ISO/IEC 2382-15 TEINE REDAKTSIOON / 1998	ISO/IEC 2382-15 SECOND EDITION / 1998
15 PROGRAMMIKEELED	15 PROGRAMMING LANGUAGES
15.01 Lekseemid	15.01 Lexical tokens
15.01.01 lekseem Programmikeele * alfabeedi ühest või mitmest märgist koosnev string, mis kokkuleppeliselt esitab mingit tähenduse elementaarüksust. Näiteid: literaal (nt 2G5) või identifikaator (nt per_nimi) Pascalis.	15.01.01 lexical token lexical element lexical unit A string of one or more characters of the alphabet of a programming language that, by convention, represents an elemental unit of meaning. Examples - A literal such as 2G5 or an identifier such as last_name in Pascal.
15.01.02 keeletarind Programmi süntaktiliselt lubatav osa, mille võib moodustada ühest või mitmest lekseemist vastavalt mingi programmikeele reeglitele.	15.01.02 language construct A syntactically allowable part of a program that may be formed from one or more lexical tokens in accordance with the rules of a programming language.
15.01.03 identifikaator (programmikeeltes) ident Lekseem, mis annab nime mingile keeletarindile. Näiteid: muutujate, massiivide, kirjete, märgendite, protseduuride jne nimed. MÄRKUS. Identifikaator koosneb harilikult tähest, millele võivad järgneda tähed, numbrid või muud märgid.	15.01.03 identifier (in programming languages) A lexical token that names a language construct. Examples - The names of variables, arrays, records, labels, procedures, etc. NOTE - An identifier usually consists of a letter optionally followed by letters, digits, or other characters.
15.01.04 ettedefineeritud identifikaator Programmikeele osana defineeritud identifikaator. Näide: reserveeritud sõna. MÄRKUS. Kui ettedefineeritud identifikaator ei ole reserveeritud, redefineerib seda identifikaatorit kasutav deklaratsioon ta tähenduse selle deklaratsiooni kehtivusalas.	15.01.04 predefined identifier An identifier that is defined as part of a programming language. Example: A reserved word NOTE - If a predefined identifier is not reserved, then a declaration using that identifier redefines its meaning for the scope of the declaration..
15.01.05 reserveeritud sõna Ettedefineeritud identifikaator, mida programmeerija ei saa redefineerida. MARKUS. Kõigis programmikeeltes ei ole reserveeritud sõnu.	15.01.05 reserved word A predefined identifier that cannot be redefined by a programmer. NOTE - Not all programming languages have reserved words.
15.01.06 piire eraldaja (selles tähenduses mittesoovitatav) Lekseem, mis näitab teise lekseemi või süntaktiliseks üksuseks loetava märgistringi algust või lõppu. MÄRKUSED 1. Piireteks võivad olla erimärgid või reserveeritud sõnad. 2. Vrd eraldaja.	15.01.06 delimiter (in programming languages) separator (deprecated in this sense) A lexical token that indicates the beginning or the end of another lexical token or of a character string considered as a syntactic unit. NOTES 1. Special characters or reserved words may serve as delimiters. 2. Contrast with separator.
15.01.07 eraldaja Piire, mis väldib kõrvuti lekseemide või süntaktiliste üksuste tõlgendamise ühe elemendina. Näiteid: tühikumärk, vormingumärk. MÄRKUS. Vrd piire.	15.01.07 separator A delimiter that prevents adjacent lexical tokens or syntactic units from being interpreted as a single item. Examples - The space character or a format effector. NOTE - Contrast with delimiter.
15.01.08 üle koormama Lekseemile mitut tähendust andma. Näide. Lekseem "+" võib tähendada täisarvude liitmist, reaalaarvude liitmist, hulkade ühendit, konkatenatsiooni jne.	15.01.08 to overload To assign more than one meaning to a lexical token. Example: The lexical token "+" can mean integer addition, real addition, set union, concatenation, etc.
15.01.09 identifikaatori täpsustus Toiming, millega määratakse, millisele sama lekseemide* jadaga* keeletarindile mitmest viidatakse programmis mingi konkreetse eksemplariga.	15.01.09 disambiguation The action of determining which language construct, of several with the same sequence of lexical tokens, is referred to by a particular occurrence within a program.
15.01.10 märgend (programmikeeltes) Asukoha identifikaator* programmis. MÄRKUSED 1. Märgendit kasutatakse sageli lausele viitamiseks. 2. Basicus võib märgendiks olla rea number, kuid see pole alati teisalduse sihtkoht. 3. Fortranis võib lause ees asuvat viienumbrilist märgendit kasutada lausele viitamiseks.	15.01.10 label (in programming languages) An identifier for a location in a program. NOTES 1. A label is frequently used to refer to a statement. 2. In BASIC, a line number can serve as a label, but is not always the target for a transfer. 3. In Fortran, a label consisting of up to five digits that precedes a statement, may be used to refer to the statement.
15.01.11 kommentaar Eranditult teksti lisamiseks kasutatav keeletarind, mis ei ole mõeldud mõjutama programmi* täitmist.	15.01.11 comment remark A language construct, exclusively used to include text that has no intended effect on the execution of the program.
15.02 Deklaratsioonid	15.02 Declarations
15.02.01 deklaratsioon Ilmutatud keeletarind, mis viib programmi ühe või mitu identifikaatorit ja määrab nende tõlgenduse. Näiteid: andmetüüpide, mälukorralduse, pakettide või tegumite deklaratsioonid. MÄRKUS. Mõnedes programmikeeltes loetakse deklaratsioone lauseteks.	15.02.01 declaration An explicit language construct that introduces one or more identifiers into a program and specifies how these identifiers are to be interpreted. Examples - Declarations of data types, storage organization, packages, or tasks. NOTE - In some programming languages, declarations are considered to be statements.
15.02.02 deklaratiivosa andmeosa Ühest või mitmest deklaratsioonist koosnev programmiosa. Vrd keha. MÄRKUS. Cobolis nimetatakse deklaratsiooniosa andmejaotiseks.	15.02.02 declarative part data division A portion of a program that consists of one or more declatations. NOTE - In COBOL, a declarative part is called "data division".
15.02.03 vaike- vaikimisi valitav Omane atribuudile, andmeväärtusele või suvandile, mida eeldatakse siis, kui mingit muud ei ole ilmutatult spetsifitseeritud. Näide. Fortranis määrab nimede andmise vaikereegel, et tähega I, J, K. L, M või N algavad nimed tähistavad täisarvulisi muutujaid.	15.02.03 default (adj.) Pertaining to an attribute, data value, or option that is assumed when none is explicitly specified. Example: In Fortran, the default naming convention specifies that names beginning with one of the letters I through N denote integer variables.
15.02.04 ilmutamata deklaratsioon peitdeklaratsioon Deklaratsioon, mille tingib mingit vaikimisi määratud omadustega objekti tähistava identifikaatori eksemplar. Näide: "output = text" Pascalis.	15.02.04 implicit declaration A declaration caused by the occurrence of an identifier that designates an object, whose characteristics are determined by default. Example: In Pascal "output = text".
15.02.05 ettedefineeritud sisemine- sise- Omane keeletarindile, mis on deklareeritud programmikeele määratlusega. Näiteid: sisefunktsioon SIN PL/I-keeles, ettedefineeritud andmetüüp INTEGER Fortranis.	15.02.05 predefined built-in intrinsic Pertaining to a language construct that is declared by the definition of the programming language. Examples: The predefined function SIN in PL/I, the predefined data type INTEGER in Fortran.
15.02.06 kehtivusala deklaratsiooni kehtivusala Programmiosa, milles deklaratsioon kehtib.	15.02.06 scope scope of a declaration That portion of a program within which a declaration is valid.
15.02.07 ühisandmed Andmed, mille poole saavad pöörduda kaks või mitu moodulit, mis võidakse täita * asünkroonselt või konkurentselt. Näiteid: COMMON Fortranis, "compool" mõnedes programmikeeltes; PL/I üksikmuutujad märgisega EXTERNAL, paketi vorm Adas.	15.02.07 shared data Data that can be accessed by two or more modules that may be executed asynchronously or concurrently. Examples: COMMON in Fortran; "compool" in some programming languages; PL/I single variables tagged EXTERNAL; a form of a package in Ada.
15.02.08 dünaamiline kehtivuspiirkond Kehtivuspiirkond, mis luuakse mingi mooduli * täitmisel temas kasutatavaid deklaratsioone sisaldavate moodulite täieliku või osalise aktiveerimisega, kui täidetavas moodulis neid deklaratsioone ei ole.	15.02.08 dynamic scope The scope created by the activation of portions or all of the modules that contain declarations used by another module that lacks these declarations during the execution of the latter module.
