Tehnoloogiline jätkusuutlikkus Tänan tähelepanu eest! Slaidide link TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL IT KOLLEDŽ Linuxi tuum Rakendused Teemad • mõisted• tehnoloogilised vabadused• samal ajal IT Kolledžis• koosvõime• failivormingud• roll hariduses Säästev areng ehk jätkusuutlik areng ehk tasakaalustatud areng (inglise keeles sustainable development) on mõiste, mida tavaliselt määratletakse kui arenguteed, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadusi ja püüdlusi, seadmata seejuures ohtu tulevaste põlvkondade samalaadseid huve. Mõisted, 1 Allikas Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitatud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks. Tehnoloogia hõlmab ka töö tegevusviise, töö režiimi ja tegude järjekorda ning tootmismenetlusi või nende kogumit. Tehnoloogia on ka protsess, millega inimesed muudavad ümbritsevat keskkonda oma soovide ja vajaduste rahuldamiseks. Kuid tehnoloogia ei piirdu ainult esemetega, tehnoloogia all mõeldakse ka arvuteid, lennukeid, tarkvarasid, pliite, autosid jms. Allikas Mõisted Vaba tarkvara Inglise keeles on levinud free/libre and open source software (FLOSS) Vaba tarkvara saab vabalt kasutada, kopeerida, uurida, muuta ning edasi jagada nii isiklikel kui ärilistel eesmärkidel. Distributsioon Vabatarkvaralised operatsioonisüsteemid Vaba operatsioonisüsteem haridusasutusse, koju, ettevõttesse: Linux Mint Manjaro Linux Ülevaade teistest vabadest UNIXilaadsetest operatsioonisüsteemidest (võimalus ka otsida soovitud tunnuste alusel): Linux Mint • pikaajalise toega (5-10 aastat) Ubuntu LTSi põhjal • lisatarkvara täiendavate varamute (PPA) kaudu • automaatne tarkvara uuendamine • automaatne vanade tuumade eemaldamine • RIA ID-kaarditarkvara varamu sobib • arendusmudel: kindlad versioonid • versiooniuuendus nõuab täiendavate varamute ja nende kaudu paigaldatud lisatarkvara eelnevat eemaldamist Manjaro Linux • Arch Linuxi põhjal - uusim tarkvara • arendusmudel: rulluv väljalase - kunagi pole vaja uut versiooni paigaldada - süsteem uueneb jooksvalt • üksikuid lisavaramuid ei ole vaja lisada • saab kasutada Arch Linuxi varamut (AUR) • ID-kaarditarkvara pakendatud kogukonna poolt • Manjaro stabiilne varamu tavaliselt ~2-3 nädalat maas AUR varamust (töökindluse eesmärgil) Paljudele GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) kasutajatele on alati jäänud mõistmatuks, mis asi siis ikka on üks Linuxi distributsioon (distro). Räägitakse hästi paljudest erinevatest distrotest, kuid mille poolest nad siis üksteisest erinevad ja miks neid ikka kõiki Linuxiteks kutsutakse. Loe lisaks: Pingviini Viki artikkel "ID-kaart Manjaro Linuxis" Tehnoloogilised vabadused Digital Freedom Foundation (DFF) Mittetulunduslik organisatsioon, kes korraldab erinevaid tehnoloogiliste vabaduste päevi: - Education Freedom Day - Document Freedom Day - Hardware Freedom Day - Culture Freedom Day - Software Freedom Day Lisalugemist: miks vaba tarkvara sobib hästi haridusele https://www.gnu.org/education/ Mõisted, 2 Omanduslik tarkvara on saadaval raha eest või ka tasuta (raha maksmata), kuid on omanduslik, kuna kasutajatel ei ole vabadust seda kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada välja arvatud tarkvaratootja (looja) lubatud juhtudel. Tegemist on tavaliselt suletud lähtekoodiga ning tasulise tarkvaraga ja binaarfailide dekompileerimine ei ole lubatud. Võidakse