ISO 2382-3: 1987 (E/F)



ISO 2382-3: 1987 (E/F)



03
Aparatuuritehnika


03
Equipment technology


03.01
Lülitused ja signaalid


03.01
Circuits and signals


03.01.01
triger
Lülitus, millel on vähemalt üks stabiilne olek ja millel võib olla mingi arv ebastabiilseid olekuid ning mis on konstrueeritud nii, et sobiva impulsi rakendamisega saab algatada soovitud siirde.

03.01.01
trigger circuit
A circuit that has a number of stable states or unstable states, at least one being stable, and is designed so that a desired transition can be initiated by the application of a suitable pulse.

03.01.02
stabiilne olek
Olek, milles triger püsib sobiva impulsi rakendamiseni.

03.01.02
stable state
In a trigger circuit, a state in which the circuit remains until the application of a suitable pulse.

03.01.03
ebastabiilne olek
Olek, milles triger püsib mingi lõpliku ajavahemiku, naastes selle lõppedes stabiilsesse olekusse ilma mingi impulsi rakendamiseta.

03.01.03
unstable state
metastable state
quasistable state
In a trigger circuit, a state in which the circuit remains for a finite period of time at the end of which it returns to a stable state without the application of a pulse.

03.01.04
bistabiilne triger
Kahe stabiilse olekuga * triger.

03.01.04
bistable (trigger) circuit
flip-flop
A trigger circuit that has two stable states.

03.01.05
monostabiilne triger
Ühe stabiilse oleku ja ühe ebastabiilse olekuga * triger.

03.01.05
monostable (trigger) circuit
A trigger circuit that has one stable state and one unstable state.

03.01.06
viitlüli
viitelement
Seadis, mis etteantud ajavahemiku järel väljastab eelnevalt sisestatud sisend*signaalile olemuslikult sarnase väljundsignaali.

03.01.06
delay element
A device that yields, after a given time interval, an output* signal essentially similar to a previously introduced input signal.

03.01.07
viitliin
Liin või ahel, mis on konstrueeritud soovitud viivituse tekitamiseks signaali ulatuses.

03.01.07
delay line
A line or network designed to introduce a desired delay in the transmission of a signal.

03.01.08
impulss
Vaadeldava ajaskaala suhtes lühiajaline suuruse väärtuse muutus, mille puhul lõppväärtus võrdub algse väärtusega.

03.01.08
pulse
impulse
A variation in the value of a magnitude, short in relation to the time schedule of interest, the final value being the same as the initial value.

03.01.09
impulsijada
Sarnaste tunnusomadustega impulsside sari.

03.01.09
pulse train
pulse string
A series of pulses having similar characteristics.

03.01.10
taktsignaal
sünkrosignaal
Sünkroniseerimiseks või ajavahemike mõõtmiseks kasutatav perioodiline signaal.

03.01.10
clock signal
clock pulse
A periodic signal used for synchronization or for measuring intervals of time.

03.01.11
signaali formeerimine
Signaali ühe või mitme omaduse, näiteks maksimaalväärtuse, kuju või ajastuse muutmine.

03.01.11
signal transformation
signal shaping
The action of modifying one or more characteristics of a signal, such as its maximum value, shape or timing.

03.01.12
signaali regenereerimine
Signaali formeerimine, mis taastab signaali nii, et ta vastab oma algsetele tunnusomadustele.

03.01.12
signal regeneration
Signal transformation that restores a signal so that it conforms to its original characteristics.

03.01.13
loasignaal
deblokeer(imis)signaal
Mingi sündmuse toimumist lubav signaal.

03.01.13
enabling signal
A signal that permits the occurrence of an event.

03.01.14
keelusignaal
blokeer(imis)signaal
Mingi sündmuse toimumist vältiv signaal.

03.01.14
inhibiting signal
A signal that prevents the occurrence of an event.

03.02
Talitlus- ja töötlusresiimid


03.02
Modes of operation and processing


03.02.01
rööpne
rööp-
paralleelne
paralleel-
Omane protsessile, mille kõik sündmused toimuvad samas ajavahemikus ning igaüht neist käsitleb eraldiseisev, kuid sarnane funktsionaalüksus.
Näide: Arvutisõna * bittide rööpne edastus mööda sisesiini juhtmeid.

