu saavutamiseks.

  • Säästva arengu tegevuskavad koostatakse kohalike omapärasid arvestades.

• 17. Missugused järgnevatest liikidest kuuluvad Eestis II kaitsekategooriasse: sookurg, kassikakk, harivesilik, ebapärlikarp, mudakonn, saaremaa robirohi? (Igale õigele vastusele ring ümber!)

  1. Harivesilik

  2. Mudakonn

  3. Saaremaa robirohi

• 18. Too kaks näidet kohanemuse kohta.

  • Kõrgmäestikes tõuseb punaste vereliblede arv veres

  • Silmapupilli avardumine ja ahenemine pimedast valgesse minekul ja vastupidi

  • Päevitumine UV-kiirguse mõjul

  • Lihasmassi suurenemine töö tulemusel

• 19. Millel põhineb praegune majandus?

  • Suuresti fossiilsetel kütustel ja keemial

  • Mis omakorda tekitab keskkonnakahjusid.

• 20. Millenniumi ökosüsteemide hindamise aruanne (2005) jagab ökosüsteemiteenused nelja rühma?

  • 1. Varustusteenused (provisioning services) – teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt näiteks toidu, vee, ravimtaimede, puidu jm materjalidena;

  • 2. Kultusuriteenused (cultural services) – teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, on virgestumise kohaks ja uute teaduslike teadmiste allikaks;

  • 3. Reguleerivad teenused (regulating services) – teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine;

  • 4. Tugiteenused (supporting services) – aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad.

• 21. Kellega ühendust võtta kui keskkonna rikkumist näed?

  1313 | Keskkonnainspektsioon

  keskkonnareostust või reostusohtu ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust jäätmete ebaseaduslikku ladestamist massiliselt surnud loomi, linde või kalu loomade julma kohtlemist muud keskkonnaalast õigusrikkumist 1313 operaator registreerib saabunud teate ning edastab selle vastava maakonna büroole, kus teatega edasi tegeldakse. Reageerimine sõltub teate sisust.

  https://www.kki.ee/et/1313

  

  Keskkonnainspektsioon

  Keskkonnainfo telefon. Number: 1313

• 22. Nimeta 3 biokütust?

  • Biogaas

  • Etanool

  • Biodiisel

  • Roheline diisel

  • Süngaas

• 23. Nimeta I Kategooria kaitsealuseid liike?

  Lendorav, Kassikakk

  1. Ebapärlikarp

  2. Rohe-kärnkonn

  3. must-toonekurg

  4. merikotkas

  5. madukotkas

  6. kaljukotkas

  7. kalakotkas

  ---

  1. Kollane käoking

  2. liiv-hundihammas

  3. rohekas õõskeel

• Nimeta kõige uuem rahvuspark

  Alutaguse, Ida-Virumaal

Iseseisvad tööd

• 1. Norra korallrifid

  Lophelia.org, the Cold-water coral, deep-sea coral and deep-water coral resource - View location in Google Earth

  © 2020 Lophelia.org, the Cold-water coral, deep-sea coral and deep-water coral resource

  http://www.lophelia.org/case-studies/the-north-atlantic-ocean/reefs-of-norway/reefsofnorway-google-earth

  Norras on üks kõige tihedama asutusega korall riffe maailmas. Need on sügavustel 39 - 400 meetrit. Hinnatakse, et need on kuskil 8000 aastat vanad. Riffid ulatuvad hinnanguliselt 2000 $km^2$ laiuses. Riffid leiti seoses Statoili nafta otsingutel, mida vedas Dr. Martin Hovlandilt.

• 2. Vähemalt viis organismiliiki (või erinevat perekonda) mis on Sulle isiklikult olulised ja miks (põhjendus)

  1. Koer Canis lupus familiaris Teist sellist sõpra juba naljalt ei leia.

  2. Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Palju valku ja üleüldiselt kasulik toitaine mõõdukas koguses.

  3. Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana. Ilma pühapäevaste pannkookideta ei kujutaks elu ette ja üks parimaid valguallikaid on broilerifilee.

  4. Õun - Malus domestica Lisaks valgule on vaja ka mikrotoitaineid lauale ja süsivesikut. Suurepäraseks ja taskukohane valik on õun.

  5. Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul. Elu ilma kartulita on elu ilma süsivesikuta, kuid keha vaja süsivesikut ning miks mitte just süüa midagi, mis on suurepärane kaaslane igale toidule.

