ISO/IEC 2382-1
Kolmas redaktsioon 1993-11-15


ISO/IEC 2382-1



01
Põhiterminid


01
Fundamental terms


01.01
Üldterminid


01.01
General terms


01.01.01
informatsioon
Teadmus, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis eritähendus.
MÄRKUS: Vt. joonis 1.

01.01.01
information (in information processing)
Knowledge concerning objects, such as facts, events, things, processes, or ideas, including concepts, that within a certain context has a particular meaning.
NOTE - See figure 1.

01.01.02
andmed
Informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks.
MÄRKUSED:
1 Andmeid võivad töödelda inimesed või automaatsed vahendid.
2 Vt. joonis 1.

01.01.02
data
A reinterpretable representation of information in a formalized manner suitable for communication, interpretation, or processing.
NOTES
1 Data can be processed by humans or by automatic means.
2 See figure 1.

01.01.03
tekst
Andmed * märkide, * sümbolite, sõnade, fraaside, lõikude, lausete, tabelite või muude märgikogumite kujul, mis on mõeldud edasi andma mingit tähendust ning mille tõlgendus põhineb olemuslikult sellel, et lugeja tunneb mingit loomulikku keelt või tehiskeelt.
Näide: Paberile prinditud või ekraanil kuvatav ärikiri.

01.01.03
text
Data in the form of characters, * symbols, words, phrases, paragraphs, sentences, tables, or other character arrangements, intended to convey a meaning, and whose interpretation is essentially based upon the reader's knowledge of some natural language or artificial language.
Example: A business letter printed on paper or displayed on a screen.

01.01.04
1. juurde pääsema
2. pöörduma
Ressursi kasutamist saavutama.
MÄRKUS: Eesti termin valitakse sõltuvalt kontekstist.

01.01.04
to access
To obtain the use of a resource.

01.01.05
infotöötlus
Informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine, mis sisaldab andmetöötlust ning võib sisaldada näiteks andmeside ja bürooautomaatika operatsioone.
MÄRKUSED:
1 Terminit infotöötlus ei tohi kasutada andmetöötluse sünonüümina.
2 Vt. joonis 1.

01.01.05
information processing
The systematic performance of operations upon information, that includes data processing and may include operations such as data communication and office automation.
NOTES
1 The term information processing must not be used as a synonym for data processing.
2 See figure 1.

01.01.06
andmetöötlus
automaatne andmetöötlus
Andmetega süstemaatiline operatsioonide sooritamine.
Näide: Aritmeetika- või loogikatehted andmetega, andmete mestimine või sortimine, * programmide * assembleerimine või kompileerimine, või operatsioonid tekstiga, näiteks redigeerimine, sortimine, mestimine, salvestamine, otsing, kuvamine või printimine.
MÄRKUSED:
1 Terminit andmetöötlus ei tohi kasutada infotöötluse sünonüümina.
2 Vt. joonis 1.

01.01.06
data processing
DP (abbreviation)
automatic data processing
ADP (abbreviation)
The systematic performance of operations upon data.
Example: Arithmetic or logic operations upon data, merging or sorting of data, assembling or compiling of programs, or operations on text, such as editing, sorting, merging, storing, retrieving, displaying, or printing.
NOTES
1 The term data processing must not be used as a synonym for information processing.
2 See figure 1.

01.01.07
riistvara
Infotöötlussüsteemi kõik füüsilised komponendid või osa neist.
Näide: Arvutid, välisseadmed.

01.01.07
hardware
All or part of the physical components of an information processing system.
Example: Computers, peripheral devices.

01.01.08
tarkvara
Infotöötlussüsteemi kõik programmid, * protseduurid, reeglid ja nendega seotud dokumentatsioon või osa neist.
MÄRKUS: Tarkvara on vaimne looming, mis on sõltumatu kandjast, millele ta on salvestatud.

01.01.08
software
All or part the programs, * procedures, rules, and associated documentation of an information processing system.
NOTE - Software is an intellectual creation that is independent of the medium on which it is recorded.

01.01.09
püsivara
Käskude ja nendega seotud andmete * järjestatud kogum, mis on talletatud * põhimälust funktsionaalset sõltumatul viisil, tavaliselt püsimälus.

01.01.09
firmware
An ordered set of instructions and associated data* stored in a way that is functionally independent of main storage, usually in a ROM.

01.01.10
mäluseade
salvesti
mälu (2)
Funktsionaalüksus, millesse saab andmed paigutada, milles neid saab hoida ja millest neid saab võtta.

01.01.10
storage (device)
A functional unit into which data can be placed, in which they can be retained, and from which they can be retrieved.

01.01.11
mälu (1)
Kogu adresseeritav käskude * täitmiseks kasutatav talletusruum töötlusseadmes ja kõigis muudes sisesalvestites.

01.01.11
memory
All of the addressable storage space in a processing unit and all other internal storage that is used to execute* instructions.

01.01.12
automaatne
Omane mingile protsessile või seadmestikule, mis etteantud tingimustel funktsioneerib inimese sekkumiseta.

01.01.12
automatic
Pertaining to a process or equipment that, under specified conditions, functions without human intervention.

01.01.13
automatiseerima
Protsessi või seadmestikku automaatseks muutma.

01.01.13
to automate
To make a process or equipment automatic.

01.01.14
1. automatiseerimine
2. automaatika
Protsesside või seadmestiku üleviimine automaatsele tööle, või selle üleviimise tulemus.

01.01.14
automation
The conversion of processes or equipment to automatic operation, or the results of the conversion.

01.01.15
raalistama
komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.

01.01.15
to computerize
To automate by means of computers.

01.01.16
raalistamine
komputeriseerimine
Automatiseerimine * arvutite abil.

01.01.16
computerization
Automation by means of computers.

01.01.17
arvutipõlv(kond)
Peamiselt valmistuse tehnoloogial põhineva arvutite ajalooliigituse klass.
Näide: Esimene põlvkond põhines releedel või elektronlampidel, teine transistoridel, kolmas integraallülitustel.

01.01.17
computer generation
A category in a historical classification of computers based mainly on the technology used in their manufacture.
Example: First generation based on relays or vacuum tubes, the second on transistors, the third on integrated circuits.