03.02.01
parallel
Pertaining to a process in which all events occur within the same interval of time, each one handled by a separate but similar functional unit.
Example: The parallel transmission of the bits of a computer word along the lines of an internal bus.

03.02.02
järjestikune
järjestik-
Omane protsessile, mille kõik sündmused toimuvad üksteise järel.
Näide: Märgi * bittide järjestikune edastus CCITT protokolli V24 järgi.

03.02.02
serial
Pertaining to a process in which all events occur one after the other.
Example: The serial transmission of the bits of a character according to the V24 CCITT protocol.

03.02.03
jadamisi
jada-
järjestikku
Omane protsessile, mille kõik sündmused toimuvad vahetult üksteise järel.

03.02.03
sequential
Pertaining to a process in which all events occur one after the other, without any time lapse between them.

03.02.04
konkurentne
konkurent-
Omane protsessidele, mis toimuvad mingis ühises ajavahemikus, mille kestel neil tuleb võib-olla vaheldumisi kasutada ühiseid ressursse.
Näide: Konkurentsed on mitu programmi, kui neid täidetakse multiprogrammeerimise teel arvutis, millel on üksainus käsuseade.

03.02.04
concurrent
Pertaining to processes that take place within a common interval of time during which they may have to alternately share common resources.
Example: Several programs, when executed by multiprogramming in a computer having a single instruction control unit, are concurrent.

03.02.05
simultaanne
simultaan-
üheaegne
Omane kahele või enamale ühes protsessis samas ajavahemikus toimuvale sündmusele, millest igaüht käsitleb eraldi funktsionaalüksus.
Näide: Ühe või mitme programmi täitmisel võivad üksteise suhtes ning muude, otseselt keskseadme käsitletavate operatsioonide suhtes olla simultaansed mitu sisend-väljundoperatsiooni, mida käsitlevad sisend-väljundkanalid, * sisend-väljundkontrollerid ja nendega seotud välisseadmed.

03.02.05
simultaneous
In a process, pertaining to two or more events that occur within the same interval of time, each event handled by a separate functional unit.
Example: In the execution of one or more programs, several input-output operations handled by input-output channels input-output controllers and associated peripheral equipment, may be simultaneous with one another, and with other operations handled directly by the processing unit.

03.02.06
külgnev
Omane kahele ühes protsessis üksteisele vahetult järgnevale sündmusele, mille vahel ei toimu ühtki muud sündmust.

03.02.06
consecutive
In a process, pertaining to two events that follow one another without the occurrence of any other event between them.

03.03
Funktsionaalprojekteerimine


03.03
Fuctional design


03.03.01
1. funktsionaalprojekteerimine
2. funktsionaallahendus
Süsteemi komponentide funktsioonide ja talitluslike seoste spetsifitseerimine.

03.03.01
functional design
The specification of the functions of the components of a system and of the working relationships among them.

03.03.02
1. loogi(ka)line projekteerimine
2. loogikalahendus
Formaalseid kirjeldusmeetodeid, näiteks sümbolloogikat kasutav funktsionaalprojekteerimine.

03.03.02
logic design
A functional design that uses formal methods of description, such as symbolic logic.

03.03.03
loogikaskeem
Loogikalahenduse graafiline esitus.

03.03.03
logic diagram
A graphic representation of a logic design.

03.03.04
loogikasümbol
Tehtemärki, * funktsiooni või funktsionaalset seost esitav sümbol.

03.03.04
logic symbol
A symbol that represents an operator, a function, or a functional relationship.

03.04
Loogikaseadised


03.04
Logic devices


03.04.01
loogikaseadis
Seadis, mis sooritab loogikatehteid.

03.04.01
logic device
A device that performs logic operations.

03.04.02
jadalülitus
Loogikaseadis, mille väljundsignaalide väärtused vaadeldaval hetkel sõltuvad ta sisendsignaalide väärtustest ja siseolekust sellel hetkel, kusjuures siseolek sõltub vahetult eelnenud sisendsignaalide väärtustest ja eelnenud siseolekust.
MÄRKUS. Jadalülitusel võib olla lõplik arv siseolekuid ning seetõttu võib teda abstraktsest aspektist pidada lõplikuks automaadiks.

