ISO 2382/II
ISO 2382/II
02
Aritmeetika- ja loogikatehted
02
Arithmetic and logic operations
02.01
Meetodid
02.01
Methods
02.01.01
heuristiline meetod
Suvaline uurimislik probleemilahenduse meetod, mille puhul lähendtulemite
sarja põhjal hinnatakse edenemist lõpliku tulemi poole,
näiteks suunatavate katsete ja eksituste protsessiga.
02.01.01
heuristic method
Any exploratory method of solving problems in which an evaluation is
made of the progress towards an acceptable final result
using a series of approximate results, for example by a process of
guided trial and error.
02.01.02
matemaatiline induktsioon
Naturaalarvudel mitte alla N
põhinevaid liikmeid puudutava väite tõestuse
meetod: tõestatakse, et väide kehtib arvul N
põhineva liikme kohta, ja kui ta kehtib suvalise
väärtuse nN puhul, kehtib ta ka arvul (n+1)
põhineva liikme kohta.
02.01.02
mathematical induction
A method of proving a statement concerning terms based on natural
numbers not less than N by showing that the statement is
valid for the term based on N and that, if it is valid for an
arbitrary value of n that is greater than N, it is also
valid for the term based on (n + 1).
02.01.03
formaalloogika
Kehtiva väite struktuuri ja kujude uurimine sõltumatult
väite liikmete tähendusest.
02.01.03
formal logic
The study of the structure and forms of valid argument without regard
to the meaning of the terms in the argument.
02.01.04
sümbolloogika
matemaatiline loogika
Kehtivate väidete ja tehetega tegelev distsipliin, mis kasutab tehiskeeli,
mis on määratud vältima loomulike
keelte mitmetähenduslikkust ja loogikalisi puudusi.
02.01.04
symbolic logic
mathematical logic
The discipline in which valid argument and operations are dealt with
using an artificial language designated
to avoid the ambiguities and logical inadequacies of natural
languages.
02.02
Muutujate esitus
02.02
Representations of variables
02.02.01
loogikamuutuja
Muutuja, mis võib omandada ainult lõpliku arvu
võimalikke väärtusi või olekuid.
Näide: märgistikku kuuluv
määratlemata märk.
02.02.01
switching variable
logic variable (deprecated)
A variable that may take only a finite number of possible values or states.
Example: An unspecified character of a character
set.
02.02.02
argument (1)
An independent variable.
02.02.03
argument (2)
Sõltumatu muutuja suvaline väärtus.
Näiteid: otsivõti, * tabelielemendi
asukohta identifitseeriv arv.
02.02.03
argument (2)
Any value of an independent variable.
Example: A search key; a number
identifying the location of an item in a table.
02.02.04
parameeter
Muutuja, millele antakse konkreetse rakenduse jaoks konstantne
väärtus ja mis võib tähistada rakendust.
02.02.04
parameter
A variable that is given a constant value for a specified application
and that may denote the application.
02.02.05
scalar
A quantity characterized by a single value.
02.02.06
vektor
Tavaliselt skalaaride * korrastatud
hulgaga iseloomustatav suurus.
02.02.06
vector
A quantity usually characterized by an ordered
set of scalars.
02.02.07
muutumispiirkond
Suuruse või funktsiooni suurima
võimaliku ja vähima võimaliku väärtuse vahe.
02.02.07
span
range /AUS/
The difference between the highest and the lowest values that a
quantity or function may take.
02.02.08
(logaritmi) karakteristik
Logaritmi esituse täisosa, mis võib olla positiivne
või negatiivne.
02.02.08
characteristic (of a logarithm)
The integer part, which may be positive or negative, of the
representation of a logarithm.
02.02.09
(logaritmi) mantiss
Logaritmi esituse mittenegatiivne murdosa.
02.02.09
mantissa (of a logarithm)
The non-negative fractional part of the representation of a logarithm.
02.03
Arvud
02.03
Numbers
02.03.01
naturaalarv
Üks arvudest null, üks, kaks, ...
MÄRKUS. Mõnikord defineeritakse naturaalarvud nulli
asemel ühest algavatena.
02.03.01
natural number
nonnegative integer
One of the numbers zero, one, two,...
NOTE - Some people define natural numbers as starting at one rather
than zero.
02.03.02
täisarv
Üks arvudest null, pluss üks,
miinus üks, pluss kaks, miinus kaks, ...
02.03.02
integer
integer number
One of the numbers zero, plus one,
minus one, plus two, minus two...
02.03.03
reaalarv
Arv, mille saab püsialusega arvusüsteemis
esitada lõpliku või lõpmatu numeraaliga.
02.03.03
real number
A number that may be represented by a finite or infinite numeral
in a fixed radix numeration system.
02.03.04
ratsionaalarv
Reaalarv, mis on täisarvu
ja mittenullise täisarvu jagatis.
02.03.04
rational number
A real number that is the quotient
of an integer divided by an integer
other than zero.
02.03.05
irratsionaalarv
Reaalarv, mis ei ole ratsionaalarv.
02.03.05
irrational number
A real number that is not a rational
number.