01.01.18
informaatika
Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega.

01.01.18
computer science
The branch of science and technology that is concerned with information processing by means of computers.

01.01.19
arvutuskeskus
andmetöötluskeskus
Infotöötluse teenuste andmiseks organiseeritud üksus, mis hõlmab personali, riistvara ja tarkvara.

01.01.19
computer center
data processing center
A facility that includes personnel, hardware, and software, organized to provide information processing services.

01.01.20
andmetöötlussüsteem
arvutisüsteem
Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.

01.01.20
data processing system
computer system
computing system
One or more computers, * peripheral equipment, and software that perform data processing.

01.01.21
infotöötlussüsteem
Üks või mitu andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad infotöötlust.

01.01.21
information processing system
One or more data processing systems and devices, such as office and communication equipment, that perform information processing.

01.01.22
infosüsteem
Informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega.

01.01.22
information system
An information processing system, together with associated organizational resources such as human, technical, and financial resources, that provides and distributes information.

01.01.23
ressurss
arvutiressurss
Andmetöötlussüsteemi iga element, mis on vajalik nõutavate operatsioonide sooritamiseks.
Näide: salvestid, * sisend-väljundseadmed, üks või mitu töötlusseadet, * andmed, * failid ja programmid.

01.01.23
resource
computer resource
Any element of a data processing system needed to perform required operations.
Example: Storage devices, * input-output units, one or more processing units, * data, * files, and programs.

01.01.24
protsess (1)
Ettemääratud sündmusejada, piiritletud oma otstarbe või toimega, mis saavutatakse valitsevatel tingimustel.

01.01.24
process (1)
A predetermined course of events defined by its purpose or by its effect, achieved under given conditions.

01.01.25
protsess (2) (andmetöötluses)
Ettemääratud sündmusejada, mis leiab aset kogu programmi või mingi ta osa täitmisel.

01.01.25
process (2) (in data processing)
The predetermined course of events that occur during the execution of all or part of a program.

01.01.26
konfiguratsioon
Infotöötlussüsteemi * riistvara ja tarkvara organiseerimise ja omavahel ühendamise viis.

01.01.26
configuration
The manner in which the hardware and software of an information processing system are organized and interconnected.

01.01.27
plokkskeem
Mingi süsteemi skeem, millel peamisi osi või funktsioone esindavad plokid, mida ühendavad plokkidevahelisi seoseid näitavad jooned.
MÄRKUS: Plokkskeemid ei piirdu füüsiliste seadmetega.

01.01.27
block diagram
A diagram of a system in which the principal parts or functions are represented by blocks connected by lines that show the relationships of the blocks.

01.01.28
sünkroonne
Omane kahele või enamale protsessile, mis sõltuvad teatavate sündmuste toimumisest, näiteks ühistest ajastussignaalidest.

01.01.28
synchronous
Pertaining to two or more processes that depend upon the occurrence of specific events such as common timing signals.

01.01.29
asünkroonne
Omane kahele või enamale protsessile, mis ei sõltu teatavate sündmuste toimumisest, näiteks ühistest ajastussignaalidest.

01.01.29
asynchronous
Pertaining to two or more processes that do not depend upon the occurrence of specific events such as common timing signals.

01.01.30
sisendandmed
Infotöötlussüsteemi või tema suvalisse ossa töötluseks või talletuseks sisestatud andmed.

01.01.30
input (data)
Data entered into an information processing system or any of its parts for storage or processi ng.

01.01.31
sisestus
Andmete * infotöötlussüsteemi või tema suvalisse ossa töötluseks või talletuseks sisestamise protsess.

01.01.31
input (process)
The process of entering data into an information processing system or any of its parts for storage or processing.

01.01.32
sisend-
Omane sisestuses osalevale seadmele, protsessile või sisend-väljundkanalile, või selle protsessiga seotud andmetele või olekutele.
MÄRKUS: Inglise keeles võib sõna "input" kasutada terminite "input data", "input signal" või "input process" tähenduses, kui selline kasutus on kontekstis arusaadav. Eesti keeles on sõna "sisend" vastav kasutus ebasoovitatav.

01.01.32
input (adjective)
Pertaining to a device, process, or input-output channel involved in an input process, or to the associated data or states.
NOTE - The word "input" may be used in place of "input data", "input signal", or "input process" when such a usage is clear in a given context.

01.01.33
väljundandmed
Andmed, mida infotöötlussüsteem või tema suvaline osa edastab enda seest väljapoole.

01.01.33
output (data)
Data that an information processing system, or any of its parts, transfers outside of that system or part.

01.01.34
väljastus
Protsess, millega infotöötlussüsteem või tema suvaline osa edastab enda seest andmeid väljapoole.

01.01.34
output (process)
The process by which an information processing system, or any of its parts, transfers data outside of that system or part.

01.01.35
väljund-
Omane väljastuses osalevale seadmele, protsessile või sisend-väljundkanalile, või selle protsessiga seotud andmetele või olekutele.
MÄRKUS: Inglise keeles võib sõna "output" kasutada terminite "output data", "output signal" või "output process" tähenduses, kui selline kasutus on kontekstis arusaadav. Eesti keeles on sõna "väljund" vastav kasutus ebasoovitatav.

01.01.35
output (adjective)
Pertaining to a device, process, or input-output channel involved in an output process, or to the associated data or states.
NOTE - The word "output" may be used in place of "output data", "output signal", or "output process" when such a usage is clear in a given context.

01.01.36
alla laadima
Programme või andmeid * arvutist * teisaldama temaga ühendatud arvutisse, millel on vähem ressursse, enamasti suurarvutist * personaalarvutisse.

01.01.36
to download
To transfer* programs or data from a computer to a connected computer with fewer resources, typically from a mainframe to a personal computer.

01.01.37
üles laadima
Programme või andmeid * arvutist * teisaldama temaga ühendatud arvutisse, millel on rohkem ressursse, enamasti personaalarvutist * suurarvutisse.

01.01.37
to upload
To transfer* programs or data from a connected computer to a computer with greater resources, typically from a personal computer to a mainframe.

