Referatiivne töö õppeaines “Andmeturve ja krüptoloogia”
Töö teemad on mõeldud sellistena, et selle kohta ei leia teavet
pelgalt ühest kindlast allikast, vaid teavet tuleb
hankida mitmest kohast seda võrreldes
ja analüüsides. Töö peab olema seotud andmeturbe või sellega seotud IT valdkondade või tahkudega, mida loengus põhjalikult ei käsitleta, kuid mille kohta leidub Internetis piisavalt materjali.
Referaadi teema võib tudeng valida
kas:
- tüüpteemade nimekirjast, mis on esitatud käesolevas ürikus
- mingist muust valdkonnast, mis on seotud andmeturbega, kuid indviduaalne teema tuleb kokku leppida õppejõuga, kes otsustab teema sobivude üle
Kui Te valite teema tüüpteemade nimekirjast, ei ole õppejõuga kokkuleppeimine kohustuslik. Kui Teuil endal
on varuks mingi teema, tuleb see kooskõlastada
õppejõuga, kes otsustab, kas teema on piisaval määral ainega seotud.
Referaat peaks pealkirjas mainitud teemat süsteemselt avama ning katma
võimalikult terviklikult ja
põhjalikult. Töö üldmaht peaks olema vähemalt 20 lehekülge 12 punktises kirjas A4 formaadis; tööd digitaalkujul esitades umbes sellega vastavas
mahus.Oluline ei ole mitte küll maht,
vaid sisu ja selle esituslaad. Näiteks kui ka töö sisus on materjali spetsiifilisusest tingituna palju omasõnalisi osi, siis ei ole päris paarkümmend lehekülge kohustuslik, vaid pigem soovituslik; sel juhul määrab
olulise osa materjali kaalukus.
Referaadi kohustuslikud elemendid on (nagu ühel tüüpsel referaadil
ikka):
- Tiitelleht koos nime, õpperühma, lehekülgede arvu ning töö tegemiskoha
ja ajaga.
- Sisukord
- Omasõnaline sissejuhatus, kus töö tegija on avanud teemat ja selle seost andmeturbega ja/või IT-ga nii, nagu ta on sellest loengute ja Internetis olevate materjalide läbitöötamisel aru saanud. Peaks olema vähemalt 1-2 lk pikk, kuna soovitav on teema põhjalikult
avada, tuues välja seoses IT ja/või andmeturbega nii teoreetilise kui ka praktilise poole pealt.
- Töö sisu (refereeritud
materjalid), kus paiknevad toodud Internetist saadud refereeritavad materjalid, mida on tüheldatud, kohendatud ja rubrikeeritud vastavalt referaadi vajadustele ning mis peavad moodustama nii sisu kui vormi poolest referaadi loomuliku osa.
- Omasõnaline kokkuvõte, kus on töö tegija on oma sõnadega kirja
pannud selle, mida ta sai uut teada refereeritud materjalidest koos nende (kriitilise) hinnanguga - kuidas need on seotud andmeturbe ja/või Itga üldiselt, kas netis olevad materjalid on teemat piisavalt põhjalikult katnud jne. Mitme allika refereerimisel
peaks seal olema kindlasti ka põgus allikate võrdlus; erinevatel aegadel koostatud allikate refereerimisel ka ajafaktori
arvestamine (a la materjal
nr on on veidi vananenud, aga materjal nr 2 on uus ja seepärast on kasulikum).
Peaks olema umbes 1-2 lk pikk.
- Kasutatud kirjanduse
(allikate) loetelu. Tuelb näidata ära allika aadress (URL) koos selle pealkirjaga.
Kui refereeritud materjalid on ingliskeelsed, võib töö olla tehtud kas:
- täies mahus inglise keeles, sel juhul peab olema 1 lk pikkune resümee ka eesti keeles kui riigikeeles:
- refereeritud osade lõike inglise keeles koos eestikeelse sissejuhatuse ja
kokkuvõttega.
Täis mahus ingliskeelsel tööl peab olema vähemalt poole A4 lehe pikkune
eestikeelne annotatsioon. Kui töö on koostatud
kahes keeles (omasõnalised osas eesti keeles, refereeritud osa inglise keeles), tuleb refereeritud osa jaotiste pealkirjad esitada mõlemis keeles ning töö
sissejuhatuses tuleb töö sisu keelte osas teha vastav
viide.