02.03.06
kompleksarv
Reaalarvude * korrastatud
paarist koosnev arv, mille saab esitada kujul a + bi,
kus a ja b on reaalarvud ja i2 = -1.
02.03.06
complex number
A number consisting of an ordered pair
of real numbers, expressible in the
form a + bi, where a and b are the real numbers
and i2 = -1.
02.03.07
juhuslik arv
juhuarv
Teadaolevast arvuhulgast selliselt valitud arv, et hulga kõik
arvud võivad ilmuda sama tõenäosusega.
02.03.07
random number
A number selected from a known set of numbers in such a way that each
number in the set has the same probability of occurrence.
02.03.08
juhuslike arvude jada
juhuarvujada
Arvujada, milles ühtki arvu ei saa ennustada ainult talle
eelnenuid teades.
02.03.08
random number sequence
A sequence of numbers each of which cannot be predicted only from a
knowledge of its predecessors.
02.03.09
pseudojuhuslike arvude jada
pseudojuhuarvujada
Arvujada, milles arvud on määratud mingi kindla
aritmeetilise protsessiga, kuid mis on teatud otstarbeks niisama hea
kui juhuarvujada.
02.03.09
pseudo-random number sequence
A sequence of numbers that has been determined by some defined
arithmetic process but is effectively a random
number sequence for the purpose for which it is required.
02.03.10
järjenumber
Elemendi asukohta jadas
märkiv täisarv.
02.03.10
serial number
An integer denoting the position of an item
in a sequence.
02.03.11
null (andmetöötluses)
Arv, mille liitmine suvalisele teisele arvule või lahutamine
sellest arvust ei muuda seda teist arvu.
MÄRKUS. Nulli esitus võib eri arvutites
erineda, olles näiteks positiivse või negatiivse
märgiga null (mis võib tekkida märgiga arvu
lahutamisel iseendast) või ujukomanull (sel juhul on püsikomaosa
null, eksponent aga võib ujukomaesituses varieeruda).
02.03.11
zero (in data processing)
The number that when added to or subtracted from any other number
does not alter the value of that other number.
NOTE - Zero may have different representations in computers
such as positively or negatively signed zero (which may result from
subtracting a signed number from itself) and floating-point zero (in
which the fixed point part is zero while the exponent
in the floating-point representation
may vary).
02.03.12
kahend- [kolmend-] [kaheksand-] [kümnend-]
[kaheteistkümnend-] [kuueteistkümnend-] N-nd- (1)
Kahe [kolme-] [kaheksa-] [kümne-] [kaheteistkümne]
[kuueteistkümne] [N] võimaliku erineva
väärtuse või olekuga valikusse, otsustusse või
tingimusse puutuv.
02.03.12
binary [ternary] [octal] [decimal or denary] [duodecimal]
[sexadecimal or hexadecimal] [N-ary] (1)
Characterized by a selection, choice or condition that has two
[three] [eight] [ten] [twelve] [sixteen] [N] possible
different values or states.
02.03.13
kahend- [kolmend-] [kaheksand-] [kümnend-]
[kaheteistkümnend-] [kuueteistkümnend-] N-nd- (2)
Püsiraadikssüsteemi * raadiksiga
kaks [kolm] [kaheksa] [kümme] [kaksteist] [kuusteist] [N] puutuv.
02.03.13
binary [ternary] [octal] [decimal or denary] [duodecimal]
[sexadecimal or hexadecimal] [N-ary] (2)
Of a fixed radix numeration system,
having a radix of two [three] [eight]
[ten] [twelve] [sixteen] [N].
02.03.14
faktoriaal
Naturaalarvude 1, 2, 3, ... (etteantud täisarvuni,
kaasa arvatud see arv) korrutis.
02.03.14
factorial
The product of the natural
numbers, 1, 2, 3, ... up to and including a given integer.
02.04
Funktsioonid ja kujutamine
02.04
Functions and mapping
02.04.01
loogikafunktsioon
Funktsioon, millel on ainult lõplik arv võimalikke
väärtusi ja mille igal sõltumatul muutujal on ainult
lõplik arv võimalikke väärtusi.
02.04.01
switching function
logic function (deprecated)
A function that has only a finite number of possible values and whose
independent variables each have only a finite number of possible values.
02.04.02
Boole'i funktsioon
tõeväärtusfunktsioon
Loogikafunktsioon, millel on kaks
võimalikku väärtust ja mille igal sõltumatul
muutujal on kaks võimalikku väärtust.
02.04.02
Boolean function /GB/
boolean function /USA/
A switching function in which the
number of possible values of the function and of each of its
independent variables is two.
NOTE - The adjective "BOOLEAN" is spelt with a capital B in
the United Kingdom and with a small b in the United States of America.
02.04.03
rekurrentne jada
Jada, mille iga liige pärast
esimest on määratud tehtega,
mille operandide hulka kuuluvad
kõik eelnevad liikmed või osa neist.
MÄRKUS. Rekursiivses jadas võib olla lõplik arv
määramatuid liikmeid, võib-olla enam kui üks.
02.04.03
recursively defined sequence
A sequence of terms in which each term
after the first is determined by an operation
in which the operands include some or
all of the preceding terms.
