♫ Kursuse andmed

♫ Lektor
 

♫ Kursusel kasutatav kirjandus

♫ Kursuse eesmärk

Kursus on mõeldud infosüsteemide administreerimise erialade tudengitele. Kursus on  andmebaaside administreerimise aluskursus s.t. mõeldud kuulajatele, kes ei ole veel läbinud ühtegi andmebaaside administreerimise kursust.

Kursuse eesmärgiks on anda kuulajatele piisavalt põhjalik ülevaade andmebaaside administreerimise olemusest, andmebaaside administreerimisel kasutatavatest metoodikatest, võtetest ja vahenditest. Kursuse eesmärk ei ole käsitleda ühegi andmebaasisüsteemi administreerimist konkreetselt vaid anda üldisi teadmisi andmebaasisüsteemide administreerimise planeerimiseks ja läbi viimiseks. Kursuse käigus kasutatakse näidetes ja ka praktikumi ülesannetes konkreetseid andmebaasisüsteeme, kuid seda ainult loengute näitlikustamiseks ja harjutuste praktilise baasina.

Pärast kursuse läbimist peavad kuulajatel olema teadmised, mis võimaldavad neil planeerida andmebaaside administreerimise toiminguid ja mis võimaldavad neil jätkata õpinguid mistahes konkreetsete  andmebaasisüsteemi (konkreetse toote) administreerimise teadmiste omandamisel..

Kinnistamaks loengutes esitatavaid teadmisi tehakse harjutustundides andmebaaside administreerimise praktilisi tegevusi – läbida tuleb kuues ülesandes kirjeldatud toimingud.

♫ Eeldused kursuses osalemiseks

Kursus eeldab, et selle kuulajad omavad järgmisi oskusi ja teadmisi:

♪  omavad elementaarset algoritmilist mõtlemist ja programmeerimise oskust   ♪  tunnevad andmebaaside modelleerimise meetodeid ja põhimõtteid,   ♪  skavad koostada andmebaasi mudelit ja lugeda seda   ♪  mõistavad infosüsteemide põhilisi komponente ja nende vahel toimivaid seoseid

♫ Eeldusained

  ♪ kohustuslik eeldusaine

          I206 – Andmebaaside alused

  ♪ soovituslik eeldusaine

          I233 – operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine

♫ Kursusel omandatavad teadmised ja oskused

♫ Sissejuhatus kursusesse

Ei ole olemas infosüsteemi, mis oma toimimise tagamiseks ei talletaks andmeid. Andmete säilitamiseks pikema aja jooksul on peamiselt kaks võimalust - kas andmefailides või andmebaasides. Andmete talletamist failidena kasutavad ainult väga lihtsate ja lamedate andmestruktuuridega infosüsteemid. Juba veidikenegi keerulisemad toimingud muutuvad andmefailide kasutamise väga kohmakaks ja suurte andmemahtude korral isegi peaaegu võimatuks. Seepärast kasutab enamik tänapäeva infosüsteeme andmete talletamiseks andmebaase. Andmebaasidega opereerimiseks kasutatakse andmebaasisüsteeme. Andmebaasisüsteem nii nagu iga teinegi infosüsteem vajab administreerimist. Paraku erineb andmebaaside andministreerimine oluliselt mistahes muu tarkvara administreerimisest. Mille poolest siis?

Kui vaadata mistahes „tavalist tarkvara“ st. sellist tarkvara, mis pole andmebaasisüsteem ega andmebaas, siis on see suhteliselt monoliitse iseloomuga – programmi koodi „kompileeritud kujutis“ vastab täpselt esialgsele lähtekoodi kirjeldusele. Sama programm ei ole kunagi midagi muud kui tema lähtekood. Samas andmebaaside puhul võime vaadelda isegi kolme erinevat tarkvara struktuurset komponenti – andmebaasi mootor ehk siis programm, mille abil pöördutakse andmete poole, siis veel andmete kirjeldus ja ka andmed ise. Selline kogum moodustab suhteliselt „õrna“ komplekti, mille mistahes komponendi üsna pisike toimimise häire võib põhjustada terve kogumi töövõimetuks muutumise. Lisaks sellele on andmebaaside kasutamises veel üks iseärasus. Kui mistahes muu tarkvara puhul kasutab iga kasutaja töötamiseks nö. „programmi oma eksemplari“ või süsteemi osa, mis suhtleb ainult temaga, siis andmebaaside ja andmebaasisüsteemide puhul on kõik selle komponendid kasutajate ühiskasutuses – kõik pöörduvad oma päringute ja muude töötlusnõuetega sama andmebaasi mootori (programmi) poole, andmebaasi mootor kasutab kõigi kasutajate teenindamisel sama andmete kirjeldust ja lõpuks on ka kõik andmed ühiskasutuses. Ei ole võimalik suvalisel hetkel süsteemi häire korral teha süsteemi restarti või peatada süsteemi tööd, Iga häire mõjub kümnetele kui mitte sadadele töötajatele.

Selleks et andmebaasisüsteemid korralikult töötaksid on vaja nendega teha pidevaid administreerimistoiminguid. Seda peavad tegema asjatundlikud ja andmebaaside administreerimise olemust mõistvad spetsialistid. Käesolev kursus vaatlebki andmebaasisüsteemide administreerimise olemust, selle põhilisi toiminguid, vahendeid, meetodeid ja probleemseid kohti. Harjutustundides harjutatakse andmebaaside praktilist administreerimist andmebaasisüsteemiga SqlBase.

♫ Harjutused ja Iseseisev töö:              Harjutuste kirjelduse ja ülesannete tekstid leiate siit

♫ Hindamise põhimõtted:

♫ Akadeemiline järelvalve

♫ Loengute plaan päevases õppes

♫ Loengute plaan õhtuses ja kaugõppes