01.01.38
liides
Kahe funktsionaalüksuse vaheline ühispiir, mis on määratletud mitmesuguste asjakohaste funktsioone, füüsilisi ühendusi, signaalivahetust ja muud puudutavate omadustega.

01.01.38
interface
A shared boundary between two functional units, defined by various characteristics pertaining to the functions, physical interconnections, signal exchanges, and other characteristics, as appropriate.

01.01.39
andmeside
Funktsionaalüksuste vaheline andmete ülekandmine vastavalt andmeedastust ja andmevahetuse koordineerimist reguleerivale reeglistikule.

01.01.39
data communication
Transfer of data among functional units according to sets of rules governing data transmission and the coordination of the exchange.

01.01.40
funktsionaalüksus
Etteantud otstarbe täitmiseks võimeline riistvara-, tarkvara- või nende ühismoodustis.

01.01.40
functional unit
An entity of hardware or software, or both, capable of accomplishing a specified purpose.

01.01.41
sidus-
Omane arvuti otsese juhtimise all oleva funktsionaalüksuse talitlusele.

01.01.41
online (adjective)
on-line/GB/ (adjective)
Pertaining to the operation of a functional unit when under the control of a computer.

01.01.42
vallas-
autonoomne
autonoom-
Omane funktsionaalüksuse talitlusele, mis leiab aset sõltumatult arvuti põhitalitlusest või sellega rööbiti.

01.01.42
offline (adjective)
off-line/GB/ (adjective)
Pertaining to the operation of a functional unit that takes place either independently of, or in parallel with, the main operation of a computer.

01.01.43
ajajaotus
Andmetöötlussüsteemi ekspluatatsioonimeetod, mis tagab kahe või enama protsessi ajalise vaheldumise ühes protsessoris.

01.01.43
time sharing
time slicing (deprecated in this sense)
An operating technique of a data processing system that provides for the interleaving in time of two or more processes in one processor.

01.01.44
võrk
Sõlmede ja neid ühendavate harude kogum.

01.01.44
network
An arrangement of nodes and interconnecting branches.

01.01.45
arvutivõrk
Andmeside eesmärgil omavahel ühendatud andmetöötlussõlmede * võrk.

01.01.45
computer network
A network of data processing nodes that are interconnected for the purpose of data communication.

01.01.46
kohtvõrk
Kasutaja territooriumil piiratud geograafilisel alal paiknev arvutivõrk.
MÄRKUS: Side kohtvõrgu sees ei allu väljaspoolsele reglementeerimisele; side üle kohtvõrgu piiri võib alluda mingile reglementeerimisele.

01.01.46
local area network
LAN (abbreviation)
A computer network located on a user's premises within a limited geographical area.
NOTE - Communication within a local area network is not subject to external regulations; however, communication across the LAN boundary may be subject to some form of regulation.

01.01.47
koostalitlusvõime
interoperaablus
Erinevate funktsionaalüksuste võime omavahel suhelda, programme * täita või andmeid * teisaldada sellisel viisil, mis ei nõua kasutajalt mingeid või peaaegu mingeid teadmisi nende üksuste spetsiifiliste omaduste kohta.

01.01.47
interoperability
The capability to communicate, execute* programs, or transfer * data among various functional units in a manner that requires the user to have little or no knowledge of the unique characteristics of those units.

01.01.48
võtmevalmis süsteem
Andmetöötlussüsteem, mis on installeeritult ning kasutajale käituseks valmis olevana ja võib-olla konkreetse kasutaja või rakenduse jaoks kohandatuna üle antult valmis kasutamiseks.
MÄRKUS: On võimalik, et kasutaja andmete puhul tuleb sooritada teatav ettevalmistustöö.

01.01.48
turnkey system
A data processing system that is ready to use when installed, and supplied to the user in a ready-to-run condition possibly customized to a specific user or application.
NOTE - Some preparatory work on the user's data may be required.

01.01.49
virtuaalne
virtuaal-
näiv-
Omane funktsionaalüksusele, mis näib olevat reaalne, kuid mille funktsioonid sooritatakse teiste vahenditega.

01.01.49
virtual
Pertaining to a functional unit that appears to be real, but whose functions are accomplished by other means.

01.01.50
virtuaalarvuti
Virtuaalne * andmetöötlussüsteem, mis näib olevat monopoolselt teatava kasutaja käsutuses, kuid mille funktsioonid sooritatakse tegeliku andmetöötlussüsteemi ressursside ühiskasutusega.

01.01.50
virtual machine
VM (abbreviation)
A virtual* data processing system that appears to be at the exclusive disposal of a particular user, but whose functions are accomplished by sharing the resources of a real data processing system.

01.01.51
andmekandja
Materjal, millel või milles saab andmeid salvestada ja neid sealt võtta.

01.01.51
data medium
A material in or on which data can be recorded and from which data can be retrieved.

01.01.52
ketas
Lameda ümarplaadi kujuline andmekandja, mis pannakse pöörlema andmete * lugemiseks või kirjutuseks ühel või mõlemal küljel.

01.01.52
disk
A data medium consisting of a flat circular plate that is rotated in order to read or write* data on one or both sides.

01.01.53
meldima
sisse logima
Seanssi algatama.

01.01.53
to log on
to log in
To initiate a session.

01.01.54
välja meldima
välja logima
Seanssi lõpetama.

01.01.54
to log off
to log out
To end a session.

01.02
Infoesitus


01.02
Information representation


01.02.01
signaal
Andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon.

01.02.01
signal
A variation of a physical quantity used to represent data.

01.02.02
diskreetne
sõre
Omane andmetele, mis koosnevad eraldi elementidest, näiteks märkidest, või füüsilistele suurustele, millel on lõplik arv eristatavaid väärtusi, samuti selliseid andmeid kasutavatele protsessidele ja funktsionaalüksustele.

01.02.02
discrete
Pertaining to data that consist of distinct elements, such as characters, or to physical quantities having a finite number of distinctly recognizable values, as well as to processes and functional units that use those data.

01.02.03
arv-
Omane andmetele, mis koosnevad arvudest, samuti neid andmeid kasutavatele protsessidele ja funktsionaalüksustele.

01.02.03
numeric
numerical
Pertaining to data that consist of numerals as well as to processes and functional units that use those data.