NOTE - In a recursively defined sequence, there may exist a finite
number of non-defined terms, possibly greater than one.
02.04.04
kujutama
vastavusse seadma
Määrama väärtuste hulka, kus väärtused
on kindlas vastavuses teise hulga suurustega või väärtustega.
Näide: matemaatilist funktsiooni väärtustama, st
määrama sõltuva muutuja väärtusi
sõltumatu(te) muutuja(te) vahetut huvi pakkuva(te)
väärtuste jaoks.
02.04.04
to map (over)
To establish a set of values having a defined correspondence with the
quantities or values of another set.
Example: To evaluate a mathematical function, i.e. to establish the
values of the dependent variable, for those values of the independent
variable or variables that are of immediate concern.
02.04.05
kujutis
Väärtuste hulk, kus väärtused on kindlas
vastavuses teise hulga suuruste või väärtustega.
02.04.05
map
mapping (deprecated)
A set of values having defined correspondence with the quantities or
values of another set.
02.04.06
genereeriv funktsioon
Antud funktsioonide või konstantide sarja matemaatiline
funktsioon, mille esitamisel lõpmatu reana on need
funktsioonid või konstandid selle rea kordajad.
Näide: funktsioon (1 - 2ux + u2)-1/2
on Legendre'i polünoomide Pn(x) genereeriv
funktsioon, sest ta reaksarendusel on kuju
02.04.06
generating function
Of a given series of functions or constants, a mathematical function
that, when represented by an infinite series, has those functions or
constants as coefficients in the series.
Example: The function (1 - 2ux + u2)-1/2
is a generating function of the Legendre polynomials Pn(x)
by virtue of the expansion
02.04.07
lävifunktsioon
Ühe või mitme argumendi
(mitte tingimata Boole'i argumendi) kaheväärtuseline loogikafunktsioon,
mis omandab väärtuse üks, kui nende argumentide mingi
etteantud matemaatiline funktsioon ületab antud
läviväärtuse, vastasel juhul aga väärtuse null.
Näide: lävifunktsioon
f(a1, ..., an) = 0, kui g
( T
f(a1, ..., an) = 1, kui g T,
kus g = W1a1 + ... + Wnan,
kus W1, ..., Wn on
reaalargumentide a1, ..., an
positiivsed kaalud ja T on lävi.
02.04.07
threshold function
A two-valued switching function of one
or more not necessarily Boolean arguments
that takes the value one if a specified mathematical function of the
arguments exceeds a given threshold value, and zero otherwise.
Example: The threshold function
f(a1, ..., an) = 0 if g < T>
f(a1, ..., an) = 1 if g T
with g = W1a1 + ... + Wnan
where W1, ..., Wn are positive weights for the
real arguments a1, ..., an and T is the threshold.
02.05
Boole'i tehted
02.05
Boolean operations
02.05.01
Boole'i tehe (1)
{binaartehe}
Iga tehe, mille igal operandil
ja tulemil on üks kahest väärtusest.
MÄRKUSED
1. Termin "binaartehe" on mittesoovitatav, et vältida
segiajamist diaadtehtega ja kahendaritmeetikatehtega.
2. Boole'i üksiktehete definitsioonide lihtsustamiseks standardi
selles alajaotises ning selle osa lõpus oleva tabeli
lihtsustamiseks nimetatakse kaht Boole'i väärtust siin
"Boole'i väärtus 0" ja "Boole'i
väärtus 1". Kasutada võib teisi
väärtuste paare, ilma et see oleks vastuolus definitsioonidega.
02.05.01
Boolean operation (1)
binary operation (deprecated)
Any operation in which each of the operands
and the result take one of two values.
NOTES
1 The term binary operation is deprecated to avoid confusion with dyadic
operation and with binary arithmetic operation.
2 In order to simplify the definitions of individual Boolean
operations in this sub-section of the Vocabulary, and to simplify the
table of the end of this section, the two Boolean values are referred
to as "Boolean value 0" and "Boolean value 1".
Other pairs of values might be used without being in contradiction
with the definitions.
02.05.02
Boole'i tehe (2)
{binaartehe}
Boole'i algebra reeglitele vastav tehe.
MÄRKUS. Termin "binaartehe" on mittesoovitatav, et
vältida segiajamist diaadtehtega
ja kahendaritmeetikatehtega.
02.05.02
Boolean operation (2)
binary operation (deprecated)
An operation that follows the rules of
Boolean algebra.
NOTE - The term binary operation is deprecated to avoid confusion
with dyadic operation and with binary
arithmetic operation.
02.05.03
Boole'i diaadtehe [N-aadtehe]
{Boole'i binaartehe [N-aartehe]}
Boole'i tehe täpselt kahe
[täpselt N] operandiga.
02.05.03
dyadic [N-adic] Boolean operation
binary [N-ary] Boolean operation (deprecated)
A Boolean operation on two and only two
[on N and only N] operands.
02.05.04
Boole'i tehtemärk
Tehtemärk, mille kõigil operandidel
ja tulemil saab olla üks kahest väärtusest.
