Virtuaalne õpiobjekt vaba tarkvara näitel IT Kolledž Raja 4C 12616 Tallinn, Eesti tel +372 628 5800 taltech.ee/itcollege Kuvastik ja lisateave TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL IT KOLLEDŽ Tagasiside uuring Palve täita tagasiside uuring vabavara teemadel. https://nc.itcollege.ee/apps/forms/375PNyFFFsJXHqeB Töötuba koosneb: • teooria • praktiline osa Teooria - riistvara virtualiseerimine: tarkvara abil saab füüsilises arvutis luua ühe või mitu virtuaalmasinat, mis simuleerivad reaalseid arvuteid. Need masinad käituvad ja on kasutatavad samamoodi, nagu füüsilised arvutid – neile saab paigaldada operatsioonisüsteeme ja muud tarkvara. - emulaatorarvuti (host): arvuti, millega emuleeritakse teist arvutit (kus töötab hüperviisor) - külalisarvuti (guest): virtuaalarvuti, mis töötab hüperviisori keskkonnas - hüperviisor (hypervisor, virtual machine monitor, VMM): tarkvara (ka püsivara, riistvara), mis võimaldab virtuaalarvutite haldust ja tööd - virtuaalarvuti (ka: virtuaalmasin) (virtual machine): arvutiriistvara emulaator, mis võimaldab emuleerida arvutit tervikuna – pakkuda sama või ligilähedast funktsionaalsust kui seda pakub tegelik riistvara. Sõltub riistvara arhitektuurist, nt macOS nõuab Apple’i riistvara. Praktiline osa, 1 Terminid, 1 Terminid, 2 - emulaator (emulator): arvutitarkvara (ka -riistvara), mis imiteerib teise seadme või programmi tööd - virtuaalne õpiruum (ka: õpiruum) (virtual learning space): haldusliidesest ning virtuaalarvuti(te)st koosnev keskkond õppimiseks, töötamiseks, harjutamiseks, koolitamiseks, jne. Võimalik ka veebipõhiselt haldusliidest lahendada, virtuaalarvutitele eraldi kaughaldust lisada. - virtuaalrakendus (virtual appliance): ühe faili kujule (nt .ova) eksporditud virtuaalarvuti(d) (sh virtuaalsed kõvakettad kus paiknevad andmed, sh operatsioonisüsteem paigaldatud ja seadistatud kujul). Sisaldab ka kõiki virtuaalarvuti käivitamiseks vajalikke sätteid. Saab teises arvutis töötavas hüperviisoris taas importida, võimalik selle käigus ka sätteid muuta ja peale importimist (vajadusel ka seadistamist) on valmis käivitamiseks. Terminid, 3 - arhitektuur: infotehnoloogias tähistab sõna "arhitektuur" arvuti, selle operatsioonisüsteemi, protsessori või arvutivõrgu üldise struktuuri, loogikakomponentide ja loogiliste suhete spetsifikatsiooni - 64-bitine arvutiarhitektuur on arvutil, milles mäluaadresside ja aritmeetika-loogikaploki (ALU) täisarvude suurus on 64 bitti (8 baiti). 64-bitise arhitektuuriga protsessori registrite, aadressisiinide ja andmesiinide laius on 64 bitti. - 32-bitine arvutiarhitektuur on arvutil, milles mäluaadresside ja aritmeetika-loogikaploki (ALU) täisarvude suurus on 32 bitti (4 baiti). 32-bitise arhitektuuriga protsessori registrite, aadressisiinide ja andmesiinide laius on 32 bitti. https://et.wikipedia.org/wiki/32-bitine_arvutiarhitektuur https://et.wikipedia.org/wiki/64-bitine_arvutiarhitektuur https://en.wikipedia.org/wiki/Hypervisor https://et.wikipedia.org/wiki/Virtuaalmasin https://et.wikipedia.org/wiki/Emulaator https://et.wikipedia.org/wiki/Arvuti_arhitektuur https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_platform_virtualization_software https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_instruction_set_architectures https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_appliance Võimaldab teha praktiliselt kõiki tegevusi, mida ka päris arvuti - erinevad sisevõrgusegmendid - vajadusel saab teha ka ligipääsu välisvõrgust - erinevad võrguprofiilid operatsioonisüsteemi tasandil - "liivakast" tarkvara testimiseks, kasutamiseks, kiiresti esialgse seisu taastamine - kiire terve arvuti kloonimine, kulub oluliselt vähem aega