01.02.04
digitaalne
digitaal-
number-
Omane andmetele, mis koosnevad numbritest, samuti neid andmeid kasutavatele protsessidele ja funktsionaalüksustele.

01.02.04
digital
Pertaining to data that consist of digits as well as to processes and functional units that use those data.

01.02.05
tärk-
Omane andmetele, mis koosnevad tähtedest, * numbritest ja tavaliselt ka muudest märkidest, näiteks kirjavahemärkidest, samuti neid andmeid kasutavatele protsessidele ja funktsionaalüksustele.

01.02.05
alphanumeric
Pertaining to data that consist of letters, * digits, and usually other characters, such as punctuation marks, as well as to processes and functional units that use those data.

01.02.06
analoog-
Omane pidevatena muutuvatele füüsikalistele suurustele või pideval kujul esitatud andmetele, samuti neid andmeid kasutavatele protsessidele ja funktsionaalüksustele.

01.02.06
analog
Pertaining to continuously variable physical quantities or to data presented in a continuous form, as well as to processes and functional units that use those data.

01.02.07
sümbol
Mingi mõiste graafiline esitus, millel on kindlas kontekstis tähendus.

01.02.07
symbol
A graphic representation of a concept that has meaning in a specific context.

01.02.08
bitt
kahendnumber
Number 0 või 1 kahendsüsteemis kasutatuna.

01.02.08
bit
binary digit
Either of the digits 0 or 1 when used in the binary numeration system.

01.02.09
bait
Teatavast arvust bittidest koosnev string, mida käsitletakse tervikuna ning mis tavaliselt esitab märki või märgi mingit osa.
MÄRKUSED:
1. Igas konkreetses andmetöötlussüsteemis on bittide arv baidis fikseeritud.
2. Harilikult on bitte baidis 8.

01.02.09
byte
A string that consists of a number of bits, treated as a unit, and usually representing a character or a part of a character.
NOTES
1 The number of bits in a byte is fixed for a given data processing system.
2 The number of bits in a byte is usually 8.

01.02.10
oktett
8-bitine bait
Kaheksast bitist koosnev bait.

01.02.10
octet
8-bit byte
A byte that consists of eight bits.

01.02.11
märk
Andmete esituseks, korralduseks või juhtimiseks kasutatava elemendihulga liige.
MÄRKUS: Märke võib liigitada nii:

01.02.11
character
A member of a set of elements that is used for the representation, organization, or control of data.
NOTE - Characters may be categorized as follows:

01.02.12
number
numbrimärk
Naturaalarvu esitav märk.
Näide: Üks märkidest 0,1,...,F kuueteistkümnendsüsteemis.

01.02.12
digit
numeric character
A character that represents a nonnegative integer.
Example: One of the characters 0, 1, ..., F in the hexadecimal numeration system.

01.03
Riistvara


01.03
Hardware


01.03.01
1. keskseade
2. töötlusseade
Ühest või mitmest protsessorist ja nende sisemäludest koosnev funktsionaalüksus.
MÄRKUS: Inglise ja eesti keeles kasutatakse terminit protsessor (processor) tihti keskseadme (processing unit) sünonüümina.

01.03.01
processing unit
central processing unit
CPU (abbreviation)
A functional unit that consists of one or more processors and their internal storages.
NOTE - In English, the term processor is often used synonymously with processing unit.

01.03.02
suurarvuti
Ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, millega saab ühendada teisi arvuteid ta vahendite ühiskasutuseks.

01.03.02
mainframe
A computer, usually in a computer center, with extensive capabilities and resources to which other computers may be connected so that they can share facilities.

01.03.03
arvuti
Funktsionaalüksus, mis on võimeline inimese sekkumiseta sooritama keerukaid arvutusi, kaasa arvatud rohked aritmeetikatehted ja loogikatehted.
MÄRKUSED:
1. Arvuti võib olla üks terviklik üksus või koosneda mitmest omavahel ühendatud üksusest.
2. Inglise ja eesti keeles tähendab termin arvuti (computer) infotöötluses harilikult digitaalarvutit.

01.03.03
computer
A functional unit that can perform substantial computations, including numerous arithmetic operations and logic operations without human intervention.
NOTES
1 A computer may consist of a stand-alone unit or several interconnected units.
2 In English, in information processing, the term computer usually refers to a digital computer.

01.03.04
digitaalarvuti
raal
kompuuter
Arvuti, mida juhivad sisemiselt talletatud * programmid ning mis on võimeline kasutama ühist mäluseadet kogu programmi või ta osa jaoks ja ka programmide täitmiseks vajalike kõigi andmete või nende osa jaoks, täitma kasutaja kirjutatud või kasutaja määratud programme, sooritama kasutaja määratud menetlusi digitaalselt esitatud diskreetandmetega, kaasa arvatud aritmeetikatehted ja loogikatehted, ning täitma programme, mis täitmise ajal modifitseerivad end.
MÄRKUS: Inglise ja eesti keeles kasutatakse infotöötluses * digitaalarvuti (digital computer) tähenduses sageli terminit arvuti (computer).

01.03.04
digital computer
A computer that is controlled by internally stored* programs and that is capable of using common storage for all or part of a program and also for all or part of the data necessary for the execution of the programs; performing user-designated manipulation of digitally represented discrete data, including arithmetic operations and logic operations; and executing programs that modify themselves during their execution.
NOTE - In English, in information processing, the term computer is often used to refer to a digital computer.

01.03.05
analoogarvuti
Arvuti, mille operatsioonid on analoogilised mingi teise süsteemi käitumisele ning mis võtab vastu, töötleb ja tekitab analoogandmeid.

01.03.05
analog computer
A computer whose operations are analogous to the behavior of another system and that accepts, processes, and produces analog data.

01.03.06
hübriidarvuti
Arvuti, milles on analoogarvuti komponendid ja digitaalarvuti komponendid digitaal-analoogmuundurite ja analoog-digitaalmuundurite kaudu ühendamise teel integreeritud.
MÄRKUS: Hübriidarvuti võib kasutada või tekitada analoogandmeid ja diskreetandmeid.