02.05.04
Boolean operator
An operator each of whose operands
and whose result take one of two values.
02.05.05
täiendtehe
Mingi Boole'i tehte suhtes vaadeldav
teine Boole'i tehe, mille sooritamisel esimese Boole'i tehte operandidega
on tulem esimese Boole'i tehte tulemi negatsioon.
Näide: disjunktsioon on disjunktsiooni
negatsiooni (VÕI-EI-tehte) täiendtehe.
02.05.05
complementary operation
Of a Boolean operation, another Boolean
operation whose result, when it is
performed on the same operands as the
first Boolean operation, is the negation
of the result of the first Boolean operation.
Example: Disjunction is the
complementary operation of non-disjunction.
02.05.06
duaaltehe
Mingi Boole'i tehte suhtes vaadeldav
teine Boole'i tehe, mille sooritamisel esimese Boole'i tehte operandide
* negatsioonidega on tulem
esimese Boole'i tehte tulemi negatsioon.
Näide: disjunktsioon on konjunktsiooni duaaltehe.
02.05.06
dual operation
Of a Boolean operation, another Boolean
operation whose result, when it is
performed on operands that are the negation
of the operands of the first Boolean operation, is the negation of
the result of the first Boolean operation.
Example: Disjunction is the dual
operation of conjunction.
02.05.07
identsustehe
Boole'i tehe, mille tulemi
Boole'i väärtus on 1 parajasti siis, kui operandidel
on ühesugune Boole'i väärtus.
MÄRKUS. Kahe operandiga identsustehe on ekvivalentsitehe.
02.05.07
identity operation
The Boolean operation whose result
has the Boolean value 1 if and only if all the operands
have the same Boolean value.
NOTE - An identity operation on two operands is an equivalence
operation.
02.05.08
mitteidentsustehe
Boole'i tehe, mille tulemi
Boole'i väärtus on 1 parajasti siis, kui kõigi operandide
Boole'i väärtus ei ole ühesugune.
MÄRKUS. Kahe operandiga mitteidentsustehe on mitteekvivalentsitehe.
02.05.08
non-identity operation
The Boolean operation whose result
has the Boolean value 1 if and only if all the operands
do not have the same Boolean value.
NOTE - A non-identity operation on two operands is a non-equivalence
operation.
02.05.09
ekvivalents[itehe]
PARAJASTI-KUI-tehe
Boole'i diaadtehe, mille tulemi
Boole'i väärtus on 1 parajasti siis, kui operandidel
on ühesugune Boole'i väärtus.
MÄRKUS. Vt ka Boole'i tehete tabel selle osa lõpus.
02.05.09
equivalence operation
IF-AND-ONLY-IF operation
IFF (abbreviation)
The dyadic Boolean operation whose result
has the Boolean value 1 if and only if the operands
have the same Boolean value.
NOTE - See also the table of Boolean operations at
the end of this section.
02.05.10
mitteekvivalents[itehe]
VÄLISTAV VÕI
{summa mooduliga kaks}
Boole'i diaadtehe, mille tulemi
Boole'i väärtus on 1 parajasti siis, kui operandide
Boole'i väärtused on erinevad.
MÄRKUS. Vt ka Boole'i tehete tabel selle osa lõpus.
02.05.10
non-equivalence operation
EXCLUSIVE-OR operation
modulo two sum (deprecated)
addition without carry (deprecated)
The dyadic Boolean operation whose result
has the Boolean value 1 if and only if the operands
have different Boolean values.
NOTE - See also the table of Boolean operations at
the end of this section.
02.05.11
konjunktsioon
JA-tehe
NING-tehe
{loogiline korrutamine}
Boole'i tehe, mille tulemi
Boole'i väärtus on 1 parajasti siis, kui iga operandi
Boole'i väärtus on 1.
MÄRKUS. Vt ka Boole'i tehete tabel selle osa lõpus.
02.05.11
conjunction
AND operation
intersection
logical product (deprecated)
The Boolean operation whose result
has the Boolean value 1 if and only if each operand
has the Boolean value 1.
NOTE - See also the table of Boolean operations at
the end of this section.
02.05.12
NING-EI-tehe
konjunktsiooni negatsioon
Boole'i diaadtehe, mille tulemi
Boole'i väärtus on 0 parajasti siis, kui iga operandi
Boole'i väärtus on 1.
MÄRKUS. Vt ka Boole'i tehete tabel selle osa lõpus.
02.05.12
non-conjunction
NAND operation
NOT-BOTH operation
NOT-AND operation (deprecated)
The dyadic Boolean operation whose result
has the Boolean value 0 if and only if each operand
has the Boolean value 1.
NOTE - See also the table of Boolean operations at
the end of this section.
02.05.13
disjunktsioon
VÕI-tehe
loogiline liitmine
Boole'i tehe, mille tulemi
Boole'i väärtus on 0 parajasti siis, kui iga operandi
Boole'i väärtus on 0.
MÄRKUS. Vt ka Boole'i tehete tabel selle osa lõpus.