taristu püstipanekuks (sh ei pea aega kulutama enam niipalju operatsioonisüsteemide paigaldamisele) - klient-server rakendused, saab teha mitu virtuaalarvutit - seadistada eelnevalt virtuaalarvutid vastavalt vajadusele - võimalik kasutada kõiki toetatud operatsioonisüsteeme (Apple’i tarkvara nõuab lisaks ka vastavat riistvara) Toetatud operatsioonisüsteemid virtuaalmasinas Siiski saab paigaldada ka ametlikult mittetoetatud süsteeme - neid ei ole jõutud lihtsalt testida. Mida võimaldab virtuaalarvuti? (https://en.wikipedia.org/wiki/Private_network) - 3D-kiirendust nõudvad rakendused (osaline tugi siiski on) - riistvaralähedased rakendused (sh programmeerimine) Mida virtuaalarvuti ei võimalda? https://www.virtualbox.org/wiki/Guest_OSes Optical disc image Terminid, 4 - tõmmisfail on salvestusmeediumi sisu täielik koopia koos struktuuriandmetega, võib olla ka alglaaditav (nt operatsioonisüsteem). Tõmmisfaile tehakse andmekandjast (nt osast või tervest kõvakettast, CD/DVD/BluRay jt) - kettatõmmis; arvuti mälust - mälutõmmis. - ISO-fail: tõmmisfail optilisele andmekandjale (ISO9660 failisüsteem) kirjutamiseks; ka alglaaditav - GNU/Linux (edaspidi: Linux) on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendavad tuhanded programmeerijad üle maailma - distributsioon (ka: distro) on Linuxi tuuma ümber loodud tarkvara, dokumentatsiooni ja tugiteenuste kogum Tõmmisfail ISO-faili haldus ISO-faili kirjutamine Optilise seadme asemel on täna tihti USB-andmekandja (mälupulk, väline kõvaketas, vms). Sellele kirjutamiseks sobib näiteks balenaEtcher, jt. Kui on alglaaditav ISO (nt OSi paigaldamiseks), siis peab ka USB-andmekandja olema alglaaditav. Selleks üldjuhul vajalik faili sisu kirjutamine vastava tarkvara abil. balenaEtcher ISO-faili kopeerimine Tänapäeval kasutatakse ISO-faili kirjutamise asemel selle kopeerimist, mis on tublisti mugavam ja kiirem. Seda kõike tänu vastava tarkvara olemasolule, nt Ventoy, mille puhul luuakse USB-andmekandjale väike alglaaditav osa ja teine osa ISO-failide jaoks exFAT failisüsteemiga. ISO-failide nimedest luuakse automaatselt menüü, mida alglaadimisel kuvatakse. Saab ka peenemaid seadistusi JSON-failiga teha, kes soovib. Nt on võimalik MS Windows 11 piirangutest lihtsalt mööda saada. (vabad analoogid) Ventoy (vabad analoogid) (Win11 häkk) exFAT file system Virtualiseerimise tugi riistvaras https://et.wikipedia.org/wiki/Virtualiseerimine Kui vaatamata 64-bit operatsioonisüsteemile füüsilises masinas saab luua ainult 32-bit virtuaalmasinaid, on põhjus tõenäoliselt BIOSi või UEFI sätetes - virtualiseerimine ei ole riistvara tasandil lubatud. - MS Windows - macOS - GNU/Linux Kui selgub, et virtualiseerimine riistvaras ei toimi, siis tuleb minna BIOSi või UEFIsse uurima, kas saab selle sisse lülitada: Siin juhised selle kontrollimiseks: https://www.tactig.com/enable-intel-vt-x-amd-virtualization-pc-vmware-virtualbox/ BIOS - baasvahetussüsteem UEFI - laiendatav püsivara liides Viited GNU/Linuxi ja seonduva kohta Mis on Linux ja miks seda valida? Millist Linuxit valida? Millist töölauda valida? Kuidas teha kindlaks ühilduv riistvara? Linuxi parandamine Miks vältida Linuxit? Kuidas olla hea vabatarkvara kasutaja? Kuidas targalt küsida? Sissejuhatus Linuxisse Videod Vabatarkvarast Vaba tarkvara tõlkijad veel tõlkimisest Anto Veldre rääkimas Linuxist (2009) Linuxi ISO-fail Linuxi ISO-fail võimaldab üldjuhul kahte asja: - käivitada Linux ISO-failist ja töötada otse sellelt ilma kõvaketta sisu muutmata (kogu tegevus käib arvuti muutmälus, arvuti sulgemisel see kõik kustub) - paigaldada Linux arvuti kõvakettale Otse ISO-failist arvuti kasutamiseks võib olla mitu põhjust: - soovitakse tutvuda valitud