Tehnoloogiline jätkusuutlikkus Tänan tähelepanu eest! Slaidide link TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL IT KOLLEDŽ Linuxi tuum Rakendused Teemad • mõisted• tehnoloogilised vabadused• samal ajal IT Kolledžis• koosvõime• failivormingud• roll hariduses Säästev areng ehk jätkusuutlik areng ehk tasakaalustatud areng (inglise keeles sustainable development) on mõiste, mida tavaliselt määratletakse kui arenguteed, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadusi ja püüdlusi, seadmata seejuures ohtu tulevaste põlvkondade samalaadseid huve. Mõisted, 1 Allikas Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitatud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks. Tehnoloogia hõlmab ka töö tegevusviise, töö režiimi ja tegude järjekorda ning tootmismenetlusi või nende kogumit. Tehnoloogia on ka protsess, millega inimesed muudavad ümbritsevat keskkonda oma soovide ja vajaduste rahuldamiseks. Kuid tehnoloogia ei piirdu ainult esemetega, tehnoloogia all mõeldakse ka arvuteid, lennukeid, tarkvarasid, pliite, autosid jms. Allikas Mõisted Vaba tarkvara Inglise keeles on levinud free/libre and open source software (FLOSS) Vaba tarkvara saab vabalt kasutada, kopeerida, uurida, muuta ning edasi jagada nii isiklikel kui ärilistel eesmärkidel. Distributsioon Vabatarkvaralised operatsioonisüsteemid Vaba operatsioonisüsteem haridusasutusse, koju, ettevõttesse: Linux Mint Manjaro Linux Ülevaade teistest vabadest UNIXilaadsetest operatsioonisüsteemidest (võimalus ka otsida soovitud tunnuste alusel): Linux Mint • pikaajalise toega (5-10 aastat) Ubuntu LTSi põhjal • lisatarkvara täiendavate varamute (PPA) kaudu • automaatne tarkvara uuendamine • automaatne vanade tuumade eemaldamine • RIA ID-kaarditarkvara varamu sobib • arendusmudel: kindlad versioonid • versiooniuuendus nõuab täiendavate varamute ja nende kaudu paigaldatud lisatarkvara eelnevat eemaldamist Manjaro Linux • Arch Linuxi põhjal - uusim tarkvara • arendusmudel: rulluv väljalase - kunagi pole vaja uut versiooni paigaldada - süsteem uueneb jooksvalt • üksikuid lisavaramuid ei ole vaja lisada • saab kasutada Arch Linuxi varamut (AUR) • ID-kaarditarkvara pakendatud kogukonna poolt • Manjaro stabiilne varamu tavaliselt ~2-3 nädalat maas AUR varamust (töökindluse eesmärgil) Paljudele GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) kasutajatele on alati jäänud mõistmatuks, mis asi siis ikka on üks Linuxi distributsioon (distro). Räägitakse hästi paljudest erinevatest distrotest, kuid mille poolest nad siis üksteisest erinevad ja miks neid ikka kõiki Linuxiteks kutsutakse. Loe lisaks: Pingviini Viki artikkel "ID-kaart Manjaro Linuxis" Tehnoloogilised vabadused Digital Freedom Foundation (DFF) Mittetulunduslik organisatsioon, kes korraldab erinevaid tehnoloogiliste vabaduste päevi: - Education Freedom Day - Document Freedom Day - Hardware Freedom Day - Culture Freedom Day - Software Freedom Day Lisalugemist: miks vaba tarkvara sobib hästi haridusele https://www.gnu.org/education/ Mõisted, 2 Omanduslik tarkvara on saadaval raha eest või ka tasuta (raha maksmata), kuid on omanduslik, kuna kasutajatel ei ole vabadust seda kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada välja arvatud tarkvaratootja (looja) lubatud juhtudel. Tegemist on tavaliselt suletud lähtekoodiga ning tasulise tarkvaraga ja binaarfailide dekompileerimine ei ole lubatud. Võidakse jagada ka priivara kujul ehk siis küll tasuta ent mitmete piirangutega - näiteks tohib kasutada vaid kodus ja mitte kuskil mujal; ei tohi levitada, täiendada jne. Tootjalukustus. Majanduses kasutatakse lisaks tootjalukustuse mõistele ka mõisteid "firmasisene lukustus" või "kliendipõhine lukustus". Mille tähendus seisneb kliendi poolsest sõltuvusest tootja poolt pakutavate toodete või teenuste suhtes läbi tehnoloogilise salastatuse (suletud, firmasisesed ja -omased, mõnikord ka patenteeritud standardid, tehnilised normid, spetsifikatsioonid). Sõltuvust