02.05.13
disjunction
OR operation
INCLUSIVE-OR operation
logical add
logical sum (deprecated)
EITHER-OR operation (deprecated)
The Boolean operation whose result
has the Boolean value 0 if and only if each operand
has the Boolean value 0.
NOTE - See also the table of Boolean operations at
the end of this section.
02.05.14
VÕI-EI-tehe
disjunktsiooni negatsioon
Boole'i diaadtehe, mille tulemi
Boole'i väärtus on 1 parajasti siis, kui iga operandi
Boole'i väärtus on 0.
MÄRKUS. Vt ka Boole'i tehete tabel selle osa lõpus.
02.05.14
non-disjunction
NOR operation
NEITHER-NOR operation
NOT-OR operation (deprecated)
The dyadic Boolean operation whose result
has the Boolean value 1 if and only if each operand
has the Boolean value 0.
NOTE - See also the table of Boolean operations at
the end of this section.
02.05.15
välistus[tehe]
Boole'i diaadtehe, mille tulemi
Boole'i väärtus on 1 parajasti siis, kui esimese operandi
Boole'i väärtus on 1 ja teise operandi Boole'i
väärtus on 0.
MÄRKUS. Vt ka Boole'i tehete tabel selle osa lõpus.
02.05.15
exclusion
NOT-IF-THEN operation
AND-NOT operation (deprecated)
EXCEPT operation (deprecated)
The dyadic Boolean operation whose result
has the Boolean value 1 if and only if the first operand
has the Boolean value 1 and the second has the Boolean value 0.
NOTE - See also the table of Boolean operations at
the end of this section.
02.05.16
implikatsioon
KUI-SIIS-tehe
Boole'i diaadtehe, mille tulemi
Boole'i väärtus on 0 parajasti siis, kui esimese operandi
Boole'i väärtus on 0 ja teise operandi Boole'i
väärtus on 1.
MÄRKUS. Vt ka Boole'i tehete tabel selle osa lõpus.
02.05.16
implication
IF-THEN operation
conditional implication (operation)
inclusion (deprecated)
The dyadic Boolean operation whose result
has the Boolean value 0 if and only if the first operand
has the Boolean value 0 and the second has the Boolean value 1.
NOTE - See also the table of Boolean operations at
the end of this section.
02.05.17
negatsioon
eitus
EI-tehe
{inversioon}
Boole'i monaadtehe,
mille tulemi Boole'i väärtus
on vastupidine operandi omale.
MÄRKUS. Vt ka Boole'i tehete tabel selle osa lõpus.
02.05.17
negation
NOT operation
Boolean complementation (deprecated in this sense)
inversion (deprecated in this sense)
The monadic Boolean operation whose result
has the Boolean value opposite to that of the operand.
NOTE - See also the table of Boolean operations at
the end of this section.
02.05.18
eitama
Negatsiooni*tehet sooritama.
02.06
Esitustäpsus, arvutustäpsus ja vead
02.06
Precision, accuracy and errors
02.06.01
esitustäpsus
täpsus (1)
Peaaegu võrdsete väärtuste eristusvõime mõõt.
Näide. Neljakohalised numeraalid
on vähem täpsed kui kuuekohalised, kuid mõistlikult
arvutatud neljakohaline numeraal võib olla täpsem kui
ebamõistlikult arvutatud kuuekohaline.
02.06.01
precision
A measure of the ability to distinguish between nearly equal values.
Example: Four-place numerals are less
precise than six-place numerals; nevertheless a properly computed
four-place numeral may be more accurate than an improperly computed
six-place numeral.
02.06.02
mitmekordse täpsusega
Kaht või mitut arvutisõna
kasutav, arvu esituseks suurema täpsusega.
02.06.02
multiple-precision
Characterized by the use of two or more computer
words to represent a number in order to enhance precision.
02.06.03
lihttäpsusega [topelttäpsusega] [kolmekordse täpsusega]
Üht [kaht] [kolme] arvutisõna
kasutav, arvu esituseks nõutava täpsusega.
02.06.03
single- [double-] [triple-] precision
Characterized by the use of one computer word
[of two computer words] [of three computer words] to represent a
number in accordance with the required precision.
02.06.04
viga
Arvutatud, vaadeldud või mõõdetud
väärtuse või oleku ning tegeliku, spetsifitseeritud
või teoreetiliselt õige väärtuse või
oleku lahknevus.
02.06.04
error
A discrepancy between a computed, observed or measured value or
condition and the true, specified or theoretically correct value or condition.
02.06.05
täpsus (2)
õigsus
Vea puudumise omadus.
02.06.05
accuracy (1)
A quality of that which is free of error.
02.06.06
täpsus (3)
Vea puudumise kvalitatiivne hinnang;
kõrge hinnang vastab väikesele veale.
02.06.06
accuracy (2)
A qualitative assessment of freedom from error,
a high assessment corresponding to a small error.
02.06.07
täpsus (4)
Vea suuruse kvantitatiivne
mõõt, eelistatavalt väljendatuna suhtelise
vea funktsioonina; mõõdu suur väärtus
vastab väikesele veale.
02.06.07
accuracy (3)
A quantitative measure of the magnitude of error,
preferably expressed as a function of the relative
error, a high value of this measure corresponding to a small error.