Linuxi distroga - soovitakse veenduda valitud Linuxi distro ühilduvuses arvuti riistvaraga - arvuti kõvaketas on katki - kõvakettal asuv operatsioonisüsteem on katki - soovitakse turvaliselt külastada mõnda veebilehte, et arvutisse jälgi ei jääks - soovitakse päästa andmeid mittetöötavast arvutist - jne Linux (Pingviini Viki) Linux (Wikipedia) Operatsioonisüsteem GNU Loeng toetab töötoa tegevust. Distributsioon Linuxi tuum (Pingviini Viki) Linuxi tuum (Wikipedia) ISO9660 Operatsioonisüsteemiks on valitud Linux Mint, kasutades MATE töölauakeskkonda. See töölauakeskkond on võrreldes teistega kergekaalulisem ehk siis võtab vähem ressurssi ja on seejuures veel piisavalt kasutatav. Muidugi võib valida ka mõne teise töölauakeskkonnaga versiooni Linux Mintist või suisa mõne teise Linuxi distro. Riistvara virtualiseerimine annab erinevate Linuxi distrotega tutvumiseks suurepärase võimaluse. Linux Mint Mis on virtuaalne õpiobjekt ja milleks kasulik? Virtuaalne õpiobjekt on ühest või mitmest virtuaalarvutist koosnev õpiobjekt. Sisuliselt on tegemist õpetamiseks mõeldud virtuaalrakendusega. Sisaldab õppeaine või selle osa jaoks kujundatud keskkonda. Operatsioonisüsteemile lisaks on paigaldatud vaid vajalik õpitarkvara. Teinekord on vajalik süsteemi-, õpitarkvara täiendav seadistus - selle kõik saab eelnevalt ära teha. Saab lisada ka vajalikud failid, veebilehitseja järjehoidjasse viited, jne. Kasulikkus: - õppuri tähelepanu on vaid konkreetsel õpitarkvaral. Arvutiklassis on tihti kõikide õppeainete tarkvara ühes keskkonnas - palju ahvatlusi tegeleda kõrvaliste asjadega. - kui on vajalik süsteemi-, õpitarkvara täiendav seadistus, täiendavate failide ja internetilinkide lisamine, siis selle saab kõik ära teha ega pea õppureid täiendavalt õpetama hakkama. Pilvsalvestuskliendi abil saab vajalikke andmeid sünkroniseerida. - tänu virtualiseerimistarkvarale on võimalik luua operatsioonisüsteemist, rakendustest koos kõigi sätetega alg- ja vahepealsetest seisudest salvestusi, mida saab siis vajadusel kiirelt taastada. Võimaldab eksida, parandada ja sellest õppida. Linux Mint ametlik paigaldusjuhis Linux Mint on kogukonna arendatav kasutajasõbralik Linuxi distro, mis põhineb Ubuntu LTS-versioonil (iga 2a järel uus versioon). Seega on tegemist põhjalikumalt testitud versiooniga Ubuntu Linuxist, mis sobib paremini missioonikriitiliseks kasutamiseks nii kodus, koolis kui ettevõttes. Kuigi Ubuntu LTS põhineb Debian unstable versioonil, on see tehtud piisavalt stabiilseks, et kasutada ka missioonikriitilistes kohtades. Lisaks on veel ka Debian GNU/Linuxil põhinev variant Linux Mintist (LMDE) konservatiivsematele kasutajatele. Kirjade järgi on ehk pisut stabiilsem, kiirem kuid nõuab teinekord rohkem teadmisi Linuxist ja Debiani paketihaldusest. Debian ei ole nii kasutajasõbralik kui Ubuntu. https://wiki.ubuntu.com/LTS https://wiki.ubuntu.com/Releases https://www.debian.org/releases/ Redditi artikkel Linuxi distrote mälutarvidusest Linuxi distrote võrdlus Wikipedias Linuxi distrote valimine (fossbytes.com) Linuxi distro valija Kontrollsumma Suurte, missioonikriitiliste failide allalaadimisel; võrgus, andmekandjatele kopeerimisel võib tekkida vigu. Tervikluse kontrollimiseks luuakse failile juurde kontrollsumma fail või pakutakse seda kodulehel. Kontrollsumma on informaatikas andmete tervikluse kontrollimiseks kasutatava algoritmi väljund. Kontrollsumma saadakse kontrollsumma algoritmi rakendamisel kindlale andmehulgale. Kui pärast andmete edastamist (näiteks internetist faili allalaadimisel) kontrollsumma klapib esialgsete andmete kontrollsummaga, siis suure tõenäosusega pole edastamisel vigu esinenud. Kontrollsumma (Wikipedia) Kahel võrdsel