15.02.09 staatiline kehtivuspiirkond Kehtivuspiirkond, mille määrab sisim ümbritsev moodul, mis sisaldab seda deklaratsiooni. MÄRKUS. Staatilise kehtivuspiirkonna leidmiseks piisab programmi * käsikontrollist.	15.02.09 static scope The scope as determined by finding the innermost surrounding module in which this declaration is made. NOTE - Desk checking of a program is sufficient for finding a static scope.
15.02.10 deklaratiivala Deklaratsioone sisaldav programmiosa.	15.02.10 declarative region A portion of a program consisting declarations.
15.02.11 lokaalne lokaal- Omane keeletarindile, mille kehtivuspiirkond on ainult sellel deklaratiivalal, kus ta on deklareeritud.	15.02.11 local (adj.) Pertaining to a language construct that has a scope only within the declarative region in which it is declared.
15.02.12 globaalne globaal- Omane programmi kõigi moodulite* kehtivuspiirkonnas olevale keeletarindile .	15.02.12 global Pertaining to a language construct that is within the scope of all modules of the program.
15.02.13 väline välis- Omane keeletarindile, mis on defineeritud väljaspool moodulit, milles talle viidatakse. MÄRKUS. Nime andmiseks ja kogu määratluse välisuse osutamiseks võib moodulis olla vajalik deklaratsioon.	15.02.13 external Pertaining to a language construct that is defined outside the module in which it is referenced. NOTE - A declaration may be required within the module to provide.a name and to indicate that the complete definition is external.
15.02.14 staatiline Omane objektidele, mis eksisteerivad ja säilitavad oma väärtused kogu programmi* täitmise kestel. Näide: alamprogrammi* muutuja, mis on deklareeritud staatilisena ta väärtuste säilitamiseks ühest täitmisest järgmiseni	15.02.14 static (adj.) Pertaining to objects that exist and retain their values throughout the execution of the entire program. Example: A subprogram* variable that has been declared static to retain its values from one execution to the next.
15.02.15 dünaamiline Omane andmeatribuudile, mille väärtusi saab määrata ainult kogu programmi või mingi ta osa täitmise ajal. Näide: muutpikkusega andmeobjekti pikkus on dünaamiline.	15.02.15 dynamic Pertaining to a data attribute, the values of which can only be established during the execution of all or part of a program. Example: The length of a varying-length data object is dynamic.
15.02.16 eluiga Täitmisaja osa, mille kestel keeletarind eksisteerib.	15.02.16 lifetime The portion of the execution time during which a language construct exists.
15.02.17 viidatavus Teatavale * mooduli teatud kohast viitamise võimalikkus.	15.02.17 visibility (1) The ability to make a reference to a particular language construct at a specific place in a module.
15.02.18 viiteala Programmiosa, kust saab viidata teatud keeletarindile.	15.02.18 visibility (2) The portion of a program within which a reference can be made to a specific language construct.
15.03 Andmeobjektid	15.03 Data objects
15.03.01 andmestruktuur Andmeüksuste ja andmete endi vaheline füüsiline või loogiline seos.	15.03.01 data structure A physical or logical relationship among units of data and the data themselves.
15.03.02 andmeobjekt (programmikeeltes) Programmide* täitmiseks vajalik andmestruktuuri element, näiteks fail, massiiv või operand. MÄRKUS. Andmeobjekt võib olla konstant või muutuja.	15.03.02 data object (in programming languages) An element of a data structure such as a file, an array, or an operand, that is needed for the execution of programs. NOTE - A data object may be a constant or a variable.
15.03.03 muutuja Identifikaatorist, andmeatribuutide kogumist, ühest või mitmest aadressist ja andmeväärtusest koosnev deklaratsiooni või ilmutamata deklaratsiooniga loodud nelik, milles aadresside ja andmeväärtuste vaheline seos võib muutuda. MÄRKUS. Mõnedes programmikeeltes võivad aadressid muutuda, seetõttu võivad muutuda ka nendega seotud andmeväärtused. Teistes programmikeeltes püsivad aadressid muutumatutena, kuid nendega seotud andmeväärtused võivad täitmise ajal muutuda.	15.03.03 variable A quadruple, established by a declaration or an implicit declaration, that consists of an identifier, a set of data attributes, one or more addresses, and data values, where the relationship between the addresses and the data values may vary. NOTE - In some programming languages, the addresses may vary, hence the associated data values may vary. In other programming languages, the addresses remain fixed, but the associated data values may change during execution.
15.03.04 andmeväärtus Deklareeritud andmeobjektihulga element, mis on konkreetses kontekstis seotud mingi keeletarindiga, näiteks muutujaga või andmetüübiga. MÄRKUS. Põhimõtteliselt tuleks andmeväärtust eristada funktsiooni väärtusest matemaatikas ning arvu väärtusest ja numbrikoha väärtusest arvesituses.	15.03.04 data value An element of a declared set of data objects that, in a specific context, is associated with a language construct such as a variable or a data type. NOTE - In principle, the data value should be distinguished from "function value" in mathematics, from "value of a number" and "position value" in numeric representation.
15.03.05 konstant Identifikaatorist, andmeatribuutide kogumist, ühest või mitmest aadressist ja ainult ühest andmeväärtusest koosnev deklaratsiooniga või ilmutamata deklaratsiooniga loodud nelik.	15.03.05 constant A quadruple, established by a declaration or an implicit declaration, that consists of an identifier, a set of data attributes, one or more addresses, and only one data value.
15.03.06 agregaat Struktureeritud komponendikogum, mille komponentidel võib olla ühesugune või erinev andmestruktuur, kogumi enda andmestruktuur võib aga olla vastava liittüübi koostisosa.	15.03.06 aggregate A structured collection of components, where the components may have the same or different data structure, and where the data structure of the collection itself may also be a constituent part of a corresponding composite type.
15.03.07 agregaadiväärtus Agregaadiga seotud andmeväärtus.	15.03.07 aggregate value The data value associated with an aggregate.
15.03.08 massiiv Agregaat, mis on massiivitüübi eksemplar ning mille igale elemendile või sobivale elemendirühmale saab viidata suvaliselt ja teistest sõltumatult.	15.03.08 array An aggregate that is an instance of an array type and each element or appropriate group of elements in which may be referenced randomly and independently of the others.
15.03.09 massiivi lõige lõige Massiivi osa, mis koosneb külgnevatest elementidest piki suvalist mõõdet. MÄRKUS. Adas on lõige ühtlasi elementaartehe.	15.03.09 array slice slice A portion of an array that consists of contiguous cells along any dimension. NOTE - In Ada, an array slice is also a basic operation.
15.03.10 variantosa Kirje osa, mis koosneb andmeobjektidest, mille andmestruktuurid või deklareeritud andmetüübid võivad muutuda. MÄRKUS. Muutuda võib nii andmeobjektide arv kui ka koostis.	15.03.10 variant part A part of a record, composed of data objects, whose corresponding data structures or declared data types may vary. NOTE - Both the number of data objects and their composition may vary.
15.03.11 variantkirje Variantosa sisaldav kirje. MÄRKUS. Kirje võib sisaldada diskriminante variantosa andmetüüpide näitamiseks.	15.03.11 variant record A record that contains a variant part. NOTE - The record may contain discriminants to indicate the data types in the variant part.
15.03.12 diskriminant Parameetritaoline keeletarind, mis näitab, millist andmestruktuuri tuleb antud variantkirjes kasutada.	15.03.12 discriminant (noun) A parameter-like language construct that indicates the data structure to be used within a given variant record.
15.03.13 parameeter (programmikeeltes) Keeletarind * andmeobjektide või andmeväärtuste üleandmiseks ühest moodulist teise.	15.03.13 parameter (in programming languages) A language construct for passing data objects or data values between modules.
15.03.14 tegelik parameeter tegelik argument Parameeter, näiteks avaldis, * identifikaator või muu keeletarind, mida kasutatakse andmeobjekti sidumiseks vastava deklaratsiooniga * kutse korral või geneerilisel isendusel. MÄRKUS. Vastavat deklaratsiooni nimetatakse formaalparameetriks.	15.03.14 actual parameter actual argument A parameter, such as an expression, * identifier or other language construct, used in a call or generic instantiation for association of a data object with a corresponding declaration. NOTE - The corresponding declaration is called formal parameter.