02.06.08
absoluutviga
Arvutatud, vaadeldud, mõõdetud või saavutatud
väärtusest tegeliku, spetsifitseeritud või
teoreetiliselt õige väärtuse lahutamise algebraline tulem.
02.06.08
absolute error
The algebraic result of subtracting a
true, specified, or theoretically correct value from the value
computed, observed, measured, or achieved.
02.06.09
suhteline viga
Absoluutvea ning veast mõjutatud
suuruse tegeliku, spetsifitseeritud või teoreetiliselt
õige väärtuse suhe.
02.06.09
relative error
The ratio of an absolute error to the
true, specified or theoretically correct value of the quantity that
is in error.
02.06.10
tasakaalustatud viga
nihketa viga
Veakogum, mille keskväärtus
on null.
02.06.10
balanced error /EUROPE/
A set of errors whose mean value is zero.
02.06.11
nihe
Väärtuse süstemaatiline hälve mingist etalonväärtusest.
02.06.11
bias
A systematic deviation of a value from a reference value.
02.06.12
nihkeviga
Nihkest tingitud viga.
Näited:
1. Kokkutõmbunud mõõdulindi põhjustatud viga.
2. Arvutustehetes, kärpimisest
tingitud viga.
02.06.12
bias error
An error due to bias.
Examples:
1 The error caused by a shrunken measuring tape.
2 In computation, an error caused by truncation.
02.06.13
vea vahemik
Vea võimalike väärtuste
hulk.
02.06.13
error range
The set of values that an error may take.
02.06.14
vea ulatus
Vea suurima ja vähima
väärtuse vahe.
02.06.14
error span
error range (deprecated in this sense)
The difference between the highest and the lowest error values.
02.06.15
kärpeviga
Kärpimisest tingitud viga.
02.06.15
truncation error
An error due to truncation.
02.06.16
ümardusviga
Ümardamisest tingitud viga.
02.07
Aritmeetikatehted
02.07
Arithmetic operations
02.07.01
kahendaritmeetikatehe
{kahendtehe}
Aritmeetikatehe, mille operandid
ja tulem esitatakse kahendsüsteemis.
MÄRKUS. Termin "kahendtehe" on mittesoovitatav,
vältimaks segiajamist diaadtehtega
ja Boole'i tehtega.
02.07.01
binary arithmetic operation
binary operation (deprecated)
An arithmetic operation in which the operands
and the result are represented in the pure
binary numeration system.
NOTE - The term binary operation is deprecated to avoid confusion
with dyadic operation and with Boolean
operation.
02.07.02
tüvenumbriaritmeetika
tüvearitmeetika
Ujukomaesituse modifitseeritud kuju
kasutav arvutusmeetod, mille puhul esitatakse iga operandi
* tüvenumbrite arv, tulemi
tüvenumbrite arv aga määratakse operandide
tüvenumbrite arvu, sooritatava tehte
ja kasutadaoleva esitustäpsuse alusel.
02.07.02
significant digit arithmetic
A method of making calculations using a modified form of a floating-point
representation system in which the number of significant
digits in each operand is
indicated and in which the number of significant digits in the result
is determined with reference to the number of significant digits in
the operands, to the operation
performed, and to the degree of precision available.
02.07.03
(aritmeetiline) ületäide
Aritmeetikatehte * tulemit
väljendava arvusõna osa,
mille võrra tulemi sõnapikkus
ületab arvu esituseks
kasutadaoleva sõnapikkuse.
02.07.03
(arithmetic) overflow
The portion of a numeric word
expressing the result of an arithmetic
operation by which its word length
exceeds the word length provided for the number
representation.
02.07.04
ületäide
Tehte * tulemit
väljendava sõna osa, mille
võrra tulemi sõnapikkus
ületab ettenähtud mäluseadme
* mahu.
02.07.04
overflow
That portion of a word expressing the result
of an operation by which its word
length exceeds the storage capacity
of the intended storage device.
02.07.05
(aritmeetiline) allakadu
{alatäitumine}
Aritmeetikatehte * tulem,
mille absoluutväärtus on liiga väike kasutatava arvusüsteemi
* muutumispiirkonnas esitamiseks.
Näiteid:
1. Olukord, mis tekib eriti ujukomasüsteemi
kasutamisel, kui tulem on väiksem vähimast mittenullisest
väärtusest, mida saab esitada.
2. Tulemiks võib olla allakadu sellise negatiivse eksponendi
genereerimise tõttu, mis jääb väljapoole
lubatavat vahemikku.
02.07.05
(arithmetic) underflow
In an arithmetic operation, a result
whose absolute value is too small to be represented within the range
of the numeration system in use.
Examples:
1 The condition existing particularly when a floating-point
representation system is used, when the result is smaller than
the smallest non-zero quantity that can be represented.
2 The result may underflow because of the generation of a negative exponent
that is outside the permissible range.
02.07.06
ülekandenumber
ülekanne
Number, mis genereeritakse siis, kui summa
või korrutis mingil numbrikohal
ületab suurima numbri, mida sellel numbrikohal saab esitada, ja
mis edastatakse töötluseks mujale.