andmehulgal on alati sama kontrollsumma, kuid sama tulemuse võivad anda ka erinevad andmehulgad. Seepärast kasutatakse kontrollsumma algoritmina tihti selliseid räsifunktsioone, mis juba sisendandmete vähesel muutmisel annavad drastiliselt erineva väljundi. Selliseid algoritme (näiteks SHA-2) kasutatakse andmeturbes lisaks andmete tervikluse tagamisele ka andmete tahtliku muutmise vältimiseks. Räsifunktsioon (Wikipedia) Microsofti juhised Operatsioonisüsteemi arhitektuuri tuvastamine Teine võimalus süsteemiteabe avamiseks: Super+R -> ms-settings:about Super-klahv (Wikipedia) Lifewire'i juhised Howtogeeki juhised Nerdshalki juhised Vajalikud vahendid, 1 - paigaldatakse Oracle VirtualBox ja selle laienduste pakett https://www.virtualbox.org/wiki/Downloads töölauakeskkond Virtuaalarvuti sätete ülevaade - valmistatakse ette operatsioonisüsteemi paigaldusmeedia (ISO-fail): -- valitakse sobiv OS ja selle ISO-fail, UNIXilaadse OSi korral ka töölauakeskkond -- laaditakse alla ISO-fail koos kontrollsummaga faili tervikluse kontrolliks ja kui on, siis ka kontrollsumma GPG-allkiri usaldusväärsuse kontrolliks -- kontrollitakse kontrollsumma, võimalusel ka kontrollsumma GPG-allkiri -- kui kontrollid lõppesid edukalt, saab ISO-faili kasutada Vastasel korral tuleb uuesti alla laadida või valida teine server allalaadimiseks. GPG-allkirja mittesobivusel tasub mõnda teist võtmeserverit kasutada (kontrollida eri serverite võtmete kaasaegsust) või suhelda OSi pakkujatega võtme uuendamise osas. ISO-fail on loodetavasti juba alla laaditud ja kaasas. Vajadusel tuleb vajalikud failid alla laadida. Operatsioonisüsteemiks on valitud Linux Mint, kasutades MATE töölauakeskkonda. Linux Minti kodulehelt tasub üle vaadata, mis on hetkel uusim versioon. Linux Mint (Wikipedia) GPG - GNU Privacy Guard Soovitav on kontrollida allalaaditud ISO-faili terviklust ja kontrollsumma faili usaldusväärsust GPG-allkirja kontroll MS Windowsis GPG-allkirja kontroll Linux Mintis Inglise keele oskus tuleb kasuks, vajadusel saab kasutada masintõlget - Google Translate on tihti veebilehitsejatega kaasas või lisatav laiendusena. Vajalikud vahendid, 2 Kontrollsumma kontrollimiseks on valmis pandud rakendus QuickHash. Lisaks võib kasutada ka Tartu Ülikooli teadlaste Neurotõlget, https://neurotolge.ee/ Linux Mint (koduleht) UNIXilaadne OS Vajalikud vahendid, 3 MATE töölauakeskkond Linux Mint (distrowatch) Luua virtuaalarvuti rakenduses VirtualBox. Kuna kasutame isiklikku arvutit, siis on vajalik tarkvara vaja ise paigaldada. Vajalik tarkvara ja failid: - VirtualBox koos laienduste paketiga (Extension Pack) - uusim Linux Mint'i ISO-fail, soovitavalt MATE töölauakeskkonnaga - kontrollsumma fail, mille nimi on tavaliselt sha256sum.txt - mõni kontrollsumma kontrollimise rakendus, nt QuickHash Linux Mint (koduleht) QuickHash (koduleht) Linux Mint (ka teised distrod) on saadaval erinevates peegelserverites. Tuleb valida endale kiirem (tavaliselt ka lähim) ja sealt alla laadida. Siin näites on valitud Läti Ülikool selleks peegelserveriks. Suurem number on uuem versioon. Linux Minti peegelserver Läti Ülikoolis GPG-rakendused GPG - GNU Privacy Guard Kontrollsumma kontrollimine, 1 Käivitame QuickHash rakenduse. Valime versiooni vastavalt operatsioonisüsteemi arhitektuurile (vt teooria). Suure tõenäosusega on 64-bit (Quickhash-GUI_x64.exe). Linux Minti kontrollsummade faili nimest näeme, et kasutusel on SHA-256 räsialgoritm. Tegevused: - valime QuickHashi failide jaotises (File) õige algoritmi - avame ISO- ja kontrollsummade faili (Select File) - kopeerime kontrollsummade failist õige kontrollsumma vastavasse lahtrisse (Expected Hash Value) - kontrollsumma kontrollimise tulemusest teavitab