01.03.06
hybrid computer
A computer that integrates analog computer components and digital computer components by interconnection of digital-to-analog converters and analog-to-digital converters.
NOTE - A hybrid computer may use or produce analog data and discrete data.

01.03.07
välisseadmed
Kõik seadmed, mida juhib mingi teatav arvuti, ja mis suudavad sellega suhelda.
Näide: Sisend-väljundseadmed, * välissalvesti.

01.03.07
peripheral equipment
Any device that is controlled by and can communicate with a particular computer.
Example: Input-output units, * external storage.

01.03.08
protsessor
Arvuti * funktsionaalüksus, mis interpreteerib ja täidab * käske.
MÄRKUS: Protsessor koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest.

01.03.08
processor
In a computer, a functional unit that interprets and executes * instructions.
NOTE - A processor consists of at least an instruction control unit and an arithmetic and logic unit.

01.03.09
mikroprotsessor
Protsessor, mille elemendid on miniaturiseeritud üheks või mitmeks integraallülituseks.

01.03.09
microprocessor
A processor whose elements have been miniaturized into one or a few integrated circuits.

01.03.10
integraallülitus
kiip
Pooljuhtmaterjali tükike, mis sisaldab omavahel ühendatud elektroonilisi elemente.

01.03.10
integrated circuit
IC (abbreviation)
microchip
chip
A small piece of semiconductive material that contains interconnected electronic elements.

01.03.11
terminal
Mingi süsteemi või sidevõrgu * funktsionaalüksus, mille kaudu saab sisestada või võtta andmeid.

01.03.11
terminal
A functional unit in a system or communication network at which data may be entered or retrieved.

01.03.12
kasutaja terminal
Terminal, mis võimaldab kasutajal arvutiga suhelda.

01.03.12
user terminal
A terminal that enables a user to communicate with a computer.

01.03.13
tööjaam
Funktsionaalüksus, millel on harilikult eriotstarbelised töötlusvõimalused ning mis sisaldab kasutajale orienteeritud sisendseadmed ja väljundseadmed.
Näide: Programmeeritav terminal, * programmeerimatu terminal, autonoomne mikroarvuti.

01.03.13
workstation
A functional unit that usually has special purpose computing capabilities and includes user-oriented input units and output units.
Example: A programmable terminal, a nonprogrammable terminal or a stand-alone microcomputer.

01.03.14
programmeeritav terminal
arukas terminal
Kasutaja terminal, millel on sisseehitatud andmetöötlusvõime.

01.03.14
programmable terminal
intelligent terminal
A user terminal that has built-in data processing capability.

01.03.15
programmeerimatu terminal
juhm terminal
Kasutaja terminal, millel ei ole sõltumatut andmetöötlusvõimet.

01.03.15
nonprogrammable terminal
dumb terminal
A user terminal that has no independent data processing capability.

01.03.16
kuvar
Kuva*ekraaniga * kasutaja terminal, tavaliselt varustatud mingi sisendseadmega, näiteks klaviatuuriga.

01.03.16
video display terminal
VDT (abbreviation)
visual display terminal
visual display unit
VDU (abbreviation)
A user terminal with a display* screen, and usually equipped with an input unit such as a keyboard.

01.03.17
kalkulaator
Seade, mis sobib aritmeetikatehete sooritamiseks, kuid nõuab inimese sekkumist võimaliku talletatud * programmi muutmiseks ning iga tehte või tehtejärjendi algatamiseks.
MÄRKUS: Kalkulaator täidab mõningaid arvuti funktsioone, kuid töötab tavaliselt ainult inimese sageda sekkumisega.

01.03.17
calculator
A device that is suitable for performing arithmetic operations, but that requires human intervention to alter its stored* program, if any, and to initiate each operation or sequence of operations.
NOTE - A calculator performs some of the functions of a computer, but usually operates only with frequent human intervention.

01.03.18
arvuti arhitektuur
Arvuti loogikaline struktuur ja talitluslikud omadused, sealhulgas riistvara- ja tarkvarakomponentide omavahelised seosed.

01.03.18
computer architecture
The logical structure and functional characteristics of a computer, including the interrelationships among its hardware and software components.

01.03.19
mikroarvuti
Digitaalarvuti, mille keskseade koosneb ühest või mitmest mikroprotsessorist ning sisaldab mäluseadet ja sisend-väljundvahendeid.

01.03.19
microcomputer
A digital computer whose processing unit consists of one or more microprocessors, and includes storage and input-output facilities.

01.03.20
personaalarvuti
Eeskätt üksikisikule autonoomseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti.

01.03.20
personal computer
PC (abbreviation)
A microcomputer primarily intended for stand-alone use by an individual.

01.03.21
kandearvuti
Mikroarvuti, mida saab mitmes kohas kasutamiseks käes kanda.

01.03.21
portable computer
A microcomputer that can be hand-carried for use in more than one location.

01.03.22
sülearvuti
Patareitoitega kandearvuti, mis on piisavalt väike ja kerge süles kasutamiseks.

01.03.22
laptop computer
A battery powered portable computer small and light enough to be operated on a person's lap.

01.03.23
miniarvuti
Funktsionaalselt mikroarvuti ja suurarvuti vahepealne digitaalarvuti.

01.03.23
minicomputer
A digital computer that is functionally intermediate between a microcomputer and a mainframe.

01.03.24
superarvuti
hiidarvuti
Vaadeldaval ajal teadus- ja tehnikaülesannete lahendamiseks kasutadaolevate suurimate töötluskiirustega arvutite klassi esindaja.

01.03.24
supercomputer
Any of the class of computers that have the highest processing speeds available at a given time for solving scientific and engineering problems.

01.03.25
MIPS
miljonit käsku sekundis
Töötlusjõudluse mõõtühik, võrdub ühe miljoni käsuga sekundis.

01.03.25
MIPS (abbreviation)
millions of instructions per second
A unit of measure of processing performance equal to one million instructions per second.

01.03.26
MFLOPS
megaflops
Töötlusjõudluse mõõtühik, võrdub ühe miljoni ujukomatehtega sekundis.
MÄRKUS: Seda mõõtühikut kasutatakse arvuti teadusrakendustes.