15.03.15 formaalparameeter tühi argument Teatud moodulite*deklaratsioonis defineeritud parameeter, mis kutses või geneerilisel isendusel seotakse tegeliku parameetriga.	15.03.15 formal parameter dummy argument A parameter, defined in the declaration of certain modules, that is associated with an actual parameter in a call or generic instantiation.
15.03.16 parameetriseos Seos formaalparameetrite ja neile vastavate tegelike parameetrite vahel kutses või geneerilisel isendusel.	15.03.16 parameter association The association between formal parameters and their corresponding actual parameters in a call or generic instantiation.
15.03.17 andmeatribuut Andmetüübi, andmeobjekti, mooduli või muu keeletarindi ettedefineeritud karakteristik. Näiteid: reaaltüübil võib olla andmeatribuut PRECISION andmeväärtustega SINGLE või DOUBLE; tegumil võib olla andmeatribuut TERMINATED väärtusega TRUE, kui tegum on lõpetatud, ja väärtusega FALSE muudel juhtudel.	15.03.17 data attribute A predefined characteristic of a data type,* data object,* module, or some other language construct. Examples: A real type may have the data attribute PRECISION with the data values SINGLE or DOUBLE. A task may have the data attribute TERMINATED that yields TRUE if the task is terminated, and FALSE otherwise.
15.03.18 nime täpsustamine liitnime kasutamine Meetod keeletarinditele viitamiseks programmiosa kehtivuspiirkonnas, viitamisega sellele osale ning keeletarindi jaoks selles osas deklareeritud identifikaatorile. Näiteid: kasutatakse viitamiseks kirje komponentidele (B OF A Cobolis), teegi elementidele, mooduli keeletarinditele.	15.03.18 name qualification qualification A means of referencing language constructs within the scope of a portion of a program by reference to that portion and an identifier declared for the language construct in that portion. Example: Used for referencing record components (B OF A in COBOL), members of a library, language constructs in a module.
15.03.19 pseudonüüm Keeletarindi alternatiivne identifikaator.	15.03.19 alias An alternate identifier for a language construct.
15.03.20 viit (programmikeeltes) Andmeobjekt, mille andmeväärtus on teise andmeobjekti aadress. MÄRKUS. Vt joonis 15-1.	15.03.20 pointer (in programming languages) A data object whose data value is the address of another data object. NOTE - See figure 15-1.
15.03.21 tühi viit Viit, mis ei viita ilmutatult ühelegi andmeobjektile. MÄRKUS. Tühja viida esitus sõltub programmikeelest, olles "nil", "null" vm.	15.03.21 null pointer A pointer that explicitly does not point to any data object. NOTE - Depending on the programming language, the null pointer has a representation called "nil", "null", etc.
15.04 Andmetüübid	15.04 Data types
15.04.01 (17.05.08) andmetüüp Spetsifitseeritud andmestruktuuriga* andmeobjektide määratletud hulk koos neid objekte tehte* täitmisel* operandidena kasutavate lubatavate tehete hulgaga. Näide. Väga lihtne struktuur on täisarvtüübil, mille iga eksemplar (harilikult nimetatakse seda väärtuseks) esitab üht elementi etteantud täisarvude vahemikust ja mille lubatavad tehted hõlmavad tavalisi aritmeetikatehteid nende täisarvudega. MÄRKUSED 1. "Andmetüübi" asemel võib kasutada terminit "tüüp", kui sellega ei kaasne mitmetähenduslikkus. NB! Praegune 17 ei klapi (mh: artiklit "kirje" ei tohi kohal 17.05.08 olla, sellele kohale on nihkunud "andmetüüp", nii et siinne viide on õige)	15.04.01 (17.05.08) data type datatype A defined set of data objects of a specified data structure and a set of permissible operations, such that these data objects act as operands in the execution of any one of these operations. Example: An integer type has a very simple structure, each occurrence of which, usually called value, is a representation of a member of a specified range of whole numbers and the permissible operations include the usual arithmetic operations on these integers. NOTES 1. The term "type" may be used instead of "data type" when there is no ambiguity. 2. See figure 1-15.
15.04.02 abstraktne andmetüüp ADT Andmestruktuuride klass, mille andmestruktuure kirjeldab võimalike tehete või erijoonte ning nende tehete formaalsete omaduste loetelu koos, kusjuures liidesed on sisemisest teostusest lahus.	15.04.02 abstract data type ADT (abbreviation) A class of data structures described by a list of operations or features available in the data structures and the formal properties of these operations, with the interfaces separated from the internal implementation.
15.04.03 kapseltüüp Andmetüüp, mille liidesed on defineeritud avalikult, sisestruktuuri ja vastavate tehete teostus aga privaatselt.	15.04.03 encapsulated type A data type with publicly defined interfaces and privately defined implementation of the internal structure and the associated operations.
15.04.04 skalaartüüp lihttüüp Andmetüüp, mille iga eksemplar esitab skalaari. MÄRKUSED 1. Pascali lihttüübid on ordinaaltüübid või reaaltüübid. Ada skalaartüübid on diskreettüübid või reaaltüübid. 2. Vt joonis 15-1.	15.04.04 scalar type simple type A data type, each instance of which represents a scalar. NOTES 1. Pascal simple types are either ordinal types or real types. Ada scalar types are either discrete types or real types. 2. See figure 15-1.
15.04.05 atomaartüüp Andmetüüp, mille iga andmeobjekt koosneb ühestainsast dekomponeerimatust andmeväärtusest.	15.04.05 atomic type A data type, each data object of which consists of a single nondecomposable data value.
15.04.06 loogikatüüp Boole'i tüüp Andmetüüp, mille andmeobjektid saavad omandada ainult loogikaväärtusi (tavaliselt TÕENE või VÄÄR) ja nendega saab opereerida ainult Boole'i tehtemärkidega. MÄRKUS. Vt ka märktüüp, loendtüüp, täisarvtüüp, reaaltüüp.	15.04.06 logical type Boolean type A data type whose data objects can assume only logical values (usually TRUE or FALSE) and can be operated on only by Boolean operators. NOTE - See also character type, * enumeration type, * integer type, * real type.
15.04.07 vahemik Skalaartüübi külgnevate andmeväärtuste hulk.	15.04.07 range (in programming languages) span (deprecated in this sense) A contiguous set of data values of a scalar type.
15.04.08 reaaltüüp Andmetüüp, mille iga andmeobjekt esitab reaalarvu, ka lähendina. Näide: kümnendarvul 0,1 on kahendsüsteemis lõpmatu arv numbrikohti. MÄRKUSED. 1. Reaaltüübid on püsikomatüübid või ujukomatüübid. 2. Vt joonis 15-1.	15.04.08 real type A data type, each data object of which represents a real number, possibly by approximation. Example: The decimal number 0.1 in the binary system has an infinite number of digits. NOTES 1. Real types are either fixed-point types or floating-point types. 2. See figure 15-1.
15.04.09 püsikomatüüp Reaaltüüp, mille iga andmeobjekt väljendatakse püsikomasüsteemis. MÄRKUS. Vt joonis 15-1.	15.04.09 fixed-point type implied decimal type A real type, each data object of which is expressed in a fixed-point representation system. NOTE - See figure 15-1.
15.04.10 ujukomatüüp Reaaltüüp, mille iga andmeobjekt väljendatakse ujukomasüsteemis. MÄRKUS. Vt joonis 15-1.	15.04.10 floating-point type A real type, each data object of which is expressed in a floating-point representation system. NOTE - See figure 15-1.
15.04.11 ordinaaltüüp diskreettüüp Andmetüüp, mille iga andmeobjekt esitab loenduva korrastatud hulga elementi. MÄRKUSED 1. Pascali ordinaaltüübid on "enumerated" (loendtüüp), "char" (märktüüp), "integer" (täisarvtüüp) ja "boolean" (Boole'i tüüp). Ada diskreettüübid on täisarvtüübid või loendtüübid.	15.04.11 ordinal type discrete type A data type, each data object of which represents a member of an ordered countable set. NOTES 1. Pascal ordinal types are "enumerated", "char", "integer", and "boolean". Ada discrete types are either integer types or enumeration types. 2. See figure 15-1.
15.04.12 indekstüüp Ordinaaltüüp, mille iga andmeobjekt esitab massiivi indeksit.	15.04.12 index type An ordinal type, each data object of which represents a subscript an array.
15.04.13 täisarvtüüp Ordinaaltüüp, mille iga eksemplar esitab täisarvu mingist ettemääratud vahemikust. MÄRKUS. Vt joonis 15-1.	15.04.13 integer type An ordinal type, each instance of which represents a whole number within a specified range. NOTE - See figure 15-1.