ilmestab asjaolu, et mõne teise tootja vastu välja vahetamisega kaasneksid märkimisväärsed kulud. Lukustuskulud, mis tekitavad turgudele sisenemisbarjääre, võivad omakorda põhjustada umbusaldust monopolide suhtes. Allikas Allikas Education Freedom Day (EFD) Vaba Hariduse Päev 2013 alguse saanud, 21.märtsil tähistatav päev. Eesmärgiks on levitada teadmisi ja teadlikkust vabatarkvara ja vabade õpperessursside kasutamise eelistest hariduses. Document Freedom Day (DFD) Vaba Dokumendi Päev 2008 alguse saanud, märtsi viimasel kolmapäeval tähistatav päev. Eesmärgiks on tähistada ja tõsta teadlikkust avatud standarditest, eriti failivormingute osas. Hardware Freedom Day (HFD) Vaba Riistvara Päev 2013 alguse saanud, aprilli kolmandal laupäeval tähistatav päev. Eesmärgiks on tähistada ja teadvustada avatud riistvaraprojekte ning nendesse panustamise võimalusest. Culture Freedom Day (CFD) Vaba Kultuuri Päev 2012 alguse saanud, maikuu kolmandal laupäeval tähistatav päev. Eesmärgiks on harida kogu maailma avalikkust vaba kultuuri kasutamise ja julgustamise eeliste kohta ning pakkuda rahvusvahelist päeva, mis toimiks vaba kultuurikunstnike edendamise platvormina. Software Freedom Day (SFD) Vaba Tarkvara Päev 2004 alguse saanud, septembri kolmandal laupäeval tähistatav päev. Eesmärgiks on suurendada teadlikkust vabatarkvarast ja selle eelistest ning julgustada selle kasutamist. Seda päeva on ka Eestis, sh IT Kolledžis tähistatud koos vabatarkvara paigaldamise üritusega Installfest. Lisalugemist: Kaido Kikkas "Vaba kultuur" (ajakiri "Vikerkaar, oktoober 2011, ETIS 1.3) Samal ajal IT Kolledžis... IT Kolledži vaba tarkvara kogemus Meelis Antoi: õppeaines Veebihalduskeskkonnad (ICD0020) on UNIXilaadsete operatsioonisüsteemide taustaga tudengid on tarkvarahalduses teistest peajagu üle. Saavad paremini hakkama. Oskavad lugeda logifaile. IT Kolledži kogemus: UNIXilaadsete operatsioonisüsteemide (ICO: Linux, macOS) taustaga tudengid saavad ka tööturul paremini hakkama. Seetõttu neid ka õpetatakse erinevate õppeainete raames (ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine, ICA0012 Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse, ICA0007 Linuxi administreerimine, ITSPEA kursus (ICM0001, ICS0006, ICY0004), programmeerimise ained, jne). Muidugi ka erinevad lõputööde teemad on tihti vabatarkvaraga seotud. Nextcloud IT Kolledžis https://nc.itcollege.ee/ 2020. juuni alguses kaitsti IT Kolledžis bakalaureusetöö Daniel Proode poolt teemal "Vabavaralise isemajutatava pilvsalvestustarkvara juurutamine TalTech IT Kolledži näitel". Sügiseks 2020 juba Nextcloud toimis ning oli ka ülikooli kontoga (Uni-ID) liidestatud. Nextcloud Mida võimaldab? - failihoidla koos sünkroniseerimise kliendiga, jagamise võimalusega - erinevate operatsioonisüsteemide tugi, sh nutiseadmed - kalender - kontaktid - meediafailide voogedastus - tekstiredaktor veebilehitsejas (Markdowni toega) - järjehoidjate haldamine - hüperlingi lühendamine - pildigalerii - RSSi voogude lugemine - muuhulgas eesti ID tugi (tasuline) Võimaldab SSH, SMB/CIFS protokolli kaudu kasutada ka ülikooli failiservereid. Lisaks olemas ka SFTP, FTP/FTPSi, Amazon S3, OpenStack Object Storage'i, WebDAVi tugi. - kontoritarkvara failide veebipõhine vaatamine, muutmine, reaalajas koostöö - veebianalüütika - sisuhaldussüsteemidega lõimimine (nt Pico CMS) - ilmateate vaatamine - meditsiinipiltide vaatamine (Digital Imaging and Communications in Medicine, DICOM) - geograafiliste kaartide vaatamine - toiduretseptide haldamine - mõistekaartide redaktor - veebitahvel - jpm tänu lisatavatele rakendustele https://apps.nextcloud.com/ Ka süsteemivälised kasutajad saab lihtsalt ligi lubada: - salasõnaga kaitstud kataloogile - eraldi kasutaja lisada, mis ei ole Uni-ID'ga seotud - vestlusele ka otselingiga NextcloudFailid Nextcloud Tegevused Nextcloud Fotod https://en.wikipedia.org/wiki/DICOM NextcloudTalk Nextcloud Kalender Nextcloud Märkmed