jagada ka priivara kujul ehk siis küll tasuta ent mitmete piirangutega - näiteks tohib kasutada vaid kodus ja mitte kuskil mujal; ei tohi levitada, täiendada jne. Tootjalukustus. Majanduses kasutatakse lisaks tootjalukustuse mõistele ka mõisteid "firmasisene lukustus" või "kliendipõhine lukustus". Mille tähendus seisneb kliendi poolsest sõltuvusest tootja poolt pakutavate toodete või teenuste suhtes läbi tehnoloogilise salastatuse (suletud, firmasisesed ja -omased, mõnikord ka patenteeritud standardid, tehnilised normid, spetsifikatsioonid). Sõltuvust ilmestab asjaolu, et mõne teise tootja vastu välja vahetamisega kaasneksid märkimisväärsed kulud. Lukustuskulud, mis tekitavad turgudele sisenemisbarjääre, võivad omakorda põhjustada umbusaldust monopolide suhtes. Allikas Allikas Education Freedom Day (EFD) Vaba Hariduse Päev 2013 alguse saanud, 21.märtsil tähistatav päev. Eesmärgiks on levitada teadmisi ja teadlikkust vabatarkvara ja vabade õpperessursside kasutamise eelistest hariduses. Document Freedom Day (DFD) Vaba Dokumendi Päev 2008 alguse saanud, märtsi viimasel kolmapäeval tähistatav päev. Eesmärgiks on tähistada ja tõsta teadlikkust avatud standarditest, eriti failivormingute osas. Hardware Freedom Day (HFD) Vaba Riistvara Päev 2013 alguse saanud, aprilli kolmandal laupäeval tähistatav päev. Eesmärgiks on tähistada ja teadvustada avatud riistvaraprojekte ning nendesse panustamise võimalusest. Culture Freedom Day (CFD) Vaba Kultuuri Päev 2012 alguse saanud, maikuu kolmandal laupäeval tähistatav päev. Eesmärgiks on harida kogu maailma avalikkust vaba kultuuri kasutamise ja julgustamise eeliste kohta ning pakkuda rahvusvahelist päeva, mis toimiks vaba kultuurikunstnike edendamise platvormina. Software Freedom Day (SFD) Vaba Tarkvara Päev 2004 alguse saanud, septembri kolmandal laupäeval tähistatav päev. Eesmärgiks on suurendada teadlikkust vabatarkvarast ja selle eelistest ning julgustada selle kasutamist. Seda päeva on ka Eestis, sh IT Kolledžis tähistatud koos vabatarkvara paigaldamise üritusega Installfest. Lisalugemist: Kaido Kikkas "Vaba kultuur" (ajakiri "Vikerkaar, oktoober 2011, ETIS 1.3) Samal ajal IT Kolledžis... IT Kolledži vaba tarkvara kogemus Meelis Antoi: õppeaines Veebihalduskeskkonnad (ICD0020) on UNIXilaadsete operatsioonisüsteemide taustaga tudengid on tarkvarahalduses teistest peajagu üle. Saavad paremini hakkama. Oskavad lugeda logifaile. IT Kolledži kogemus: UNIXilaadsete operatsioonisüsteemide (ICO: Linux, macOS) taustaga tudengid saavad ka tööturul paremini hakkama. Seetõttu neid ka õpetatakse erinevate õppeainete raames (ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine, ICA0012 Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse, ICA0007 Linuxi administreerimine, ITSPEA kursus (ICM0001, ICS0006, ICY0004), programmeerimise ained, jne). Muidugi ka erinevad lõputööde teemad on tihti vabatarkvaraga seotud. Nextcloud IT Kolledžis https://nc.itcollege.ee/ 2020. juuni alguses kaitsti IT Kolledžis bakalaureusetöö Daniel Proode poolt teemal "Vabavaralise isemajutatava pilvsalvestustarkvara juurutamine TalTech IT Kolledži näitel". Sügiseks 2020 juba Nextcloud toimis ning oli ka ülikooli kontoga (Uni-ID) liidestatud. Nextcloud Mida võimaldab? - failihoidla koos sünkroniseerimise kliendiga, jagamise võimalusega - erinevate operatsioonisüsteemide tugi, sh nutiseadmed - kalender - kontaktid - meediafailide voogedastus - tekstiredaktor veebilehitsejas (Markdowni toega) - järjehoidjate haldamine - hüperlingi lühendamine - pildigalerii - RSSi voogude lugemine - muuhulgas eesti ID tugi (tasuline) Võimaldab SSH, SMB/CIFS protokolli kaudu kasutada ka ülikooli failiservereid. Lisaks olemas ka SFTP, FTP/FTPSi, Amazon S3, OpenStack Object Storage'i, WebDAVi tugi. - kontoritarkvara failide veebipõhine vaatamine, muutmine, reaalajas koostöö - veebianalüütika - sisuhaldussüsteemidega lõimimine (nt Pico CMS) - ilmateate vaatamine - meditsiinipiltide vaatamine (Digital Imaging and Communications in Medicine, DICOM) - geograafiliste kaartide vaatamine - toiduretseptide haldamine - mõistekaartide redaktor - veebitahvel - jpm tänu lisatavatele rakendustele https://apps.nextcloud.com/ Ka süsteemivälised kasutajad saab lihtsalt ligi lubada: - salasõnaga kaitstud kataloogile - eraldi kasutaja lisada, mis ei ole Uni-ID'ga seotud - vestlusele ka otselingiga NextcloudFailid Nextcloud Tegevused Nextcloud Fotod https://en.wikipedia.org/wiki/DICOM NextcloudTalk Nextcloud Kalender Nextcloud Märkmed Nextcloud + Big Blue Button (BBB) Nextcloud Deck Kanbani stiilis projekti- ja isikliku halduse töövahend Nextcloudi jaoks, mis on sarnane Trellole - videovestluse ja selle salvestamise võimalus, sobib hästi õppetööks - alati sama aadress videovestlusele - WebRTC tehnoloogia - nutiseadmete tugi - @-mainimised - ekraani jagamine - modereeritud ligipääs - külaliste lubamine - käe tõstmine - teiste summutamine - jne - teistega suhtlusrakendustega sünkroniseerimine - võimaldab ka videoid vaadata - ka BBB poolt tehtud salvestusi - jagamised - märgendamise tugi (tag) - kaadirakenduse Maps olemasolul ka asukoha märgendamise tugi (geotagging) Nextcloud Collectives Collectives on Nextcloudi rakendus aktivistide ja kogukonna projektide koos korraldamiseks. Sobib ka lõputööde juhendamisel märkmete tegemiseks, võimaldab tähtaegu määrata, isikuid siduda. Kasutab Markdowni märgendamiskeelt. shellshare - terminali voogedastus peaaegu reaalajas, vaatamisrežiimis - toimib seal, kus on olemas Python ja script https://wiki.itcollege.ee/index.php/Shellshare - salvestamine võimalik asciinema abil - võimaldab õppuril: -- oma ekraanil näha õppejõu sisestatud käske -- neid kopeerida (redigeeritav HTML5 voogedastus!) -- ajaloos tagasi kerida -- teksti suurendada vastavalt vajadusele Toimib IT Kolledžis aastast 2018. Jitsi Meet https://wiki.itcollege.ee/index.php/Jitsi_Meet - vaba tarkvara, veebipõhine veebinaritarkvara - WebRTC tehnoloogia - hea nutiseadmete tugi - kasutajat teha ei ole vaja (kui on vaba ligipääsuga) - ei piira osalejate arvu - pigem saabub piir ühenduskiiruse vms piirangute tõttu - alati on kindel püsilink - tekib esimese kasutaja ühendumisel ja kustub viimase lahkumisel - voogedastus YouTube'i koos salvestamisega - jne Moodle + BigBlueButton + H5P Moodle: - üks populaarsemaid õpihaldussüsteeme (LMS Learning Management System) - olemas ka nutiseadme rakendus - olemas ka H5P tugi - jne BigBlueButton: - loodud õppetöö jaoks - võimalus ka rühmatöid teha - veebitahvel - jne https://moodle.taltech.ee/ H5P: - interaktiivne sisuloome - HTML5, JavaScript - vaadatav vaid veebilehitsejas - taaskasutuse võimalus - jne Echo360 - tootjalukustuse näide - tunni voogedastus, salvestus (heli, video) + palju muid võimalusi - kasutusel kogu ülikoolis - omanduslik tarkvara - tootjalukustuse probleem - alates 2021 sügis küsib iga minuti salvestuse vaatamise eest tasu - pakub terviklahendust: tarkvara, riistvara, pilvsalvestus - jne https://echo360.com/ IT Kolledž otsib vabu analooge Echo360'le: - Kaltura (vabad analoogid) Omad vs võõrad - tihti kasutatakse omanduslikku tarkvara, et vastutus enda õlgadelt teiste peale lükata - tegelikkuses vastutatakse igal juhul, kasutajad aga on kehvemas seisus - kui oma inimestele (IT-osakond) ei taha maksta, siis tuleb võõrad palgata - võõrad aga saavad vabalt hinda kergitada (Echo360 hea näide) - samas koolitab ülikool ise IT-spetsialiste: tööjõudu piisavalt - ülikooli suurim rikkus on üliõpilased ja neid on palju - annab põhjuse eesti inimestel Eestisse jääda kui vaba tarkvara kasutada ja ise teha - kui IT-spetsialistid Eestisse jäävad, siis ei pea välismaalt neid sisse tooma ega muuhulgas ka ühiskonda lõimima hakkama - ka maksutulu jääb vaba tarkvara korral oluliselt rohkem Eestisse - turvalisus ja privaatsus on vaba tarkvara puhul oluliselt parem - seeläbi võidab terve riik -> tugevam, sidusam majandus - vaba tarkvara korral on riik taas iseseisev ka IT-poolelt, mis omakorda mõjutab kogu riigi majandust - vaba tarkvara võimaldab Eestist luua tõsiseltvõetava IT-riigi kuvandi ja asjakohased ekspordiartiklid Millised on meie vabadused, võimalused? - vabadus kasutada vaba tarkvara: ei ole kohustatud kasutama omanduslikku tarkvara -- õpetamisel saab vabalt kasutada vaba tarkvara -- töökoha arvuti tarkvara võib vabalt olla vaba tarkvara -- seejuures endiselt võimalik osaleda ka omandusliku tarkvara põhises suhtluses, andmevahetuses veebipõhiselt, ühilduvuskihi vahendusel, vajadusel virtualiseerides - vabadus leppida ülikoolis kokku vabadustes -- failivormingute kasutamine, nt OpenDocument, LaTeX -- pakkuda virtuaalset töökohta (VDI) vaba tarkvara põhjal Sammud, suunad ülikoolis vaba tarkvaraga - ülikool ei piira: vabadus kasutada vaba tarkvara - ülikool siiski kasutab vaikimisi omanduslikku tarkvara (Microsoft, jt) - samas ülikoolis olemas ka vabad süsteemid (Nextcloud, Jitsi, jt) - IT Kolledži jt arvutiklassides on kaksikkäivitus (MS Windows, Linux) - IT-osakond on suuteline haldama ka vaba tarkvara, kui seda neilt küsida - ülikoolis ei ole teadaolevalt kavas vaba tarkvara vaikimisi kasutada - failivormingute osas endiselt vaikimisi omanduslik tarkvara, siiski võimalik kasutada ka vabatarkvaralisi vorminguid (ODF, LaTeX) - NB! Failivahetust mitte rajada impordile-ekspordile! - võimalus kasutada virtuaalset töökohta (VDI) vabatarkvara põhjal, ei pea kohe arvutitöökohta muutma hakkama - ülikool ei ole aktiivset rolli ühiskonnas võtnud, kuid see võib muutuda! Soovitused, plaanid - tehnoloogia avatus tagab usaldusväärsuse, töökindluse, stabiilsuse - võtta aktiivne roll Eestis: regulaarselt tähistada tehnoloogiavabaduse päevi - korraldada ka vastavaid üritusi, kaasates maksimaalselt tudengeid, õppejõude, ettevõtteid jt partnereid -- Vaba Tarkvara Päev päev koos Installfestiga (ka lõputöö teema seotud: vabatarkvaralise OSi kloonimine üle võrgu koos erinevate võimalustega) -- võimalus saada meedia tähelepanu ja seeläbi ka kasvatada tudengite arvu, koostööd ettevõtetega, jm ressursse - Vaba Tarkvara Teadmuskeskuse loomise mõte on endiselt olemas -- ideaalne koht: riistvaralabor -- Eestit kattev võrgustik peakorteriga IT Kolledžis -- teadustegevus, õppematerjalid, kasutajatugi, tarkvaraarendus -- koostöö RIA'ga, MKM'iga, jt Nextcloud ID-kaardi tugi - alates 6.07.2021 - Eesti ettevõte eID Easy OÜ - kliendid: Ramirent, Alexela, Coop, Daily, Euronics, jt ametlik pressiteade https://nextcloud.com/press/pr20210706-1/ Rakendus Nextcloudi poes: Electronic Signatures IT Kolledži wiki Vabatarkvaraline Mediawiki on tarkvaraks teadmustekstide kogumiku ehk wiki jaoks TalTechi IT Kolledžis. Kasutatakse paljudes õppeainetes (sh rühmatööd), võimaldab ka dokumenteerimist harjutada. https://wiki.itcollege.ee/ IT Kolledži serverid, arvutiklassid Faili-, virtuaallaborite serverid, teenused Ubuntu Linuxiga https://enos.itcollege.ee/ https://upload.itcollege.ee/ Arvutiklassi arvutid - kaksikkäivitus Ubuntu Linux + MS Windows - Ubuntu poolel VirtualBox (riistvara virtualiseerimine) - ligipääs arvutiklassidele ka tudengitele kaughaldusega - operatsioonisüsteemi on võimalik valida ka kaughaldusega - failiserverid kasutatavad SSH, SMB/CIFS kaudu - võimalus ligi pääseda ka Nextcloudi kaudu - ka monitooring, keskhaldus toimib Linuxil Teadusarvutuskeskus - serverid Linuxi peal - ka süsteemihaldurid kasutavad töölauamasinates tihti Linuxit https://labspace.itcollege.ee/ Teadusarvutuste Keskus (HPC) IT Kolledžis Teadusarvutuste Keskus (HPC High Perfomance Computing) HPC keskuse juht Lauri Anton: Miks arvutuskeskustes kasutatakse Linuxit? - Arvutuskeskuste masinad on tihti millegi poolest erilised, kas on palju mälu, eriline võrgulahendus või midagi muud. Kui tarkvara oleks mingi kindla ettevõtte kontrollitud, siis tuleks kõiki antud riistvarale mõeldud kohandamisi tellida. See võtaks väga palju aega, oleks kallis ja tulemus ei pruugi töötada. Linuxil põhinevat süsteemi saab kohapealne tiim vajadusel ja oskuste olemasolul täiendada ja täiendused liituvad üldise koodibaasiga, millest võidavad teised. Linuxil põhinevad teadusarvutuste süsteemid on tulemusena ühtse liidesega (Linuxi käsurida ja SLURMi järjekorrasüsteem) ja hästi kasutatavad - Linuxiga süsteemid on odavamad, aga mitte alati tasuta. Me maksame näiteks pilveteenuse RedHati litsentside eest (Edmund: tuleb eristada riistvara, teenuste ja tarkvara maksumust) - vabatarkvara eest võib ka maksta, töö eest saab samaväärselt tasu küsida - vabatarkvara saab ka müüa, kui nii on kokku lepitud - Peaks rääkima käsureast ja selle funktsionaalprogrammeerimise võimekusest. On mingid lõigud, kus Linux endiselt ei ole väga hea, näiteks lõppkasutaja graafiline kasutajaliides (Kaido, Edmund: väga vaieldav). Sellepärast on arvutuskeskustes näha palju Apple'i Mac'e. Vaba tarkvara tehniline tugi Olgu veelkord distro mõiste graafiliselt kujutatud. Siit näeme, et see sisaldab endas ka tugiteenuseid. Neid saab distro kogukonnalt tasuta või ka IT-ettevõtetelt tasu eest. Seetõttu on olemas ka tasulised ehk kommetsdistrod, mis on endiselt avatud lähtekoodiga kuid küsivad tugiteenuste eest tasu. Ärilinuxite toest räägib ka https://linuxlifecycle.com/ Muidugi saab äriettevõttes mistahes Linuxi distrot kasutada, mis paremini sobib ja toimib. Linuxi tuum Rakendused Tegelikult on olemas ka IT-ettevõtteid Eestis, kes Linuxiga jm vabatarkvaraga toime tulevad, nt Telia Eesti Linuxi kliendilahenduste osakond, jpt (http://alvatal.ee/business/). Tugiteenused on kavandatud ka Vaba Tarkvara Teadmuskeskuse tegevusse. Kui rääkida Microsofti sõnavaras, siis neil on üks distro nimega MS Windows. Sarnaselt