15.04.14 loendtüüp Ordinaaltüüp, mille andmeobjektid on sellise andmetüübi * deklaratsioonis ilmutatult nummerdatud. MÄRKUS. Vt joonis 15-1.	15.04.14 enumeration type enumerated type An ordinal type whose data objects are explicitly enumerated in the declaration of such a data type. NOTE - See figure 15-1.
15.04.15 numbertüüp Skalaartüüp, mille iga andmeobjekt esitab mingit täisarvu või mingi reaalarvu lähendit. MÄRKUS. Vt joonis 15-1.	15.04.15 numeric type A scalar type, each data object of which represents an integer or an approximation of a real number. NOTE - See figure 15-1.
15.04.16 märktüüp Ordinaaltüüp, mille iga andmeobjekt esitab märki. MÄRKUS. Vt joonis 15-1.	15.04.16 character type A ordinal type, each data object of which represents a character. NOTE - See figure 15-1.
15.04.17 stringtüüp Andmetüüp, mille iga andmeobjekt on string. MÄRKUS. Vt joonis 15-1.	15.04.17 string type A data type, each data object of which is a string. NOTE - See figure 15-1.
15.04.18 viittüüp Andmetüüp, mille iga andmeobjekt on viit. MÄRKUS. Vt joonis 15-1.	15.04.18 pointer type access type A data type, each data object of which is a pointer. NOTE - See figure 15-1.
15.04.19 massiivtüüp Liittüüp, mille komponendid on andmetüübilt samad. MÄRKUSED 1. Massiivtüüpe võidakse organiseerida ja viidata nii, nagu oleksid komponendid paigutatud ridadena, veergudena jne. 2. Vt joonis 15-1.	15.04.19 array type A composite type, whose components are the same data type. NOTES 1. Array types may be organized and referenced as if the components were arranged in columns, rows, etc. 2. See figure 15-1.
15.04.20 kirjetüüp Liittüüp, mille komponendid on välitüübid või teised kirjetüübid. Näide: personalikirje võib koosneda isikuandmetest, mis on paigutatud väljadena või selle personalikirje alamkirjetena. MÄRKUSED 1. Kirjetüüp määratleb mingi väärtuste ja tehete hulga. Sellise kirjetüübi iga eksemplar võib sisaldada väärtusi, mis on omakorda kirjed. 2. Vt joonis 15-1. 3. See määratlus on identne määratlusega ISO/IEC 2382-17 artiklis 17.05.13. Lisatud on näide ja märkused.	15.04.20 record type A composite type whose components are field types or other record types. Example: A personnel record may consist of personal data arranged as fields or subrecords within this personnel record. NOTES 1. A record type defines a set of values and operations. An instant of such a record type may contain values which themselves are records. 2. See figure 15-1. 3. This definition is identical to definition in entry 17.05.13 of ISO/IEC 2382-17. The example and notes have been added. NB! 17. osa vastav kirje tuleks asendada!
15.04.21 muutkirjetüüp Kirjetüüp, millel on muutosa, mis spetsifitseerib alternatiivsed komponentide loetelud.	15.04.21 variant record type A record type that has a variant part specifying alternative lists of components.
15.04.22 alamtüüp Andmetüüp, mis on tuletatud teisest andmetüübist, rakendades sellele üht või mitut tõket.	15.04.22 subtype A data type derived from another data type by one or more constraints on that other data type.
15.04.23 alustüüp baastüüp Andmetüüp, millest tuleneb alamtüüp. MÄRKUS. Vrd ematüüp.	15.04.23 base type host type underlying type A data type from which a subtype is descended. NOTE - Contrast with parent type.
15.04.24 tõke Andmetüübi mugandus, mis kitsendab ta vahemikku või tehteid.	15.04.24 constraint An adaptation of a data type that restricts its range or operations.
15.04.25 privaattüüp Programmi * andmetüüp, mille struktuur, väärtuste hulk ja tehted on defineeritud, kuid mis on kättesaadav ainult selle programmi privilegeeritud osadele. Näide: Adas on peale ilmutatult kättesaadavaks tehtud tehete kasutajale kättesaadavad ainult omistus, võrdus ja võrratus.	15.04.25 private type Within a program, a data type whose structure, set of values, and operations are defined but whose availability is restricted to privileged parts of that program. Example: In Ada, only assignment, equality, and inequality are available to users, except for any operations explicitly made accessible.
15.04.26 limiittüüp Privaattüüp, mille puhul saab väljaspool teda sisaldavat programmiosa kasutada ainult ilmutatult deklareeritud tehteid või atribuute.	15.04.26 limited type A private type for which only explicitly declared operations or attributes are available outside a part of a program in which it is contained.
15.04.27 ematüüp Andmetüüp, mis on uute andmetüüpide loomise malliks. MÄRKUS. Vrd alustüüp, tuletatud tüüp.	15.04.27 parent type A data type that serves as the template for creating new data types. NOTE - Contrast with base type, * derived type
15.04.28 tuletatud tüüp derivaattüüp Andmetüüp, mille andmeväärtused ja tehted on mingi olemasoleva ematüübi omade jäljendid. MÄRKUSED 1. Range tüüpsus keelab ilmutatud tüübiteisenduseta tehted erinevatesse tuletatud tüüpidesse või tuletatud tüüpi ja ematüüpi kuuluvate andmeväärtustega. 2. Tuletatud tüüpide andmeväärtuste või võimalike tehete hulk võib olla kahandatud või laiendatud. 3. Vrd ematüüp.	15.04.28 derived type A data type whose data values and operations are replicas of those of an existing parent type. NOTES 1. Strong typing prohibits operations among data values of different derived types, or between a derived type and a parent type, unless explicit type conversion is used. 2. The set of data values or the applicable operations of derived types may be reduced or expanded. 3. Contrast with parent type.
15.04.29 tüübiteisendus Ühe andmetüübi * andmeväärtuse esituse teisendus teise andmetüübi omaks, harilikult lubamatu andmetüüpide lahknevuse vältimiseks. MÄRKUS. Arvtüüpide vaheline tüübiteisendus on sageli lubatav, kuid võib põhjustada täpsuse, esitustäpsuse või mõlema kadu.	15.04.29 type conversion Transformation of the representation of a data value of one data type to that of another data type, usually performed to avoid an illegal data type mismatch. NOTE - Type conversion among numeric types frequently is permitted but may cause loss of accuracy, precision, or both.
15.04.30 range tüüpsus Andmetüüpide ja tehte ühilduvuse või tehtele eelneva ilmutatud tüübiteisenduse nõude sundkohaldamine keeletarindi operandidele. Näide: Ada range tüüpsus keelab tehte 2 + 3.5, sest 2 on täisarv ja 3.5 reaalarv.	15.04.30 stront typing Enforcement of the requirement that operands in a language construct must be of data types compatible with those of the operation or have explicitly undergone type conversion before the operation is performed. Example: The strong typing in Ada makes the addition of 2 + 3.5 illegal, because 2 is an integer and 3.5 a real number.
15.04.31 nõrk tüüpsus Range tüüpsuse reeglite lõdvendus. Näide: nõrk tüüpsus võib lubada täisarvu ja ujukomaarvu liitmist, ilma ühe operandi tüübiteisenduseta. MÄRKUS. Nõrga tüüpsuse korral võib toimuda või mitte toimuda ilmutamata tüübiteisendus.	15.04.31 weak typing A relaxation of the rules of strong typing. Example: Weak typing may permit the addition of an integer and a floating-point number without type conversion of one of the two operands. NOTE - In weak typing, there may or may not be implicit type conversion.
15.04.32 ettedefineeritud tüüp Ettedefineeritud identifikaatoriga viidatav andmetüüp, mille jaoks programmikeel annab sobivad tehted.	15.04.32 predefined type A data type, referenced by a predefined identifier, for which a programming language provides appropriate operations.
15.04.33 universaaltüüp Range tüüpsuse järgimiseks kasutatav arvliteraalide * andmetüüp ja teatavate ettedefineeritud * tehete tulemi andmetüüp Näide: Adas eeldab arvu deklaratsioon (andmetüübita) universaaltüüpi.	15.04.33 universal type A data type of numeric literals and the data type of the result of some predefined * operations used for compliance with strong typing. Example: In Ada, a number declaration (without data type) assumes a universal type.
15.04.34 tüübitu Omane andmeobjektile, mille kohta puudub andmetüübi ilmutatud deklaratsioon.	15.04.34 anonymous Pertaining to a data object that has no explicit data type * declaration.
15.04.35 vorming (programmikeeltes) Keeletarind, mis määrab andmeobjektide esituse märkkujul kirjes, failis, sõnumis, mäluseadmes või edastuskanalis.	15.04.35 format (in programming languages) A language construct that specifies the representation, in character form, of data objects in a record, file, message, storage device, or transmission channel.