01.03.26
MFLOPS (abbreviation)
megaflops
A unit of measure of processing performance equal to one million floating-point operations per second.
NOTE - This unit of measure is used in scientific computer applications.

01.03.27
ühenduvus
Süsteemi või seadme omadus, mis võimaldab teda muudatusteta ühendada teiste süsteemide või seadmetega.

01.03.27
connectivity
The capability of a system or device to be attached to other systems or devices without modification.

01.04
Tarkvara


01.04
Software


01.04.01
rakendustarkvara
rakendusprogramm
Mingi rakendusprobleemi lahenduse mõttes spetsiifiline tarkvara või programm.
Näide: Tabeliprogramm.

01.04.01
application software
application program
Software or a program that is specific to the solution of an application problem.
Example: A spreadsheet program.

01.04.02
süsteemitarkvara
Rakendusest sõltumatu tarkvara, mis toetab rakendustarkvara käitust.
Näide: Operatsioonisüsteem.

01.04.02
system software
Application-independent software that supports the running of application software.
Example: An operating system.

01.04.03
tugitarkvara
tugiprogramm
Tarkvara või programm, mis aitab välja töötada, hooldada või kasutada muud tarkvara või annab üldise rakendustest sõltumatuse võime.
Näide: Kompilaator, * andmebaasihaldur.

01.04.03
support software
support program
Software or a program that aids in the development, maintenance, or use of other software or provides general application-independent capability.
Example: A compiler, a database management system.

01.04.04
süsteemi dokumentatsioon
Infotöötlussüsteemi * nõudeid, võimalusi, piiranguid, ehitust, talitlust ja hooldust kirjeldavate dokumentide kogu.

01.04.04
system documentation
The collection of documents that describe the requirements, capabilities, limitations, design, operation, and maintenance of an information processing system.

01.04.05
tarkvarapakett
Mitmele kasutajale üldiseks rakenduseks või otstarbeks tarnitavate programmide täielik ja dokumenteeritud komplekt.
Märkus: Mõningaid tarkvarapakette saab modifitseerida konkreetse rakenduse jaoks.

01.04.05
software package
A complete and documented set of programs supplied to several users for a generic application or function.
NOTE - Some software packages are alterable for a specific application.

01.04.06
mobiilsus
teisalduvus
Programmi omadus, mis võimaldab teda täita mitmesugust tüüpi andmetöötlussüsteemides, ilma et programmi konverteeritaks mingisse teise keelde või arvestatavalt muudetaks.

01.04.06
portability (of a program)
The capability of a program to be executed on various types of data processing systems without converting the program to a different language and with little or no modification.

01.04.07
tarkvaratehnika
Teaduslike ja tehniliste teadmiste, meetodite ja kogemuste süstemaatiline rakendamine tarkvara projekteerimisele, teostusele, testimisele ja dokumenteerimisele ta valmistuse, toetuse ja kvaliteedi optimeerimiseks.

01.04.07
software engineering
The systematic application of scientific and technological knowledge, methods, and experience to the design, implementation, testing, and documentation of software to optimize its production, support, and quality.

01.04.08
operatsioonisüsteem
opsüsteem
Tarkvara, mis juhib programmide * täitmist ning võib anda selliseid teenuseid nagu ressursijaotus, * plaanimine, * sisestuse ja väljastuse juhtimine ning andmehaldus.
MÄRKUS: Operatsioonisüsteemid on küll valdavalt tarkvara, kuid võimalikud on osalised teostused riistvarana.

01.04.08
operating system
OS (abbreviation)
Software that controls the execution of programs and that may provide services such as resource allocation, * scheduling, * input-output control, and data management.
NOTE - Although operating systems are predominantly software, partial hardware implementations are possible.

01.05
Programmeerimine


01.05
Programming


01.05.01
programm
Süntaktiline üksus, mis vastab mingi programmikeele reeglitele ning koosneb teatava funktsiooni täitmiseks, töö teostamiseks või ülesande lahendamiseks vajalikest deklaratsioonidest ja lausetest või käskudest.

01.05.01
program
computer program
A syntactic unit that conforms to the rules of a particular programming language and that is composed of declarations and statements or instructions needed to solve a certain function, task, or problem.

01.05.02
programmeerima
{kodeerima}
Programme projekteerima, kirjutama, modifitseerima ja testima.

01.05.02
to program
to code (deprecated in this sense)
To design, write, modify, and test programs.

01.05.03
programmeerimine
Programmide projekteerimine, kirjutamine, modifitseerimine ja testimine.

01.05.03
programming
The designing, writing, modifying, and testing of programs.

01.05.04
rutiin
{programm}
Programm või programmi osa, mis võib leida mingit üldist või sagedat kasutust.

01.05.04
routine
program (deprecated in this sense)
A program, or part of a program, that may have some general of frequent use.

01.05.05
algoritm
Ülesande lahendamiseks täpselt määratletud reeglite lõplik korrastatud kogum.

01.05.05
algorithm
A finite ordered set of well-defined rules for the solution of a problem.

01.05.06
vooskeem
Ülesande sammhaaval lahendamise protsessi graafiline esitus, mis protsessi või programmi projekteerimise või dokumenteerimise eesmärgil kasutab voojoontega ühendatud ja sobivalt annoteeritud geomeetrilisi kujundeid.

01.05.06
flowchart
flow diagram
A graphical representation of a process or the step-by-step solution of a problem, using suitably annotated geometric figures connected by flowlines for the purpose of designing or documenting a process or program.

01.05.07
siluma
Programmides * vigu avastama, lokaliseerima ja kõrvaldama.

01.05.07
to debug
To detect, locate, and eliminate errors in programs.

01.05.08
loomulik keel
Keel, mille reeglid põhinevad käibival kasutusel, olemata spetsiaalselt ette kirjutatud.

01.05.08
natural language
A language whose rules are based on current usage without being specifically prescribed.

01.05.09
tehiskeel
Keel, mille reeglid on enne ta kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud.

01.05.09
artificial language
A language whose rules are explicitly established prior to its use.

01.05.10
programmikeel
Tehiskeel * programmide väljendamiseks.

01.05.10
programming language
An artificial language for expressing programs.