MÄRKUS. Positsioonsüsteemis
edastatakse ülekandenumber töötluseks numbrikohale,
mille kaal on vahetult suurem.
02.07.06
carry digit
A digit that is generated when a sum
or a product in a digit
place exceeds the largest number that can be represented in that
digit place and that is transferred for processing elsewhere.
NOTE - In a positional representation system,
a carry digit is transferred to the digit place with next higher weight
for processing there.
02.07.07
ülekanne
Ülekandenumbri edastuse toiming.
02.07.07
carry
The action of transferring a carry digit.
02.07.08
üle kandma
Ülekandenumbrit edastama.
02.07.08
to carry
To transfer a carry digit.
02.07.09
ringülekanne
Ülekandenumbri kõrgeimalt numbrikohalt
madalaimale numbrikohale edastamise toiming.
Näide: ringülekanne võib osutuda vajalikuks kahe
negatiivse, vaegtäiendiga esitatud
arvu liitmisel.
02.07.09
end-around carry
The action of transferring a carry digit
from the most significant digit place
to the least significant digit place.
Example: An end-around carry may be necessary when adding two
negative numbers that are represented by their diminished
radix complements.
02.07.10
laenunumber
laen
Number, mis genereeritakse siis, kui vahe
on mingil numbrikohal negatiivne ja mis
edastatakse töötluseks mujale.
MÄRKUS. Positsioonsüsteemis
edastatakse laenunumber töötluseks numbrikohale, mille kaal
on vahetult suurem.
02.07.10
borrow digit
A digit that is generated when a difference
in a digit place is arithmetically
negative and that is transferred for processing elsewhere.
NOTE - In a positional representation system,
a borrow digit is transferred to the digit place with next higher weight
for processing there.
02.07.11
ringlaen
Laenunumbri kõrgeimalt numbrikohalt
madalaimale numbrikohale edastuse toiming.
02.07.11
end-around borrow
The action of transferring a borrow digit
from the most significant digit place
to the least significant digit place.
02.08
Matemaatikatehete esitusviisid
02.08
Operator notations in mathematics
02.08.01
infiksesitus
infiksnotatsioon
Matemaatiliste avaldiste esitusviis, mis järgib tehtejärjestuse
reegleid, kasutab eraldajate paare (näiteks sulge) ning paigutab tehtemärgid
* operandide vahele, nii et iga
tehtemärk näitab tehet, mis
tuleb sooritada temaga külgnevate operandide või vahetulemitega.
Näiteid:
1. A ja B summa korrutatuna C-ga
esitatakse avaldisega (A + B) x C.
2. P konjunktsioon Q ja R konjunktsiooni
tulemiga esitatakse avaldisega P&(Q&R)
või P( (Q(R).
MÄRKUS. Inglise keeles võidakse kasutada terminit "distributed
infix notation" ("hajus infiksesitus"), kuid
soovitatakse eristada juhtu, kus tehtel on üle kahe operandi.
02.08.01
infix notation
A method of forming mathematical expressions, governed by rules of operator
precedence and using paired delimiters such as parentheses, in
which the operators are dispersed among
the operands, each operator indicating
the operation to be performed on the
operands or the intermediate results
adjacent to it.
Examples:
1 A added to B and the sum
multiplied by C is represented by the expression (A + B)
x C.
2 P AND the result of Q AND R is represented by
the expression P & (Q & R).
NOTE - If it is desired to distinguish the case in which there are
more than two operands for an operator, the phrase "distributed
infix notation" may be used.
02.08.02
prefiksesitus
prefiksnotatsioon
Matemaatiliste avaldiste esitusviis, kus iga tehtemärk
eelneb oma operandidele ning
tähistab tehet, mis tuleb
sooritada talle järgnevate operandide või vahetulemitega.
Näiteid:
1. A ja B summa korrutatuna C-ga
esitatakse avaldisega x + ABC.
2. P konjunktsioon Q ja R konjunktsiooni
tulemiga esitatakse avaldisega &P&QR või (P(QR.
02.08.02
prefix notation
Polish notation
parenthesis-free notation
Lukasiewicz notation
A method of forming mathematical expressions in which each operator
precedes its operands and indicates the operation
to be performed on the operands or the intermediate results
that follow it.
Examples:
1 A added to B and the sum
multiplied by C is represented by the expression x + ABC.
2 P AND the result of Q AND R is represented by
the expression &P&QR.
02.08.03
postfiksesitus
postfiksnotatsioon
Matemaatiliste avaldiste esitusviis, kus igale tehtemärgile
eelnevad ta operandid ning
tehtemärk tähistab tehet, mis
tuleb sooritada talle eelnevate operandide või vahetulemitega.
Näiteid:
1. A ja B summa korrutatuna C-ga
esitatakse avaldisega AB + C x.
2. P konjunktsioon Q ja R konjunktsiooni
tulemiga esitatakse avaldisega PQR&& või PQR((.
02.08.03
postfix notation
suffix notation
reverse Polish notation
A method of forming mathematical expressions in which each operator
is preceded by its operands and
indicates the operation to be performed
on the operands or the intermediate results
that precede it.