15.04.36 näidis mall (programmikeeltes) Keeletarind, mis kirjeldab stringitüüpi * andmeobjektide * vormingut näidis-märkliteraaliga.	15.04.36 picture (in programming languages) A language construct that describes the format of string-type * data objects by means of a model character literal.
15.05 Laused ja avaldised	15.05 Statements and expressions
15.05.01 lause Ilmutatult lõpetatud süntaktiline üksus, mis esitab deklaratsiooni või kirjutab ette tööüksuse, näidates sooritatavad toimingud, neis toiminguis kasutatavad operandid (kui neid on) ja võimalike tulemite paigutuse. MÄRKUS. Mõnedes programmikeeltes ei loeta deklaratsioone lauseteks.	15.05.01 statement An explicitly terminated syntactic unit either representing a declaration or prescribing a unit of work that includes identification of actions to be performed, operands (if any) to be used in performing these actions, and disposition of any results. NOTE - Some programming languages do not consider declarations to be statements.
15.05.02 lihtlause Lause, mis ei sisalda ühtki teist lauset.	15.05.02 simple statement elementary statement (deprecated) A statement that encloses no other statement.
15.05.03 liitlause Lause, mis sisaldab ühe või mitu lauset, mis on eraldatud nii, et moodustavad lihtlause süntaktilise vaste.	15.05.03 compound statement A statement that contains one or more statements, so delimited as to be the syntactic equivalent of a simple statement.
15.05.04 omistuslause omistus Lihtlause, mis asendab muutuja senise andmeväärtuse uue andmeväärtusega, mille määrab mingi avaldis.	15.05.04 assignment statement assignment A simple statement that replaces the current data value of a variable with a new data value specified by an expression.
15.05.05 väljumislause Ümbritseva keeletarindi * täitmise lõpetamiseks kasutatav lihtlause.	15.05.05 exit statement A simple statement used to end the execution of an enclosing language construct.
15.05.06 naasmislause Mooduli * keeletarind, mis märgib selles moodulis täitmisjada lõppu ning põhjustab siirde * kutsuva mooduli etteantud punkti, koos tulemi võimaliku üleandmisega.	15.05.06 return statement A language construct within a module that designates the end of an execution sequence (or possibly several such sequences) in that module and causes a jump to a specified point in the calling module, and possibly provides a result to it.
15.05.07 naasma Täitma * naasmislauset, mis põhjustab siirde kutsuvasse * programmi.	15.05.07 to return (intransitive) To execute a return statement that causes a jump to the calling * program.
15.05.08 tagastama Naasmislause * täitmisel * kutsuvale * programmile mingit andmeväärtust üle andma.	15.05.08 to return (transitive) To provide a data value to the calling * program when executing a return statement.
15.05.09 sisenemine Täitmisjada algatamine alamprogrammi alguses või sisendinimega märgitud muus kohas alamprogrammis.	15.05.09 entry The initiation of an execution sequence at the beginning of a subprogram or elsewhere as designated by an entry name in the subprogram.
15.05.10 sisendinimi Täitmisjada algust märkiv identifikaator.	15.05.10 entry name An identifier that designates the beginning of an execution sequence.
15.05.11 sundsiirdelause goto-lause Lihtlause, mis määrab programmi juhtimise ilmutatud üleviimise täitmisjadast mingile sihtlausele, mida harilikult identifitseerib märgend. MÄRKUS. Programmi juhtimise üleviimine võib olla siirde ekvivalent.	15.05.11 goto statement A simple statement that specifies an explicit transfer of program control from its place in the execution sequence to a target statement that usually is identified by a label. NOTE - The transfer of program control may be equivalent to a jump.
15.05.12 tingimatu lause imperatiivlause Lause, mis täidetakse tingimusteta.	15.05.12 unconditional statement imperative statement A statement that is executed without any condition.
15.05.13 tingimuslause Liitlause, mis valib täitmiseks ühe lisatud lausejadadest (või ei vali neist ühtki), sõltuvalt ühe või mitme tingimusega tingimusavaldise väärtusest. Näiteid: Pascali if-laused ja case-laused on tingimuslaused.	15.05.13 conditional statement A compound statement that selects for execution one or none of the enclosed sequences of statements depending on the value of a conditional expression of one or more corresponding conditions. Examples: In Pascal, if statements and case statements are conditional statements.
15.05.14 tingimusavaldis Avaldis, mille väärtustamise põhjal valitakse järgmised täitmisjadad.	15.05.14 conditional expression An expression whose evaluation is used to select subsequent execution sequences.
15.05.15 kui-lause if-lause Tingimuslause, mis sõltuvalt tingimusavaldise tõeväärtusest kutsub esile lisatud lausejadade * täitmise või jätab need vahele.	15.05.15 if statement A conditional statement that causes execution of the enclosed sequences of statements or skips them depending on the truth value of the conditional expression.
15.05.16 valikulause case-lause Tingimuslause, mis sõltuvalt tingimusavaldise väärtusest valib täitmiseks ühe mitmest alternatiivsest lausejadast.	15.05.16 case statement A conditional statement that selects for execution one of a number of alternative sequences of statements depending upon the value of a conditional expression.
15.05.17 iteratsioonilause silmuselause Liitlause, mis sisaldab hõlmatud lausete korduvat täitmist juhtiva mehhanismi.	15.05.17 iteration statement loop statement A compound statement that includes a mechanism to control repeated execution of its enclosed statements.
15.05.18 seni-tarind while-tarind Iteratsiooni juhtimise keeletarind, mis defineerib igale iteratsioonisammule eelneva kontrolli.	15.05.18 while-construct A language construct for iteration control that defines a test to be performed before each iteration step.
15.05.19 kuni-tarind until-tarind Iteratsiooni juhtimise keeletarind, mis defineerib igale iteratsioonisammule järgneva kontrolli.	15.05.19 until-construct A language construct for iteration control that defines a test to be performed after each iteration step.
15.05.20 juhul-tarind for-tarind Iteratsiooni juhtimise keeletarind, mis defineerib selleks juhtimiseks sooritatava kontrolli, mis tavaliselt põhineb silmusemuutujal, ning eeskirja selle iteratsioonijuhtimismuutuja muutmiseks iteratsioonisammude vahel.	15.05.20 for-construct A language construct for iteration control that defines the test to be performed for such control, usually based on an loop-control variable, and the prescription for the changes of that iteration control variable to be carried out between iteration steps.
15.05.21 seni-lause do-while-lause Iteratsioonilause, milles iteratsiooni juhib seni-tarind.	15.02.21 do while statement repeat while statement perform while statement An iteration statement where the iteration control is incorporated in a while-construct.
15.05.22 kuni-lause until-lause Iteratsioonilause, milles iteratsiooni juhib kuni-tarind.	15.05.22 until statement repeat statement perform until statement An iteration statement where the iteration control is incorporated in an until-construct.
15.05.23 soorituslause Liitlause, mis ilmutatult määrab juhtimise üleviimise ühte või mitmesse Coboli protseduuri ning juhtimise ilmutamata naasmise pärast protseduuri(de) täitmise lõpuleviimist. MÄRKUS. Soorituslauset kasutatakse ka ühe või mitme tema kehtivuspiirkonnas oleva tingimatu lause täitmise juhtimiseks.	15.05.23 perform statement A compound statement that explicitly specifies transfer of control to one or more COBOL procedures and the return of control implicitly whenever execution of the specified procedure is completed. NOTE - The perform statement is also used to control execution of one or more uncoditional statements which are within its scope.
15.05.24 plokklause Suvaline piiratud lausejada, mida saab lugeda üheks süntaktiliseks üksuseks ja millel võib olla identifikaator. Näide: Pascalis programmi võib lugeda lihtsalt eriliseks päiseks, millele järgneb plokklause analoogiliselt defineeritud protseduuriga. MÄRKUSED 1. Plokklause on plokkstruktuuriga keelte põhiline süntaktiline komponent. 2. Mõnedes programmikeeltes (nt C++) on "plokk" liitlause sünonüüm, teistes aga (nt Ada) on sellel mõistel väga spetsiifiline tähendus ning ta võib hõlmata deklaratsioone ja erandiprotsessoreid. 3. Harilikult mõjutab plokklause teostus tema osana deklareeritud andmeobjektide * kehtivuspiirkonda ja eluiga.	15.05.24 block statement Any bounded sequence of statements that can be taken as a single syntactic unit and which may have an identifier. Example: A Pascal program can be considered simply as a specific header followed by a block statement, with a procedure similarly defined. NOTES 1. A block statement is a basic syntactic component of block-structured languages. 2. In some programming languages (e.g., C++). "block" is synonymous with compound statement, In other programming languages (e.g., Ada) this concept is given a very specific meaning and may include declarations and exception handlers. 3. Implementation of a block statement usually has an impact on the scope and lifetime of data objects declared as part of a block statement.