vastav teade automaatselt Kontrollsumma kontrollimine, 2 QuickHash (koduleht) General -> Basic Nimi, tüüp, versioon on nõustaja kaudu juba määratud. General -> Advanced Lubame lõikepuhvri ja lohistamise See hakkab tööle siis kui ka külalise lisandid (Guest Additions) on paigaldatud System -> Motherboard Määrame muutmälu mahu, alglaadimise järjekorra, kiibistiku, lubame EFI. System -> Processor Lubame 2 protsessorituuma. Display -> Screen Määrame videomälu, lubame 3D-kiirenduse. Storage -> IDE Storage -> ISO Storage -> SATA Storage -> VDI Virtuaalne optilise seadme kontroller (IDE) ISO-fail lisatud virtuaalsesse optilisse seadmesse Virtuaalne kõvaketta kontroller (SATA) Virtuaalne kõvaketas, dünaamiliselt kasvav. Kui kavas rohkem tarkvara paigaldada, tuleb ka kõvaketta suurus kohe alguses vastav valida. Hiljem muuta ei saa. Saab vaid kettaid juurde lisada või ka eemaldada. Üldised põhimõtted: Kui sätetes (Settings) hiirekursoriga ringi liikuda ja peatuda, siis hüpikteatena seletatakse selle koha tähendust, mille kohal hiirekursor asub (kui on seletus lisatud). Liuguriga sätteid saab ka hiljem, peale virtuaalmasina loomist muuta. Kui menüüvalikul on lõpus 3 punkti, siis avaneb täiendav dialoog, kus üks valik on ka loobumine. Vastasel korral tehakse tegevus kohe ära. Sätted ei ole kivisse raiutud, vastavalt vajadusele tuleb neid ka muuta (nt muutmälu, kõvakettaruumi rohkem anda kui võimalust, vajadust). Siin osad näitepildid on tehtud Linuxis, mistõttu ka mõned otsiteekonnad on vastavad. Audio Siin on ka mikrofon lubatud lisaks heliväljundile. Seda ei pea lubama. Helikaart on määratud Intel HD. Virtuaalarvutite kataloogi määramine Ennem virtuaalmasinate loomist tuleb ära määrata vaikimisi kataloogi asukoht. Tavaliselt valitakse selleks kettaks kus on kõige rohkem vaba ruumi. Võib ka luua oma soovi kohaselt eraldi kataloogi, samas võib ka jääda vaikimisi nimega. Virtuaalarvuti loomine ekspertrežiimis Valida ekspertrežiim (Expert Mode), mis on kiirem viis virtuaalarvuti loomiseks. Virtuaalmasina kaust luuakse automaatselt virtuaalmasina nime järgi, vastavalt eelnevalt VirtualBoxi sätetes määratud kausta sisse. Soovi korral saab seda siin veel muuta ennem loomist. Virtuaalse kõvaketta loomine Valida kohe sobiv suurus kõvakettale, kuna hiljem selle suurust muuta ei saa. Saab küll kettaid juurde lisada või eemaldada. Siin näites on määratud 50 GB. Siin tuleb lähtuda valitud OSi nõuetest, soovitud tarkvara, lisafailide mahust, vabast salvestusruumist füüsilises masinas. Salvestusruumi varu ei tee paha. Katsetamine annab vastused. Operatsioonisüsteemi nõuded riistvarale, 1 Ennem virtuaalmasina loomist tuleb kindlaks teha valitud operatsioonisüsteemi nõuded riistvarale (System Requirements). Kui riistvararessurssi jagub, tasub ka väikese varuga panna, eriti kõvakettaruumi, mida hiljem muuta ei saa. Näiteks ka tarkvarauuendused võtavad ruumi. Samas muutmälu, videomälu saab hiljem ka muuta. Internetiotsing: Linux Mint System Requirements (otsingu tulemus) Linux Mint 18.3 MATE System requirements: 1GB RAM (2GB recommended for a comfortable usage). 15GB of disk space (20GB recommended). 