Apple'il on üks distro nimega macOS. Vaba tarkvara tehniline tugi TalTechis IT Kolledžis on olemas eraldi Linuxi administraator Veiko Tuul. Ka IT-juht Siim Kruusmaa tegeles Linuxi haldamisega, kui meil eraldi Linuxi spetsialisti veel ei olnud. Linuxiga tegelevad kõrgel tasemel ka mitmed IT Kolledži õppejõud (vt IT Kolledži wiki artikkel Aktiivsed Linuxi kasutajad TalTechi IT Kolledži personali seas). TalTechi IT-osakonnas on Linuxiga tegelemas Marek Mandre, Erich Ravell. Ka teiste TalTechi õppejõudude hulgas võib leiduda Linuxit tundvaid spetsialiste, näiteks Juhan-Peep Ernits, Marko Kääramees, jt. Lisaks tegeleb TalTech, sh IT Kolledž ka IT-spetsialistide koolitamisega, sh Linuxi poole haldamise õpetamisega. Seega ka IT Kolledži lõpetanud oskavad Linuxit hallata, kasutada. Lisateave Kalendri kohta rakenduse poes - klõpsata pildil. Lisateave Märkmed kohta rakenduse poes - klõpsata pildil. Lisateave Tegevused rakenduse seadistamise kohta vastavas juhendis - klõpsata pildil. Juhised leiab https://docs.nextcloud.com/ Koosvõime, failivormingud, roll hariduses Vabatarkvara edulood IT Kolledžis - ettevõte Rangeforce: IT Kolledžist välja kasvanud ettevõte, kes tegeleb turvatestimise lahenduste loomisega virtualiseeritud keskkondades, kasutab palju Linuxit ja töötajad on Linuxi haldamisel tugevad - IT Kolledži robootikaklubi toimis Linuxi-põhiselt. Ilma Linuxita ei oleks olnud mõeldav selliselt robotite ehitamine ja ka töötamine - Estobuntu: eestikeelne ja -meelne Linuxi distro, mis Ubuntu põhjal tehtud. See toimis ka suuresti IT Kolledži ressursside peal ning siit välja kasvanud spetsialistide toel. Tunniplaani server - operatsioonisüsteemina Linux - Microsofti .NET töötamas Linuxil Eric Steven Raymond (ESR): oluline on sotsiaalne masin ehk inimesed (suhtlus) avatud lähtekoodi ümber (avatud lähtekoodiga tarkvara kui vaba looming, vaba kultuur). Linuse seadus: given enough eyeballs, all bugs are shallow Kes on Linus? https://en.wikipedia.org/wiki/Linus_Torvalds Vaba tarkvara vs avatud lähtekood ESR kasutab terminit avatud lähtekood (open source). Selle eristuse taga on kaks eri koolkonda: vaba tarkvara (free software) rõhutab asja eetilist olemust, avatud lähtekoodi pooldajad aga pigem pragmaatilisust ja praktilisi tehnoloogilisi eeliseid; esimesed ütlevad: vaba, sest nii on õige, teised: vaba, sest nii on mõttekam. Allikas Lõputööde litsentseerimine - igale lõputööle läheb litsents - miks ei võiks mõnda laialt levinud Creative Commonsi litsentsi kasutada? - ka muud avalikud kursused kasutavad tihti CC BY-SA litsentsi - oleks automaatselt ühilduv http://www.creativecommons.ee/ https://creativecommons.org/ Lisateavet: https://en.wikipedia.org/wiki/Slurm_Workload_Manager Koosvõime Siin räägime koosvõimest ehk koos töötamise võimest. Eestis on MKM loonud koosvõime raamistiku. https://www.mkm.ee/et/riigi-infosusteemi-koosvoime-raamistik Eesti koosvõime raamistik omakorda põhineb Euroopa analoogsel dokumendil EIF (European Interoperability Framework). https://en.wikipedia.org/wiki/European_Interoperability_Framework Lisateave: Edmund Laugasson "Failivormingud – kuidas hakkama saada ühilduvusega" Laugasson, E., & Kikkas, K. (2014, June). File Formats Security–Proprietary vs. Open-Source. In International Conference on Learning and Collaboration Technologies (pp. 63-72). Springer, Cham. (ETIS 3.1) Failivormingud "Riigi IT Arhitektuur" (PDF), lk 