15.05.25 protseduurikutse Lihtlause, mis annab protseduurile * tegelikud parameetrid ja algatab ta täitmise. MÄRKUS. Vrd funktsioonikutse.	15.05.25 procedure call statement procedure call A simple statement that provides the actual parameters for and invokes the execution of a procedure. NOTE - Contrast with function call.
15.05.26 kohtumiskutse Lihtlause, mis võimaldab tegumil nõuda kohtangut teise tegumiga.	15.05.26 entry call statement A simple statement that permits a task to request a rendezvous with another task.
15.05.27 viivituslause Lihtlause, millega katkestatakse viivitust nõudva tegumi * täitmine.	15.05.27 delay statement A simple statement used to suspend execution of a task that contains a request for a delay.
15.05.28 abordilause Lihtlause, mis muudab ühe või mitu tegumit anormaalseks, vältides kõik edasised kohtangud sellise tegumiga.	15.05.28 abort statement A simple statement that causes one or more tasks to become abnormal, preventing any further rendezvous with such a task.
15.05.29 erandilause Lihtlause, mis levitab * erandit või põhjustab ta tekke.	15.05.29 raise statement A simple statement that propagates an exception or causes it to occur.
15.05.30 aktseptlause Servertegumi liitlause, mis paneb selle servertegumi ootama tegumite sünkroniseerimiseks vajaliku kohtumiskutse täitmist teises tegumis või põhiprogrammis.	15.05.30 accept statement A compound statement within a server task, that causes this server task to wait for another task or for the main program to execute an entry call statement for task synchronization.
15.05.31 selektiivlause Liitlause, mis võimaldab kutsuval või kutsutaval tegumil valida alternatiivseid toiminguid või ootelejäämist.	15.05.31 select statement A compound statement that allows a calling * task or a called task to choose alternative courses of action or to wait.
15.05.32 selektiivootelause Selektiivlause, mis enne lausejada * täitmise jätkamist ootab kutset kohtumiskutselt.	15.05.32 selective wait statement A select statement that waits for a call from an entry call statement before it executes its sequence of statements.
15.05.33 avaldis Keeletarind, mis defineerib andmeväärtuse arvutuse ühe või mitme operandi põhjal. MÄRKUS. Operandid võivad olla literaalid, identifikaatorid, * funktsioonikutsed.	15.05.33 expression A language construct that defines the computation of a data value as a result from one or more operands. NOTE - Operands may be literals, identifiers, * function calls.
15.05.34 segatüübiline Omane üht või mitut eri andmetüüpi sisaldavale avaldisele.	15.05.34 mixed mode (adj.) mixed type (adj.) Pertaining to an expression that contains two or more different data types.
15.05.35 Boole'i avaldis loogikaavaldis Keeletarind, mis defineerib loogikaväärtuse arvutuse.	15.05.35 Boolean expression A language construct that defines the computation of a logical value.
15.05.36 tehtejärjestus Järjestusreegel, mis defineerib tehete sooritamise järjestuse avaldises. MÄRKUS. See järjestusreegel võib ette anda väärtustamise suuna.	15.05.36 operator precedence An ordering rule defining the sequence of the application of operators within an expression. NOTE - The ordering rule may specify the evaluation direction.
15.06 Programmi osad	15.06 Parts of programs
15.06.01 moodul programmiüksus Programmiosa, mis on koostatud eraldatavana või identifitseeritavana kompileerimise, linkimise, täitmise vms seisukohalt ning võib olla interaktsioonis teiste programmide või programmiosadega. MÄRKUSED 1. Terminiga "moodul" tähistatav mõiste võib eri programmikeeltes erineda. 2. Vt joonis 15-2.	15.06.01 module program unit A part of a program developed to be discrete or identifiable with respect to actions such as compilation, binding, or execution, and that may interact with other programs or parts of programs. NOTES 1. The concept referred to by the term "module" may vary according to the different programming languages. 2. See figure 15-2.
15.06.02 keha (programmikeeltes) Keeletarind, mis moodustab lauses või moodulis täidetava osa.	15.06.02 body (in programming languages) A language construct that comprises the executable part of a statement or module.
15.06.03 alamprogramm Identifikaatoriga * moodul, mis kutsutakse juhtimisvoogu teisest programmist või moodulist erilise keeletarindi abil ja millest juhtimisvoog naaseb väljakutsunud programmi või moodulisse.	15.06.03 subprogram A module that has an identifier and that is invoked into the control flow from another program or by another module by means of a specific language construct and from which the control flow returns to the invoking program or module.
15.06.04 kaasrutiin Alamprogramm, mis täitmisele järgneval uuel kutsumisel jätkab kohast, kuhu ta eelmine täitmine naasis.	15.06.04 coroutine A subprogram that, when called again after an execution, resumes at the location to which its previous execution returned.
15.06.05 kutse (programmikeeltes) Käsk juhtimise üleandmiseks ühelt moodulilt teisele, tavaliselt eeldusel, et juhtimine antakse kutsuvale moodulile tagasi. MÄRKUS. Tavaliselt spetsifitseerib kutse parameetrid, mis antakse üle kutsutavale moodulile või kutsutavast moodulist.	15.06.05 call (in programming languages) The instruction to transfer control from one module to another, usually with the implication that control will be given back to the calling module. NOTE - A call usually specifies parameters to be passed to and from the called module.
15.06.06 kutsuma Kutset * täitma.	15.06.06 to call To execute a call.
15.06.07 kutse nimega nimikutse Kutse, milles kutsuv * moodul annab kutsutavale moodulile ühe või mitme sellise parameetri nimed, mis tuleb väärtustada igal vastava parameetri kasutamisel kutsutavas moodulis.	15.06.07 call by name A call in which the calling * module provides to the called module the names of one or more parameters to be evaluated each time the associated parameter is used in the called module.
15.06.08 kutse aadressiga aadresskutse Kutse, milles kutsuv * moodul annab kutsutavale moodulile talle üleantavate parameetrite * aadressid. MÄRKUS. Aadresskutse puhul saab kutsutav moodul muuta kutsuva mooduli salvestatud parameetrite väärtusi.	15.06.08 call by reference call by address call by location A call in which the calling * module provides to the called module the addresses of the parameters to be passed. NOTE - In a call by reference, the called module has the ability to change the values of the parameters stored by the calling module.
15.06.09 kutse väärtusega väärtuskutse Kutse, milles kutsuv * moodul annab kutsutavale moodulile talle üleantavate parameetrite tegelikud väärtused. MÄRKUS. Väärtuskutses ei saa kutsutav moodul muuta kutsuva mooduli salvestatud või tema jaoks salvestatud parameetrite väärtusi.	15.06.09 call by value A call in which the calling * module provides to the called module the actual values of the parameters to be passed. NOTE - In a call by value, the called module cannot change the values of the parameters stored by or for the calling module.
15.06.10 alamprogrammi kutse Keeletarind, mis kutsub välja alamprogrammi. Näiteid: protseduurikutse, funktsioonikutse.	15.06.10 subprogram call A language construct that invokes a subprogram. Examples: Procedure call statement, function call.
15.06.11 protseduur Alamprogramm, mis ei tagasta * andmeväärtust, välja arvatud parameetrimehhanismi osana. MÄRKUSED 1. Cobolis on protseduur lõik või loogiliselt järjestikku lõigurühm või sektsioon (mis koosneb nullist või enamast lõigust) protseduurijaotises. 2. Mõnedes programmikeeltes (C ja C++) ei eristata protseduuri keeletarindit * funktsiooni keeletarindist, välja arvatud selles, et tagastatavad andmeväärtused võivad olla tühjad või neid ei kasutata.	15.06.11 procedure subroutine A subprogram that does not return a data value, except as part of the parameter mechanism. NOTES 1. In COBOL, a procedure is a paragraph, or a group of logically successive paragraphs, or a section (consisting of zero or more paragraphs) within the procedure division. 2. In some programming languages (i.e., C and C++), the procedure language construct is not differentiated from the function language construct except that returned data values may be void or not used.
15.06.12 funktsioon (programmikeeltes) Alamprogramm (harilikult formaalparameetritega), mis tekitab andmeväärtuse, mille ta tagastab väljakutsekohta.	15.06.12 function (in programming languages) A subprogram, usually with formal parameters, that produces a data value which it returns to the place of the invocation.