03.04.02
sequential circuit
A logic device whose output values, at a given instant, depend upon its input values and the internal state at that instant, and whose internal state depends upon the immediately preceding input values and the preceding internal state.
NOTE - A sequential circuit can assume a finite number of internal states and may therefore be regarded, from an abstract point of view, as a finite automaton.

03.04.03
kombinatsioonlülitus
Loogikaseadis, mille väljundsignaalide väärtused vaadeldaval hetkel sõltuvad ta sisendsignaalide väärtustest sellel hetkel.
MÄRKUS: Kombinatsioonlülitus on jadalülituse erijuht, kus ei arvestata lülituse siseolekuid.

03.04.03
combinational circuit
A logic device whose output values, at any given instant, depend upon the input values at that instant.
NOTE - A combinational circuit is a special case of a sequential circuit whose internal state is not taken in account.

03.04.04
ventiil
loogikaelement
Elementaarset loogikatehet sooritav kombinatsioonlülitus.
MÄRKUS: Üldiselt tähistab termin "ventiil" ühe väljundiga lülitust.

03.04.04
gate
logic element
A combinational circuit that performs an elementary logic operation.
NOTE - The term "gate" generally involves one output.

03.04.05
EI-lülitus
invertor
Eituse * Boole'i tehet sooritav loogikaelement.

03.04.05
NOT gate
NOT element
A gate that performs the Boolean operation of negation.

03.04.06
välistuslülitus
Välistuse * Boole'i tehet sooritav loogikaelement.

03.04.06
NOT-IF-THEN gate
NOT-IF-THEN element
A gate that performs the Boolean operation of exclusion.

03.04.07
JA-lülitus
NING-lülitus
Konjunktsiooni * Boole'i tehet sooritav loogikaelement.

03.04.07
AND gate
AND element
A gate that performs the Boolean operation of conjunction.

03.04.08
välistav-VÕI-lülitus
mitteekvivalentsuslülitus
Mitteekvivalentsi * Boole'i tehet sooritav loogikaelement.

03.04.08
EXCLUSIVE-OR gate
EXCLUSIVE-OR element
A gate that performs the Boolean operation of non-equivalence.

03.04.09
VÕI-lülitus
Disjunktsiooni * Boole'i tehet sooritav loogikaelement.

03.04.09
(INCLUSIVE-)OR gate
(INCLUSIVE-)OR element
A gate that performs the Boolean operation of disjunction.

03.04.10
VÕI-EI-lülitus
Peirce'i lülitus
Disjunktsiooni negatsiooni * Boole'i tehet sooritav loogikaelement.

03.04.10
NOR gate
NOR element
A gate that performs the Boolean operation of non-disjunction.

03.04.11
ekvivalentsilülitus
välistav-VÕI-EI-lülitus
Ekvivalentsi * Boole'i tehet sooritav loogikaelement.

03.04.11
IF-AND-ONLY-IF gate
IF-AND-ONLY-IF element
A gate that performs the Boolean operation of equivalence.

03.04.12
implikatsioonilülitus
Implikatsiooni * Boole'i tehet sooritav loogikaelement.

03.04.12
IF-THEN gate
IF-THEN element
A gate that performs the Boolean operation of implication.

03.04.13
NING-EI-lülitus
Shefferi lülitus
Konjunktsiooni negatsiooni * Boole'i tehet sooritav loogikaelement.

03.04.13
NAND gate
NAND element
A gate that performs the Boolean operation of nonconjunction.

03.04.14
identsuslülitus
Identsustehet sooritav loogikaelement.

03.04.14
identity gate
identity element
A gate that performs an identity operation.

03.04.15
lävilülitus
Lävetehet sooritav loogikaelement.

03.04.15
threshold gate
threshold element
A gate that performs a threshold operation.

03.04.16
enamuslülitus
Enamustehet sooritav loogikaelement.

03.04.16
majority gate
majority element
A gate that performs a majority operation.