1024×768 resolution (on lower resolutions, press ALT to drag windows with the mouse if they don’t fit in the screen). Operatsioonisüsteemi nõuded riistvarale, 2 Siiski tasub ka operatsioonisüsteemi valmistaja kodulehele vaadata. Süsteeminõudeid tasub otsida allalaadimise, KKK juurest vms. Linux Minti KKK sisaldab ka süsteeminõudeid, mis on juba kaasaegsemad, kui otsinguga leitud. See soovitus on üldine, sõltumata töölauakeskkonnast. Puhas paigaldus võtab ~8 GB kettaruumi, kuid virtuaalse kõvaketta fail (*.vdi) võtab ~11 GB. Kuid see on süsteemi enda maht, tarkvarauuenduste, lisatarkvara, kasutaja failide jm jaoks on kindlasti palju rohkem täiendavat ruumi vaja. VirtualBoxi juhised VirtualBoxi juhis kasutajale VirtualBoxi juhis kasutajale VirtualBoxi juhis kasutajale VirtualBoxi juhis kasutajale VirtualBoxi juhis kasutajale VirtualBoxi juhis kasutajale VirtualBoxi juhis kasutajale VirtualBoxi juhis kasutajale VirtualBoxi juhis kasutajale VirtualBoxi juhis kasutajale VirtualBoxi juhis kasutajale VirtualBoxi juhis kasutajale VirtualBoxi juhis kasutajale VirtualBoxi juhis kasutajale Network VirtualBoxi juhis kasutajale Lubada võrguliides, adapteri tüübiks virtio-net Lisateave VirtualBoxi võrgurežiimide kohta VirtualBoxi võrgurežiimid VirtualBoxi juhis kasutajale Lisateave VirtualBoxi võrgurežiimide kohta USB VirtualBoxi juhis kasutajale Võib jätta ka USB 2.0 peale Linux Mint MATE valikud Linux Minti paigaldusjuhis Kindlasti kasutada dünaamiliselt kasvavat varianti kõvakettast (Dynamically allocated). Kui sobiv valik tehtud (klaviatuuril nooleklahv üles-alla), siis jätkamiseks Enter Nooleklahvi vajutades peatub ka ajamõõtja. Pilt suuremaks, 1 Linux Minti paigaldusjuhis Pilt suuremaks, 2 Linux Minti paigaldusjuhis Mõistlik on muuta kuvasätteid operatsioonisüsteemist. Kui operatsioonisüsteem parasjagu ei võimalda pilti suuremaks sättida, siis saab VirtualBoxi abil pildi suuremaks skaleerida. Lisateave virtuaalmasina akna suurendamisest. Lisateave host-klahvi kohta. Valida üks neist võimalustest pildi suurendamiseks. Virtuaalmasina käivitamine VirtualBoxi juhis kasutajale Kui sätted valitud, siis on aeg virtuaalmasin (VM) käivitada (Start). Sõltuvalt valitud käivitusjärjekorrast ja alglaaditava seadme olemasolust ka virtuaalmasin käivitatakse. Esmalt tuleb virtuaalmasin välja valida ja seejärel käivitada (Machine->Start->Normal Mode). Saab käivitada ka mitu virtuaalmasinat korraga kuid sellega tasub ettevaatlik olla: tasub eelnevalt veenduda, et füüsiline arvuti on võimeline neid korraga töös hoidma. Ka korraga käivitamine on koormavam - kui otsest vajadust pole, tasub virtuaalmasinad ükshaaval käivitada. Kolm režiimi virtuaalmasina (VM) käivitamiseks: normal - VM koos aknaga, akent sulgeda ei saa (tavapärane kasutus, soovitav) headless - VM ilma aknata, ekraani eelvaade nähtav VirtualBoxi kasutajaliideses detachable - kombinatsioon kahest eelnevast, VMi töö ajal saab akna sulgeda Lisateave käivitusrežiimide kohta. Virtuaalmasina halduspaneel VirtualBoxi juhis kasutajale VirtualBoxi vanemad versioonid Sisendseadmete automaathõive Linux Minti paigaldusjuhis Ristist sulgemisel tuleb see teade peale virtuaalmasina taaskäivitamist tagasi, jutumullist sulgedes ei tule. VirtualBoxi sätetes (File->Settings) on valik Input->Auto capture keyboard. Kuigi vahekaardil Virtual Machine saab Host-klahvi muuta, ei ole soovitav seda teha. Keelevalik Linux Minti paigaldusjuhis Linux Mint MATE töölaud Linux Minti paigaldusjuhis Linux Minti saab kasutada ka otse paigaldusmeedialt (Live mode) kõvaketta sisu muutmata. Enamus töölaua Linuxi distrosid toetab seda. Paigaldamise ajal võiks olla ka internetiühendus, siis saab ka uuemad tarkvarapaketid ja lisakomponendid paigaldada. Klahvistiku paigutus Linux Minti paigaldusjuhis Multimeedia koodekid Linux Minti paigaldusjuhis Paigalduse tüüp (ketta jagamine) Linux Minti paigaldusjuhis Ajavöönd Linux Minti paigaldusjuhis Kasutaja andmed Linux Minti paigaldusjuhis Andmed võite vabalt valida - peaasi, et ära ei unusta (soovitav kirja panna). Siin näites: kasutaja: opilane salasõna: opilane Paigaldamine, 1 Linux Minti paigaldusjuhis Paigaldamine, 2 Linux Minti paigaldusjuhis Paigaldamine, 3 Linux Minti paigaldusjuhis Paigaldamine, 4 Linux Minti