15.06.13 funktsioonikutse Keeletarind, mis annab tegelikud parameetrid mingi funktsiooni * täitmise algatamiseks ja kutsub esile funktsiooni täitmise. MÄRKUSED 1. Funktsioonikutset saab kasutada operandina * avaldises või tegeliku parameetrina * alamprogrammi kutses. 2. Vrd protseduurikutse.	15.06.13 function call A language construct that provides the actual parameters for the invocation of the execution of a function and causes the execution. NOTES 1. A function call may be used as an operand in an expression or as an actual parameter of a subprogram call. 2. Contrast with procedure-call statement.
15.06.14 tehingukutse Funktsioonikutse, mis lubab tegumil nõuda kohtangut teise tegumiga.	15.06.14 transaction call A function call that permits a task to request a rendezvous with another task.
15.06.15 alamüksus Eraldi kompileeritav * mooduli * keha.	15.06.15 subunit The separately compiled * body of a module.
15.06.16 raamkeha Keha erivorm, mis näitab, et mooduli täitmisele kuuluv osa on defineeritud mingis alamüksuses.	15.06.16 body stub A form of a body that indicates that the executable part of a module is defined in a subunit.
15.06.17 ühendus (programmikeeltes) Meetod, mis võimaldab interaktsiooni moodulite vahel, eriti asünkroon*protseduuride * protseduurikutseid.	15.06.17 connection (in programming languages) A technique that enables interaction among modules, particularly procedure-call statements to asynchronous * procedures.
15.06.18 parameetriseos nime järgi nimiomistus Tegelikele parameetritele vastavate formaalparameetrite ilmutatud nimetamine alamprogrammi kutses, * parameetriseose loomiseks. MÄRKUSED 1. Nimiomistuse korral võib tegelikke parameetreid anda suvalises järjestuses. 2. Vrd parameetriseos koha järgi.	15.06.18 named parameter association assignment by name In a subprogramm call, the explicit naming of the formal parameters corresponding to actual parameters to establish parameter association. NOTES 1. In named parameter association, actual parameters can be given in any order. 2. Contrast with positional parameter association.
15.06.19 parameetriseos koha järgi kohtomistus Alamprogrammi kutse * tegeliku parameetri vastavus formaalparameetrile, mis asub alamprogrammi * deklaratsioonis samal kohal. MÄRKUS. Vrd parameetriseos nime järgi.	15.06.19 positional parameter association In a subprogram call, the correspondence of an actual parameter with a formal parameter with the same position in the declaration of the subprogram. NOTE - Contrast with named parameter association
15.06.20 formaalparameetri laad Karakteristik, mis näitab, kas formaalparameetrit saab väärtustada teda muutmata, kas talle saab anda uue väärtuse või kas teda saab väärtustada ja muuta.	15.06.20 formal parameter mode A characteristic that indicates whether a formal parameter may be evaluated without changing it, may be given a new value, or may be evaluated and changed.
15.06.21 makrokäsk makro Käsk, mis aktiveerib makrodefinitsiooni * kutsuva * programmikeele tasemel.	15.06.21 macroinstruction macro An instruction that invokes a macrodefinition at the level of the calling * programming language.
15.06.22 makrokutse Lause, mis aktiveerib makrodefinitsiooni * kutsuva * programmikeele tasemel.	15.06.22 macrocall A statement that invokes a macrodefinition at the level of the calling * programming language.
15.06.23 makrodefinitsioon Käskude, lausete või masinakäskude ettedefineeritav jada, mis asendab iga vastavat aktiveerivat makrokäsku või makrokutset.	15.06.23 macrodefinition A predefined sequence of commands, statements, or instructions that replaces each corresponding invoking macroinstruction or macrocall..
15.06.24 pakett (programmikeeltes) Moodul, mis on määratud abstraktsiooniks, kapselduseks või informatsiooni peitmiseks loogiliselt seotud keeletarindite, näiteks andmetüüpide, nende andmetüüpide andmeobjektide ja nendesse andmetüüpidesse kuuluvate parameetritega * alamprogrammide, rühmitamise teel.	15.06.24 package (in programming languages) A module designed to provide abstraction, encapsulation, or information hiding through grouping of logically related language constructs, such as data types, data objects of these data types, and subprograms with parameters of these data types.
15.06.25 paketideklaratsioon Niisuguste keeletarindite eraldi deklaratsioon, mille kirjeldusi vajatakse väljaspool paketti, liidestamise (nähtav osa) või kompileerimise (privaatosa) tarbeks.	15.06.25 package declaration The separate declaration of those language constructs whose specifications are required outside the package, either for interfacing (the visible part) or for compilation purposes (the private part).
15.06.26 nähtav osa Paketideklaratsiooni see osa, mis annab selle paketi * objektide või teenuste kasutajaile vajalikud üksikasjad.	15.06.26 visible part That part of a package declaration that provides details required by users of objects or services of this package.
15.06.27 privaatosa Paketideklaratsiooni see osa, mis annab struktuuri üksikasjad, mida vajatakse paketi väljatöötamisel, kuid mis ei ole vajalikud ega kättesaadavad paketi funktsioonide kasutajaile.	15.06.27 private part That part of a package declaration, that provides structural details needed by the development process but irrelevant and unaccessible to the functional users of the package.
15.06.28 geneeriline Omane keeletarindile, mis on tegeliku keeletarindi loomisel malliks range tüüpsuse reeglitele vastavate andmetüüpide osas.	15.06.28 generic Pertaining to a language construct that serves as a template for creating an actual language construct for applicable data types in compliance with the rules of strong typing.
15.06.29 geneeriline deklaratsioon Geneerilise * keeletarindi * deklaratsioon, mis toob sisse geneerilised parameetrid, mis asendatakse geneerilisel isendusel * tegelike parameetritega.	15.06.29 generic declaration The declaration of a generic * language construct that introduces the generic parameters which are to be replaced by actual parameters during a generic instantiation.
15.06.30 geneeriline keha Geneerilise * keeletarindi * keha, mis on geneerilise isenduse käigus vastavate tegelike keeletarindite kehade malliks.	15.06.30 generic body The body of a generic * language construct that serves as a template for the bodies of corresponding actual language constructs during a generic instantiation.
15.06.31 geneeriline tehe Tehe, mis on ülekoormatud ega tähista üht kindlat tehet, vaid annab formaalparameetrid teatud andmetüüpidesse kuuluvate tegelike parameetrite jaoks. Näide: Lekseem "+" võib tähendada täisarvude liitmist, reaalarvude liitmist, hulkade ühendit, konkatenatsiooni jne.	15.06.31 generic operation An operation that is overloaded and does not designate one specific operation but rather provides formal parameters for actual parameters of specific data types. Example: The lexical token "+" may mean integer addition, real addition, set union, concatenation, etc.
15.06.32 geneeriline pakett Pakett, mis on määratud andma malle sugulusalgoritmide või -tehete jaoks. Näiteid: trigonomeetriliste funktsioonide, pinu*operatsioonide, rahandusfunktsioonide jne geneerilised paketid.	15.06.32 generic package A package designed to provide templates for related algorithms or operations. Examples: Generic packages for trigonometric functions, stack * operations, financial functions, etc.
15.06.33 geneeriline moodul Parametreeritud mall moodulite loomiseks geneerilise isenduse teel. MÄRKUS. Malli parameetrid on loomult geneerilised ja neid ei tohi segi ajada saadavate moodulite formaalparameetritega.	15.06.33 generic module A parameterized template for creating modules by generic instantiation. NOTE - The parameters of the template are of a generic nature and should not be confused with formal parameters of the resulting modules.
15.06.34 geneeriline isendus Geneerilise mooduli geneeriliste parameetrite teisendamine konkreetse mooduli loomiseks.	15.06.34 generic instantiation The process of resolving generic parameters from a generic module in order to create a concrete module.
15.06.35 geneeriline isend geneeriline eksemplar Geneerilisest moodulist * geneerilise isenduse teel loodud konkreetne moodul.	15.06.35 generic instance A concrete module created from a generic module by generic instantiation.
15.07 Tegumid	15.07 Tasks
15.07.01 põhiprogramm Programmi esimesena täitmisele kuuluv moodul, mis võib algatada teiste moodulite täitmise.	15.07.01 main program The first module of a program to be executed and that may invoke the execution of other modules.