• 3. Uuring: ülikoolid arvutasid Jägala joa väärtuseks 157 miljonit

  Uuring: ülikoolid arvutasid Jägala joa väärtuseks 157 miljonit - Eesti Päevaleht

  Jägala joa tingliku hindamise uuring tõi välja, et loodusliku vooluhulgaga Jägala joa rahaline väärtus on ligi 35 korda suurem joa väärtusest elektrienergia tootmisel. OÜ Jägala Energy on taastamas joal asunud hüdroelektrijaama, mille käitamisel juhitaks osa vett joast mööda turbiinidele. Selle tagajärjel väheneks joal vee hulk, mille vastu on kohalikud elanikud juba pikka aega.

  https://epl.delfi.ee/artikkel/51165424/uuring-ulikoolid-arvutasid-jagala-joa-vaartuseks-157-miljonit

  

  Uuringust selgus, et Eesti tööealise elanikkonna aastane nõudlus Jägala joa järele praegusel kujul on umbes 157 miljonit krooni. Planeeritav 1-2 MW võimsusega hüdroelektrijaam toodaks aastas 3 miljonit kilovatti elektrienergiat ja toodang moodustaks alla 0,1% Eestis toodetavast elektrist. Hüdrojaama rahaliseks väärtuseks on uuringu järgi 4,5 miljonit krooni.

  Turistide arv võib väheneda ”Meie jaoks on Jägala juga kui Lõuna-Eestile Munamägi. Kujutage nüüd ette, kui keegi teeb mingi ilmselt kasuliku projekti, aga mille tulemusena Munamägi hakkab järjest väiksemaks jääma,” rääkis vallavanem ja lisas, et juga külastavate turistide arv saab veehulga vähenedes kindlasti valusa hoobi."

  Jägala juga on Eesti kõrgeim ja võimsaim looduslik juga, mida külastab aastas 50-100 tuhat inimest nii Eestist kui välismaalt. Jägala juga asub Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil umbes 25 kilomeetrit Tallinnast ida pool, 4 kilomeetrit enne jõe suubumist Soome Lahte. Joa kõrgus on 8 meetrit ja laius üle 50 meetri.

• 4. Töötada läbi karuputke võõrliikide ja hispaania (lusitaania) teeteo infovoldikud

• 5. Kaitseala vormimise põhimõtted

  Kaitseala vormimise põhimõtted baseeruvad osaliselt saarte biogeograafia tasakaaluteoorial

  

• 6. Leidke vähemalt üks oma kodukandis (või suvekodu või vanavanemate kodu lähistel) paiknev kaitstav looduse üksikobjekt. Kuidas on objekti nimi/ objektide nimed?

  Keskkonnaregister

  Keskkonnaregister on loodusvarade, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister. Keskkonnaregistri eesmärk koondada kogu keskkonnaandmestik ühte registrisse, seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus, tagades sellega andmestiku usaldatavuse nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Keskkonnaregister on loodud Keskkonnaregistri seaduse alusel, selle andmed on kontrollitud, korrastatud, tasuta kättesaadavad ja kõigile avalikud, va üksikud erandid.

  http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPPxWeYl2oVYqGgKx76bpCr9J9yewj6g

  

  • Rändrahn "Majakivi"

  • Purekari rändrahn

  • Pärispea rändrahn

• 7. Sinine majandus

  https://www.theblueeconomy.org/innovations.html

  https://www.theblueeconomy.org/innovations.html

  Ülesenne: Valida 2 juhtumit (case*):

  • missugust keskkonnaprobleemi aitab lahendada

  • milles seisneb innovatsioon

  • kus on rakendatud

  ---

  1. Glass as a building material
     1. Aitab lahendada prügiprobleemi. Vähendada kaevandamist ja prügilaid.
     2. Taaskasutatav klaas tehakse vahust, millest saab kõike teha peale klaasi enda, aga iva seisneb selles, et taaskasutatavate klaasi tootjatele makstakse selle eest, et nad toorainet võtaksid.
     3. Moodulmaja, kus vundament, seinad ja katus on tehtud taaskasutatud klaasist.

  2. Self-Powered Edutainment
     1. Suur turg õpetavate mängudele. Meil on vaja uusi innovatsioone ning selleks on vaja noori ja andekaid inimesi. Mis mitte parim viis uusi Elon Muske kasvatada, kui seda läbi mängude.
     2. Võimalus lastel ja hobihäkkeritel katsetada ja tutvuda elektroonikaga.
     3. Solarduino - Põhineb Arduino-Squareil, mis on avatud lähtekoodiga mikro-arvuti. Ja idee on selles, et on väiksed ruudu kujulised jupid, mille saab aknale või seinale panna ja see kogub päiksesenergiat.