01.06
Rakendused ja lõppkasutaja


01.06
Applications and end user


01.06.01
simuleerimine
matkimine
Andmetöötlussüsteemi kasutamine mingi füüsilise või abstraktse süsteemi käitumislike valitud omaduste esituseks.
Näide: Aerodünaamilisi profiile ümbritsevate õhuvoolude esitus mitmesugustel kiirustel, temperatuuridel ja õhurõhkudel.
MÄRKUS:
Simuleerimine on modelleerimise alaliik.

01.06.01
simulation
The use of a data processing system to represent selected behavioral characteristics of a physical or abstract system.
Example: The representation of air streams around airfoils at various velocities, temperatures, and air pressures.

01.06.02
emuleerimine
Andmetöötlussüsteemi kasutamine teise andmetöötlussüsteemi imiteerimiseks, nii et imiteeriv süsteem võtab vastu samu andmeid, * täidab samu programme ja saab samu tulemusi, mis imiteeritav süsteem.
MÄRKUS: Tavaliselt sooritatakse emuleerimine riistvara või püsivara abil.

01.06.02
emulation
The use of a data processing system to imitate another data processing system, so that the imitating system accepts the same data, * executes the same programs, and achieves the same results as the imitated system.
NOTE - Emulation is usually achieved by means of hardware or firmware.

01.06.03
infootsing
Toimingud, meetodid ja protseduurid talletatud * andmetest * informatsiooni saamiseks etteantud teemal.

01.06.03
information retrieval
IR (abbreviation)
Actions, methods, and procedures for obtaining information on a given subject from stored* data.

01.06.04
püsikoopia
Kuva püsiv koopia, mis on valmistatud väljundseadmes, näiteks printeris või plotteris, ja mida saab ära viia.

01.06.04
hard copy
A permanent copy of a display image generated on an output unit such as a printer or a plotter, and which can be carried away.

01.06.05
hetkkoopia
Informatsiooni ajutine väljastus kuuldaval või nähtaval kujul. Mälu sisu ajutine kujutis.
MÄRKUS: Määratluse teine lause on prantsuskeelse algteksti tõlge.
Näide: Kuva kineskoobi ekraanil.

01.06.05
soft copy
Nonpermanent output of information in audio or visual format.
Example: A cathode ray tube display.

01.06.06
menüü
Valikuvõimaluste loetelu, mille kuvab * andmetöötlussüsteem ja millest kasutaja saab valida käivitatava toimingu.

01.06.06
menu
A list of options displayed by a data processing system, from which the user can select an action to be initiated.

01.06.07
viip
Kuuldav või nähtav teade, millega programm nõuab kasutaja sekkumist.

01.06.07
prompt
A visual or audible message sent by a program to request the user's response.

01.06.08
raalgraafika
Meetodid ja võtted piltide konstrueerimiseks, manipuleerimiseks, talletuseks ja kuvamiseks * arvuti abil.

01.06.08
computer graphics
Methods and techniques for construction, manipulation, storage, and display of images by means of a computer.

01.06.09
1. bürooautomaatika
2. büroo automatiseerimine
Bürootegevuste integreerimine infotöötlussüsteemi abil.
MÄRKUSED:
1. Muuhulgas hõlmab see termin teksti, piltide ja kõne töötlust ning edastust.
2. Eesti vaste valitakse sõltuvalt kontekstist.

01.06.09
office automation
OA (abbreviation)
The integration of office activities by means of an information processing system.
NOTE - This term includes in particular the processing and communication of text, images, and voice.

01.06.10
tekstitöötlus
Tekstiga sooritatavad andmetöötluse operatsioonid, näiteks sisestus, redigeerimine, * sortimine, * mestimine, otsing, salvestus, * kuvamine ja printimine.

01.06.10
text processing
word processing
Data processing operations on text, such as entering, editing, * sorting, * merging, retrieving, storing, * displaying, or printing.

01.06.11
ühilduvus
Funktsionaalüksuse võime arvestatavate muudatusteta rahuldada mingi määratletud liidese nõudeid.

01.06.11
compatibility
The capability of a functional unit to meet the requirements of a specified interface without appreciable modification.

01.06.12
1. intellektitehnika
2. tehisintellekt
Informaatika haru, tegeleb selliste andmetöötlussüsteemide arendusega, mis täidavad inimmõistusele omaseid funktsioone, nagu arutlemine, õppimine ja enesetäiendus.
MÄRKUS: Eesti keeles on soovitatav kasutada määratletud tähenduses terminit intellektitehnika, uurimis- ja arendusobjekti tähenduses aga terminit tehisintellekt.

01.06.12
artificial intelligence
AI (abbreviation)
The branch of computer science devoted to developing data processing systems that perform functions normally associated with human intelligence, such as reasoning, learning, and self-improvement.

01.06.13
robootika
Robotite konstrueerimise, ehitamise ja kasutamisega seotud meetodid.

01.06.13
robotics
The techniques involved in designing, building, and using robots.

01.06.14
raal-
arvutipõhine
Omane meetodile või protsessile, milles osa tööst teeb arvuti.

01.06.14
computer-aided
computer-assisted
CA (abbreviation)
Pertaining to a technique or process in which part of the work is done by a computer.

01.06.15
elektronkirjastamine
raalkirjastamine
Teksti, graafikat ja pilte sisaldavate polügraafilise kvaliteediga dokumentide valmistus arvuti abil.
MÄRKUS: Mõnedel juhtudel sooritatakse elektronkirjastamist rakendusprogrammide kasutamise teel, teistel juhtudel aga mingi spetsialiseeritud süsteemi kasutamise teel.

01.06.15
electronic publishing
computer-aided publishing
computer-assisted publishing
The production of typeset-quality documents including text, graphics, and pictures with the assistance of a computer.
NOTE - In some instances, electronic publishing is accomplished through the use of application programs and in other instances it is achieved through the use of a dedicated system.

01.06.16
kompaktkirjastamine
Elektronkirjastamine * mikroarvutiga.

01.06.16
desktop publishing
Electronic publishing using a microcomputer.

01.06.17
elektronpost
e-post
meil
Kirjavahetus kasutaja terminalide vahel arvutivõrgu kaudu edastatavate sõnumite kujul.