15.07.02 tegum Moodul, mida saab täita teiste moodulitega konkurentselt * multiprotsessoril või vaheldades ühel protsessoril. MÄRKUS. Täitmise juhtimise seisukohalt ei ole tegumi ja mooduli erinevus alati täpne.	15.07.02 task (in programming languages) A module that can be executed * concurrently with other modules either on a multiprocessor or interleaved on one processor. NOTE - The distinction between a task and a module from the point of view of execution control is not always precise.
15.07.03 kriitiline sektsioon Tegumi osa, mille täitmise ajal on selle või teiste tegumite muude osade täitmine keelatud.	15.07.03 critical section A portion of a task during the execution of which other parts of this or other tasks are prohibited from execution.
15.07.04 tegumite sünkroniseerimine Vahendid, millega tegumid koordineerivad oma tegevusi ajas. Näiteid: semafor, monitor, kohtang.	15.07.04 task synchronization The means by which tasks coordinate their activities in time. Examoles: Semaphore, monitor, rendezvous.
15.07.05 kohtang Kahe tegumi vaheline interaktsioon, mis on mõlema tegumitäitmise * protsessi teatud punktis ajaliselt koordineeritud ning milles üks protsess võib oodata teist.	15.07.05 rendezvous The interaction between two tasks which is time-coordinated at a certain point in each process of task execution and where one process may wait for the other.
15.07.06 semafor Andmestruktuur, millega reguleeritakse * järjekorra abil juurdepääsu * ressurssidele, mis on kättesaadavad mitmele tegumile, kuid korraga ainult ühele neist.	15.07.06 semaphore A data structure for controlling, by means of a queue, access to the resources that are available to more than one task, but only to one task at a time.
15.07.07 monitor Ühine andmeobjekt koos operatsioonide hulgaga selle andmeobjekti manipuleerimiseks ressursinõuete või ressursipääsu reguleerimiseks, kui ressursid on kättesaadavad rööp*protsessidele, kuid korraga ainult ühele neist.	15.07.07 monitor A shared data object together with a set of operations that may manipulate the data object in order to control requests for resources or access to the resources available to parallel * processes, but only to one process at a time.
15.08 Täitmine	15.08 Execution
15.08.01 täitmisjada Deklaratsioonide * jõustamise ning lausete ja lauseosade täitmise * järjestus.	15.08.01 execution sequence The order of the elaboration of declarations and of the execution of statements and parts of statements.
15.08.02 juhtimisvoog Täitmisjada võimalik tee läbi programmi. MÄRKUS. Kõigi juhtimisvoogude abstraktsiooni saab esitada juhtimise voodiagrammina.	15.08.02 control flow A path the execution sequence may take through a program. NOTE - An abstraction of all the control flows can be represented by a control-flow diagram.
15.08.03 kõrvaltoime Suvaline avaldise, lause või alamprogrammi * täitmisest põhjustatud kaudne tagajärg. MÄRKUS. Kõrvaltoimed võivad olla ettekavatsetud, näiteks mingi funktsiooni poolt üleantava parameetri * andmeväärtuse muutmine.	15.08.03 side effect Any indirect consequence caused by the execution of an expression, statement, or subprogram. NOTE - Side effects may be intended, for example, to change the data value of a parameter passed by a function.
15.09 Objektorienteeritud programmeerimine	15.09 Object-oriented programming
15.09.01 informatsiooni peitmine Printsiip, mille kohaselt välditakse keeletarindi või ta konkreetsete üksikasjade kätte- või teatavakssaadavus kasutajale, välja arvatud kasutajale oluliseks peetavad üksikasjad.	15.09.01 information hiding The principle of denying access to or knowledge of a language construct or specific details thereof, except for those details considered essential for the user to know.
15.09.02 kapseldama Keeletarindile * informatsiooni peitmist rakendama.	15.09.02 to encapsulate To apply information hiding to a language construct.
15.09.03 kapseldus Kapseldamise protsess või tulemus.	15.09.03 encapsulation The process or the result of the encapsulating.
15.09.04 privaatne privaat- Omane keeletarindite karakteristikatele, mis ei ole nende tarindite kasutajale otseselt kättesaadavad.	15.09.04 private Pertaining to characteristics of language constructs that are not directly available to the user of these language constructs.
15.09.05 objekt (programmikeeltes) Operatsioonide ning nende toimet salvestavate ja säilitavate andmete kogum. MÄRKUS. Objektid on Adas teostatud pakettide või tegumitena, Modula-2s "moodulitena" ja Smalltalkis "objektidena".	15.09.05 object (in programming languages) A set of operations and data that store and retain the effect of the operations. NOTE - Objects are implemented as packages or tasks in Ada, as "modules" in Modula-2, and as "objects" in Smalltalk.
15.09.06 sõnum (programmikeeltes) Nõue objektile ühe ta operatsiooni sooritamiseks.	15.09.06 message (in programming languages) A request for an object to perform one of its operations.
15.09.07 protokoll (programmikeeltes) Reeglistik, mis määrab objektide käitumise sõnumivahetusel.	15.09.07 protocol (in programming languages) The set of rules that determines the behavior of objects in the exchange of messages.
15.09.08 meetod (programmikeeltes) Operatsiooni, mille objekt * täidab * sõnumi saamisel.	15.09.08 method (in programming languages) An operation that an object * executes upon receipt of a message.
15.09.09 klass (programmikeeltes) Objektide mall, mis defineerib selliste objektide isendite sisestruktuuri ja operatsioonide hulga. MÄRKUS. Objektorienteeritud * programmeerimisel on klassid võrreldavad mõnede programmikeelte, näiteks C ja Pascali andmetüüpidega.	15.09.09 class (in programming languages) A template for objects that defines the internal structure and the set of operations for instances of such objects. NOTE - In object-oriented * programming, classes are comparable to data types in some programming languages, such as C and Pascal.
15.09.10 polümorfism Eri objektide võime reageerida samale sõnumile erinevalt.	15.09.10 polymorphism The ability of different objects to respond to the same message differently.
15.09.11 pärilikkus Ühe klassi sisestruktuuri ja operatsioonihulga täielik või osaline kopeerimine alluvasse klassi.	15.09.11 inheritance The copying of all or part of the internal structure and of the set of operations from one class to a subordinate class.
15.09.12 delegeerimine Vahend, mis võimaldab objektil kinnistada sõnumi teeninduse teisele objektile.	15.09.12 delegation A means that permits an object to assign servicing of a message to another object.
15.09.13 objektorienteeritud Omane objekte, klasse ja pärilikkust toetavale meetodile või programmikeelele. MÄRKUS. Mõned spetsialistid esitavad objektorienteeritud programmeerimisele järgmised nõuded: informatsiooni peitmine või kapseldus, andmete abstraheerimine, sõnumite edastus, polümorfism, dünaamiline sidumine ja pärilikkus.	15.09.13 object-oriented Pertaining to a technique or a programming language that supports objects, classes, and inheritance. NOTE - Some authorities list the following requirements for object-oriented programming: information hiding or encapsulation, data abstraction, message passing, polymorphism, dynamic binding, and inheritance.
15.10 Erijooned ja omadused	15.10 Features and characteristics
15.10.01 indekseerimine Massiivi elemendile viitamine viitega massiivile ning ühe või mitme avaldisega, mis väärtustatult märgivad elemendi asukohta.	15.10.01 subscripting Referencing an array element by means of an array reference and one or more expressions that, when evaluated, denote the position of the element.
15.10.02 kaudviitamine Viitamine andmeobjekti kaudu, mis osutab viidatavat keeletarindit. MÄRKUS. Viidata võib ka piki andmeobjektide ahelat, milles iga andmeobjekt (välja arvatud viimane) viitab järgmisele, viimane andmeobjekt aga viitab keeletarindile.	15.10.02 indirect referencing Referencing via a data object that points to a referenced language construct. NOTES - The referencing may be done along a chain of data objects, in which case each data object, except the last, points to the next, the last data object pointing to the referenced language construct.
15.10.03 algväärtustama Andmeobjektile ta eluea algul andmeväärtust andma.	15.10.03 to initialize To give a data value to a data object at the beginning of its lifetime.
15.10.04 dünaamiline mälujaotus Mäluruumi eraldamine andmeobjektidele ainult nende kehtivuspiirkonna * täitmise ajaks.	15.10.04 dynamic storage allocation Allocation of storage space to data objects only for the duration of the execution of their scope.
15.10.05 laiendatavus Uute keeletarindite spetsifitseerimise võimalikkus programmikeeles ja nende kasutamise võimalus algsete keeletarinditega süntaktiliselt ühesugusel viisil.	15.10.05 extensibility The capability of a programming language to allow the specification of new language constructs and their use in the same syntactic manner as the standard language constructs.