38 alates: - mitmepoolset muutmist vajavad dokumendid: ODF - mitmepoolset muutmist mittevajavad dokumendid: PDF ODF: OpenDocument Format (OpenDocumenti vormingud) andmetel (fail) on vorming, paberilehel formaat Vaba tarkvara roll hariduses, 1 Vaba tarkvara mängib hariduses olulist rolli, kuna see aitab haridusasutustel täita nende põhieesmärki: levitada teadmisi ja valmistada õppureid ette kogukonna heaks liikmeks. Avatud lähtekood ja vaba tarkvara on osa inimkonna teadmistest. Vastandina omanduslik tarkvara on saladus, piiratud teadmine, mis omakorda on vastand haridusasutuste põhieesmärgile. Vaba tarkvara toetab haridust, omanduslik tarkvara takistab seda. Täiendavad viited - 14.10.2021 OBS Studio Vaba tarkvara roll hariduses, 2 Vaba tarkvara ei ole ainult tehniline vaid ka eetiline, sotsiaalne ja poliitiline küsimus. See on tegelikult küsimus inimõigustest, mida tarkvarakasutajad peaksid omama. Vabadus ja koostöö on vaba tarkvara võtmeväärtused. GNU süsteem rakendab neid väärtusi ja jagamise põhimõtet, kuna jagamine on hea ja kasulik inimkonna arengule. Kaido Kikkas "Vaba kultuur" (ajakiri "Vikerkaar", oktoober 2011, ETIS 1.3) https://meet.itcollege.ee/ http://linux.itcollege.ee:3000/ Lisateave: wiki artikkelAktiivsed Linuxi kasutajad TalTechi IT Kolledži personali seasNB! Kes puudu on, palun end ise lisada! - MediaCMS (vabad analoogid) - jne Lisalugemist: miks vaba tarkvara sobib hästi haridusele https://www.gnu.org/education/ - Top 500 võimsamat arvutit töötavad Linuxi vm UNIXilaadse OSi peal tavaliselt - Top 500 Wikipedia artikkel - OSide levik, Wikipedia artikkel Edmund Laugasson Tehnoloogilinejätkusuutlikkus Slaidide link kaasautorid:- Kaido Kikkas- Lauri Anton- Meelis Antoi- Veiko Tuul 04.11.2021 lektorTallinna TehnikaülikoolIT Kolledž Tehnoloogiline jätkusuutlikkus 04.11.2021 Edmund Laugasson CC BY-SA 3.0 Kaido Kikkas, Meelis Antoi, Lauri Anton, Veiko Tuul
1
  1. Avaslaid
  2. Teemad
  3. Mõisted (üldine)
  4. Mõisted, 1
  5. Mõisted, 2
  6. Vaba tarkvara mõiste
  7. Vaba tarkvara vs avatud lähtekood
  8. Distributsioon, 1
  9. Vabatarkvaralised OSid
  10. Linux Mint
  11. Manjaro Linux
  12. Tehnoloogilised vabadused
  13. Digital Freedom Foundation
  14. Vaba Hariduse Päev
  15. Vaba Dokumendi Päev
  16. Vaba Riistvara Päev
  17. Vaba Kultuuri Päev
  18. Vaba Tarkvara Päev
  19. Samal ajal IT Kolledžis...
  20. IT Kolledži vaba tarkvara kogemus
  21. IT Kolledži Teadusarvutuskeskus
  22. Nextcloud
  23. Nextcloud IT Kolledžis
  24. Nextcloud Failid
  25. Nextcloud Tegevused
  26. Nextcloud Fotod
  27. Nextcloud Talk
  28. Nextcloud Kalender
  29. Nextcloud Märkmed
  30. Nextcloud + BBB
  31. Nextcloud Deck
  32. Nextcloud ID-kaardi tugi
  33. Nextcloud Collectives
  34. IT Kolledži wiki
  35. IT Kolledži serverid, arvutiklassid
  36. shellshare
  37. Jitsi Meet
  38. Moodle + BigBlueButton + H5P
  39. Echo360 - tootjalukustuse näide
  40. Omad vs võõrad
  41. Millised on meie vabadused, võimalused?
  42. Sammud, suunad ülikoolis vabavaraga
  43. Soovitused, plaanid
  44. Lõputööde litsentseerimine
  45. Vaba tarkvara edulood IT Kolledžis
  46. Vaba tarkvara tehniline tugi
  47. Vaba tarkvara tehniline tugi TalTechis
  48. Koosvõime, failivormingud, roll hariduses
  49. Koosvõime
  50. Failivormingud
  51. Vaba tarkvara roll hariduses,1
  52. Vaba tarkvara roll hariduses, 2
  53. Täiendavad viited
  54. Lõpuslaid