Töö peab olema koostatud pefektses ja õikekirjale vastavas erialases keeles, mis kehtib nii
eesti- kui ka ingliskeelse töö kohta.
Referaadi hindamisel
arvestatakse peamiselt:
- aktuaalsete materjalide
otsimise oskust Internetist
- erialase materjalide
analüüsimisoskuist
- materjalide seostamisoskust
andmeturbe kui distsipliiniga ning loengutes esitatutega.
Eriline rõhk on asetatud omasõnalistele osadele - sissejuhatusele ning kokkuvõttele - mis määravad referaadi hindest olulise osa.
Tähtsat rolli
mängivad aga ka:
- refereeritud materjalide
hea esitusoskus
- töö korralik
vormistamine
- kirjavigade puudumine
- korrektse erialase
oskuskeele kasutamine.
Referaati hinnatakse ühepallises süsteemis: arvestatud (1) või mittearvestatud (0).
Referaadi tüüpteemad
- Infrastruktuuri turve
- Füüsiline turve
- Kaabelduse turve
- Serveri turve
- Andmearhiivi turve
- Pääsu reguleerimine,
pääsuarhitektuur
- Autentimine, autentimisprotokollid
- Parooligeneraatorid
- Biomeetrilised autentimistõendid
- Kiipkaart krüptograafias
ja andmeturbes
- Magnetkaart krüptograafias
ja andmeturbes
- Riigi infosüsteemide
turve
- Tulemüürid
- Virtuaalsed privaatvõrgud
- Secure FTP
- Turvaline veebiprotokoll
https
- Turvaline e-post
- Arvutiviirused ja nende tõrje
- Troojalased ja nende tõrje
- Ründetarkvara
- Andmete kuumvarundamine
- Puhvertoiteallikad
- RAID kettasüsteem
- Diffie-Hellmanni võtmevahetus
- Sümmeetriliste krüptoalgoritmide
krüptoanalüüs
- Erinevuste krüptoanalüüs
- Asümmeetriliste krüptoalgoritmide
krüptoanalüüs
- Krüptograafiliste sõnumilühendite
krüptoanalüüs
- Digiallkirja õiguslik
reguleerimine maailmas
- Digiallkirja õiguslik
reguleerimine Eestis
- Digiallkiri ja digiasjaajamine Eestis
- Digiregistrid Eestis
ja nende turve
- Ajatempli protokollid
ja rakendatavus
- Kehtivuskinnituse protokollid
- Sertifikaadi vormingud
- Sertifikaadi vorming
X.509
- Sertifitseerimisteenuse osutaja
infosüsteem
- ID kaart
- Mobiilside turve
- Traadita andmeside
(WiFi) turve
- Digitaalraha ja selle seos krüptograafiaga
- Steganograafia algoritmide
krüptoanalüüs
- Signaalluure.TEMPEST
- Social Engineering (Eestis ja maailmas)
- Pealtkuulasmissüsteem Echelon
- Krüptograafia seos
maailma jõustruktuuridega
- Elektrooniline luure
USAs. NSA
- Infoturbe õiguslikud
aspektid Eestis
- Infoturbe õiguslikud aspektid Euroopas ja maailmas
- Isikuandmete kaitse
tavad Eestis
- Isikuandmete kaitse
tavad Euroopa Liidus
- Andmekaitse Euroopa
Liidus
- E-tervise projekt Eestis ja selle turve
- X-tee projekt ja selle turve
- E-valimiste turve
- Steganograafia autoriõiguste
kaitsevahendina
- Infosõda ja kübersõda
- Küberkaitse
Töö esitamise tähtaeg on 14. õppenädal.
Töö tuleb esitada kas
- paberkandjal korralikult
vormistatuna ja köidetuna või
- digitaalkujul kas teisaldataval
andmekandjal või meilitsi kas RTF, DOC, PDF, HTML, XML, ASCII,
ISO-8851-1, EBCDIC või mõnes
muus üldkasutatavas vormingus (toodutest erinevate vormingute kasutamine töö esitamisel tuleb õppejõuga eraldi kokku leppida).