paigaldusjuhis Paigaldamine, 5 Linux Minti paigaldusjuhis Paigaldamine, 6 Linux Minti paigaldusjuhis Paigaldamine, 7 Linux Minti paigaldusjuhis Praktiline osa, 2 Seadistamine, 1 Linux Minti kasutusjuhis Linux Minti tõrkeotsingu juhis Seadistamine, 2 Linux Minti kasutusjuhis Linux Minti tõrkeotsingu juhis Seadistamine, 3 Linux Minti kasutusjuhis Linux Minti tõrkeotsingu juhis Seadistamine, 4 Linux Minti kasutusjuhis Linux Minti tõrkeotsingu juhis Seadistamine, 5 Linux Minti kasutusjuhis Linux Minti tõrkeotsingu juhis Seadistamine, 6 Linux Minti kasutusjuhis Linux Minti tõrkeotsingu juhis Hetktõmmis VirtualBoxis VirtualBoxi juhis kasutajale Ennem järgmise tegevuse tegemist tasub ära teha hetktõmmis (Snapshot), soovitavalt seisvast arvutist (vähemalt kriitilisemad momendid). Kui midagi valesti läheb vms põhjusel soovitakse taastada muudatuste-eelset olukorda, piisab vastava hetktõmmise taastamisest. Lisateave hetktõmmistest Virtuaalse õpiobjekti loomine, 1 VirtualBoxi juhis kasutajale Ennem eksportimist valida 1 või mitu VMi. Virtuaalse õpiobjekti loomine, 2 Peale eksportimist luua ka kontrollsumma QuickHashi abil. Siis on muuhulgas ka õppuritel võimalik seda kontrollida peale allalaadimist, kopeerimist, vms. 1AC165E99631C3C27BEABC1F48C6E371B9132EBCF2C07C4EE488C8C8703CA002 *Linux-Mint-MATE.ova Eraldajaks võib olla tühik+tärn asemel ka kaks tühikut. Oluline rohkem käsurealt kontrollimisel. Kõik peab olema ühes reas. Failivormingu teave VirtualBoxi juhis kasutajale Virtuaalse õpiobjekti kasutamine, 1 VirtualBoxi juhis kasutajale Teises (või ka samas) arvutis saab *.ova faili importida (failitüüp seotud VirtualBoxiga). Taastatakse täpselt kõik sätted, mis olid ennem eksportimist: nii VirtualBoxi sätted kui ka kõik virtuaalmasina sees olnud tarkvara, sh sätted, failid, jms. Ennem importimist saab imporditava(te) virtuaalmasina(te) sätteid muuta. Kui samas arvutis uuesti imporditakse, tuleb valida teine virtuaalmasina nimi ja võrgukaardi MAC-aadress tuleb ka uuesti luua. Virtuaalse õpiobjekti kasutamine, 2 VirtualBoxi juhis kasutajale Selliselt saab *.ova faile koos kontrollsumma failiga õppuritele jagada õpetaja, kooli poolt. Õppurid saavad alla laadida, oma arvutis importida ning kasutada ehk siis õpiülesandeid täita. Virtuaalse õpiobjekti võib luua õpetaja ise või paluda haridusasutuse IT-spetsialisti abi. Sama on ka loodud õpiobjekti kättesaadavaks tegemisega õppuritele. Kui ka haridusasutusel ei ole failiserverit, siis leidub piisavalt tasuta suurte failide jagamise võimalusi. Näiteks Smash - siin failisuuruse piiri pole, tasuta kontoga saab jagada kuni 14 päeva, saab jagada ka mitut faili korraga (pakitakse üheks suureks kokku), luua ise sõnastatud lühilink kõikide üleslaaditud failide korraga allalaadimiseks, jne. Smashi võimalused Smashi veebileht Rakendused, 1 Linux Minti kasutusjuhis Linux Minti tõrkeotsingu juhis Tarkvarahalduri abil saab lisada soovitud rakendused, nt kategooria Teadus ja haridus. Rakendused, 2 Linux Minti kasutusjuhis Linux Minti tõrkeotsingu juhis Näiteks leida üles ja paigaldada vähemalt mõned neist rakendustest. - Scratch - Gelemental - QGIS - Gchempaint - Biogenesis - Lybniz - TuxMath - TuxPaint - TuxType - Childsplay Kasutajaliidese efektid, 1 Linux Minti kasutusjuhis Linux Minti tõrkeotsingu juhis Eemaldame kasutajaliidese efektid. Kasutajaliidese efektid, 2 Linux Minti kasutusjuhis Linux Minti tõrkeotsingu juhis Ekraani sätted, 1 Linux Minti kasutusjuhis Linux Minti tõrkeotsingu juhis Eemaldame ekraanisäästja automaatse lukustamise ja ekraani väljalülitamise. Ekraani sätted, 2 Linux Minti kasutusjuhis Linux Minti tõrkeotsingu juhis VirtualBox Valmiskujul õpiobjektid Eksporditud *.ova fail