01.06.17
electronic mail
E mail
Correspondence in the form of messages transmitted between user terminals over a computer network.

01.06.18
teadmusbaas
Andmebaas, mis sisaldab järeldusreegleid ja informatsiooni inimkogemuse ja asjatundmise kohta mingis valdkonnas.
MÄRKUS: Iseõppivates süsteemides sisaldab teadmusbaas peale selle veel informatsiooni, mis tuleneb varem esinenud ülesannete lahendamisest.

01.06.18
knowledge base
K-base (abbreviation)
A database that contains inference rules and information about human experience and expertise in a domain.
NOTE - In self-improving systems, the knowledge base additionally contains information resulting from the solution of previously encountered problems.

01.06.19
ekspertsüsteem
Arvutisüsteem, mis aitab asjatundlikult lahendada probleeme mingis valdkonnas või rakendusalal, tehes järeldusi * teadmusbaasist, mis on rajatud inimkogemuste alusel.
MÄRKUSED:
1. Terminit kasutatakse mõnikord teadmusbaasisüsteemi sünonüümina, kuid harilikult kasutatakse teda ekspertteadmuse rõhutamiseks.
2. Mõned ekspertsüsteemid on võimelised täiustama oma teadmusbaasi ja töötama välja uusi järeldusreegleid eelmiste probleemidega saadud kogemuse põhjal.
3. Märkus 1 on tõlgitud prantsuskeelsest originaaltekstist.

01.06.19
expert system
ES (abbreviation)
A computer system that provides for expertly solving problems in a given field or application area by drawing inferences from a knowledge base developed from human expertise.
NOTES
1 The term is sometimes used synonymously with, though it is usually taken to emphasize expert knowledge.
2 Some expert systems are able to improve their knowledge base and develop new inference rules based on their experience with previous problems.

01.06.20
pilditöötlus
Andmetöötlussüsteemi kasutamine piltide loomiseks, skaneerimiseks, analüüsimiseks, täiustamiseks, tõlgendamiseks või kuvamiseks.

01.06.20
image processing
picture processing
The use of a data processing system to create, scan, analyze, enhance, interpret, or display images.

01.06.21
tabeliprogramm
Programm, mis kuvab ridade ja veergudena paiknevate lahtritega tabeli, mille ühe lahtri sisu muutmine võib põhjustada ühe või enama lahtri ümberarvutuse kasutaja määratletud lahtritevaheliste seoste põhjal.

01.06.21
spreadsheet program
A program that displays a table of cells arranged in rows and columns, in which the change of the contents of one cell can cause recomputation of one or more cells based on user-defined relations among the cells.

01.06.22
(kasutaja)sõbralik
Inimestele hõlbus ja mugav kasutada.

01.06.22
user-friendly
Pertaining to ease and convenience of use by humans.

01.07
Arvuti turvalisus


01.07
Computer security


01.07.01
andmekaitse
Asjakohaste halduslike, tehniliste või füüsiliste vahendite rakendamine andmete kaitseks nende volitamatu sihiliku või juhusliku avalikustamise, modifitseerimise või hävitamise eest.

01.07.01
data protection
The implementation of appropriate administrative, technical or physical means to guard against unauthorized intentional or accidental disclosure, modification, or destruction of data.

01.07.02
arvutikuritegu
raaliroim
Riistvara, * tarkvara või andmete kasutamise, modifitseerimise või hävitamisega sooritatud kuritegu.

01.07.02
computer crime
A crime committed through the use, modification, or destruction of hardware, * software, or data.

01.07.03
häkker (1)
Tehniliselt oskuslik arvutientusiast.

01.07.03
hacker (1)
A technically sophisticated computer enthusiast.

01.07.04
häkker (2)
kräkker
Tehniliselt oskuslik arvutientusiast, kes kasutab oma teadmisi ja vahendeid kaitstud ressurssidele volitamatuks juurdepääsuks.

01.07.04
hacker (2)
A technically sophisticated computer enthusiast who uses his or her knowledge and means to gain unauthorized access to protected resources.

01.07.05
tarkvarapiraatlus
Tarkvaratoodete ebaseaduslik kasutamine või kopeerimine.

01.07.05
software piracy
Illegal use or copying of software products.

01.08
Andmehaldus


01.08
Data management


01.08.01
infohaldus
Informatsiooni kogumist, analüüsi, säilitamist, otsingut ja jaotamist juhtivad funktsioonid infotöötlussüsteemis.

01.08.01
information management
In an information processing system, the functions of controlling the acquisition, analysis, retention, retrieval, and distribution of information.

01.08.02
andmehaldus
Andmetele juurdepääsu andvad, andmete salvestust sooritavad või valvavad ning sisend-väljundoperatsioone juhtivad funktsioonid andmetöötlussüsteemis.

01.08.02
data management
In a data processing system, the functions that provide access to data, performs or monitors the storage of data, and controls input-output operations.

01.08.03
pöördusmeetod
Meetod andmete kasutamise, nende lugemiseks või kirjutuseks * mälu kasutamise või nende teisalduseks * sisend-väljundkanali kasutamise saavutamiseks.
Näide: Juhupöördusmeetod, indekspöördusmeetod, jadapöördusmeetod.

01.08.03
access method
A technique to obtain the use of data, the use of storage in order to read or write data, or the use of an input-output channel to transfer data.
Example: Random access method, indexed access method, sequential access method.

01.08.04
andmepank
Andmete kogum teatava teema kohta, korraldatud nii, et abonendid saavad selle poole pöörduda.

01.08.04
data bank
A set of data related to a given subject and organized in such a way that it can be consulted by subscribers.

01.08.05
andmebaas
Andmete kogu, korraldatud vastavalt kontseptuaalstruktuurile, mis kirjeldab nende andmete omadusi ning neile vastavate olemite vahelisi seoseid, toetades üht või mitut rakendusala.

01.08.05
database
A collection of data organized according to a conceptual structure describing the characteristics of these data and the relationships among their corresponding entities, supporting one or more application areas.

01.08.06
fail
Nimega kirjekogum, mis talletatakse või töödeldakse ühe üksusena.

01.08.06
file
A named set of records* stored or processed as a unit.