moodustabki õpiobjekti. Seal sees on ette valmistatud üks või mitu virtuaalarvutit koos vajaliku tarkvaraga, sätetega. *.ova faili saab importida ja seejärel on virtuaalarvutid taas kasutatavad. Võimalus ka salvestada hetktõmmiseid (snapshot) ja eksimuse korral taastada varem salvestatud hetktõmmist. Õpetaja saab omatehtud õpiobjekti õppuritele jagada. Internetis leidub ka kohti, kus saab valmiskujul virtuaalmasinaid alla laadida: - https://www.linuxvmimages.com/ VirtualBoxi hetktõmmis (snapshot) Neid kohti võib internetist veelgi leida, kust valmiskujul virtuaalmasinaid alla saab laadida. Samas ei pruugi kõik kohad kaasaegsed olla - tuleb ka jälgida pakutavate operatsioonisüsteemide versioone ja uurida, mis on uusimad. Internetist allalaaditud virtuaalmasinale tuleb omakorda soovitud tarkvara lisada, teha vajalikud sätted, ennem kui sellest saab õppetöös kasutatav õpiobjekt. Vajadusel saab ka kloonida virtuaalmasinat ja luua mitmest virtuaalmasinast koosnev õpiobjekt. Võimalus näiteks võrgupõhiseid tegevusi läbi teha, erinevaid operatsioonisüsteeme kasutada, jne. - https://www.osboxes.org/ Virtuaalne õpiobjekt vaba tarkvara näitel Edmund Laugasson IT Kolledž Infotehnoloogia teaduskond Tallinna Tehnikaülikool Töötuba Informaatika- ja matemaatikaõpetajate suvekool 11.-13.08.2022 Toilas Kuvastik ja lisateave Virtuaalne õpiobjekt vaba tarkvara näitel Edmund Laugasson, TalTech IT Kolledž 13.01.2022 CC BY-SA
1
  1. Avakuva
  2. Tagasiside uuring
  3. Töötuba koosneb
  4. Teooria
  5. Mis on virtuaalne õpiobjekt ja milleks kasulik?
  6. Terminid, 1
  7. Terminid, 2
  8. Terminid, 3
  9. Terminid, 4
  10. Kontrollsumma
  11. ISO-faili haldus
  12. Linuxi ISO-fail
  13. Mida võimaldab virtuaalarvuti?
  14. Mida virtuaalarvuti ei võimalda?
  15. Virtualiseerimise tugi riistvaras
  16. Linux Mint
  17. Viited GNU/Linuxi ja seonduva kohta
  18. Operatsioonisüsteemi arhitektuuri tuvastamine
  19. Praktiline osa, 1
  20. Vajalikud vahendid, 1
  21. Vajalikud vahendid, 2
  22. Vajalikud vahendid, 3
  23. Kontrollsumma kontrollimine, 1
  24. Kontrollsumma kontrollimine, 2
  25. Virtuaalarvutite kataloogi määramine
  26. Operatsioonisüsteemi nõuded riistvarale, 1
  27. Operatsioonisüsteemi nõuded riistvarale, 2
  28. Virtuaalarvuti loomine ekspertrežiimis
  29. Virtuaalse kõvaketta loomine
  30. Virtuaalarvuti sätete ülevaade
  31. General -> Basic
  32. General -> Advanced
  33. System -> Motherboard
  34. System -> Processor
  35. Display -> Screen
  36. Storage -> IDE
  37. Storage -> ISO
  38. Storage -> SATA
  39. Storage -> VDI
  40. Audio
  41. Network
  42. VirtualBoxi võrgurežiimid
  43. USB
  44. Virtuaalmasina käivitamine
  45. Virtuaalmasina halduspaneel
  46. Linux Mint MATE valikud
  47. Linux Mint MATE töölaud
  48. Klaviatuuri automaathõive
  49. Pilt suuremaks, 1
  50. Pilt suuremaks, 2
  51. Keelevalik
  52. Klahvistiku paigutus
  53. Multimeedia koodekid
  54. Paigalduse tüüp (ketta jagamine)
  55. Ajavöönd
  56. Kasutaja andmed
  57. Paigaldamine, 1
  58. Paigaldamine, 2
  59. Paigaldamine, 3
  60. Paigaldamine, 4
  61. Paigaldamine, 5
  62. Paigaldamine, 6
  63. Paigaldamine, 7
  64. Praktiline osa, 2
  65. Seadistamine, 1
  66. Seadistamine, 2
  67. Seadistamine, 3
  68. Seadistamine, 4
  69. Seadistamine, 5
  70. Seadistamine, 6
  71. Hetktõmmis VirtualBoxis
  72. Rakendused, 1
  73. Rakendused, 2
  74. Kasutajaliidese efektid, 1
  75. Kasutajaliidese efektid, 2
  76. Ekraani sätted, 1
  77. Ekraani sätted, 2
  78. Virtuaalse õpiobjekti loomine, 1
  79. Virtuaalse õpiobjekti loomine, 2
  80. Virtuaalse õpiobjekti kasutamine, 1
  81. Virtuaalse õpiobjekti kasutamine, 2
  82. Valmiskujul õpiobjektid
  83. Lõpukuva