Examples:
1 A added to B and the sum
multiplied by C is represented by the expression AB + C x.
2 P AND the result of Q AND R is represented by
the expression PQR&&.
02.09
Arvude ja suuruste töötlus
02.09
Processing of numbers and quantities
02.09.01
normaliseerima (ujukomasüsteemis)
Ujukomaesituse * püsikomaosa
muutma nii, et ta asuks mingis etteantud vahemikus, muutes
ühtlasi vastavalt ka eksponenti
nii, et esitatav reaalarv ei muutuks.
Näide: püsikomaosa viimiseks vahemikku 1 kuni 9,99... saab
ujukomaesituse 123,45 x 102 normaliseerida kujule 1,2345 x 104.
02.09.01
to normalize (in a floating-point representation system)
to standardize
To make an adjustment to the fixed-point part and the
corresponding adjustment to the exponent
in a floating-point representation to
ensure that the fixed-point part lies within some prescribed range,
the real number represented remaining unchanged.
Example: In order to bring the fixed-point part into the range 1 to
9,99 ... the floating-point representation 123.45 x 102
may be normalized to 1.2345 x 104.
02.09.02
(stringi) kärpimine (1)
Stringi algus- või lõpuosa
kustutus või ärajätt mingi etteantud kriteeriumi järgi.
02.09.02
truncation (1) (of a string)
The deletion or omission of a leading or of a trailing portion of a string
in accordance with specified criteria.
02.09.03
(arvutusprotsessi) kärpimine (2)
Arvutusprotsessi lõpetamine
mingite etteantud reeglite järgi enne ta võimalikku
lõpulejõudmist või loomulikku lõppu.
02.09.03
truncation (2) (of a computation process)
The termination of a computation process,
before its final conclusion or natural termination, if any, in
accordance with specified rules.
02.09.04
ümardama
Positsioonesituses üht või
mitut madalaimat kohta kustutama
või ära jätma, korrigeerides säilinud osa mingi
etteantud reegli järgi.
MÄRKUSED
1. Ümardamise eesmärk on harilikult piirata numeraali
* esitustäpsust, vähendada märkide
arvu numeraalis või teha mõlemat.
2. Ümardamise kõige tavalisemad aritmeetilised vormid on allaümardus,
* ülesümardus ja keskeleümardus.
02.09.04
to round
To delete or omit one or more of the least
significant digits in a positional representation
and to adjust the part retained in accordance with some specified rule.
NOTES
1 The purpose of rounding is usually to limit the precision
of the numeral or to reduce the number
of characters in the numeral, or to do
both these things.
2 The most common arithmetic forms of rounding are rounding
down rounding up and rounding
off.
02.09.05
alla ümardama
Numeraali säilivat osa
korrektsioonita ümardama.
Näide: numeraalid 12,6374 ja 15,0625 omandavad allaümardusel
kahe kümnendkohani kuju 12,63 ja 15,06.
MÄRKUSED
1. Allaümardusel numeraali absoluutväärtus ei suurene.
2. Allaümardus on kärpimise vorm.
02.09.05
to round down
To round, making no adjustment to the
part of the numeral that is retained.
Example: The numerals 12.6374 and 15.0625, when rounded down to two decimal
places, become 12.63 and 15.06 respectively.
NOTES
1 If a numeral is rounded down, its absolute value is not increased.
2 Rounding down is a form of truncation.
02.09.06
üles ümardama
Numeraali säilivat osa
korrigeerides ümardama, liites
säiliva osa madalaimale kohale 1
ja sooritades vajalikud ülekanded;
korrektsioon tehakse parajasti siis, kui kustutatakse üks
või mitu mittenullist numbrit.
Näide: numeraalid 12,6374 ja 15,0625 omandavad
ülesümardusel kahe kümnendkohani
kuju 12,64 ja 15,07.
MÄRKUS. Ülesümardusel numeraali
absoluutväärtus ei vähene.
02.09.06
to round up
To round, adjusting the part of the numeral
that is retained by adding 1 to the least significant
of its digits and executing any
necessary carries, if and only if one
or more non-zero digits have been deleted.
Example: The numerals 12.6374 and 15.0625, when rounded up to two decimal
places, become 12.64 and 15.07, respectively.
NOTE - If a numeral is rounded up, its absolute value is not decreased.
02.09.07
keskele ümardama (1)
Numeraali säilivat osa
korrigeerides ümardama, liites
säiliva osa madalaimale kohale 1
ja sooritades vajalikud ülekanded;
korrektsioon tehakse parajasti siis, kui kõrgeim kustutatud
number on suurem-võrdne selle numbrikoha
poolest raadiksist.
Näide: numeraalid 12,6375 ja 15,0625 omandavad
keskeleümardusel kahe kümnendkohani
kuju 12,64 ja 15,06.
02.09.07
to round off (1)
To round, adjusting the part of the numeral
retained by adding 1 to the least significant
of its digits and executing any
necessary carries, if and only if the
most significant of the digits deleted was equal to or greater than
half the radix of its digit
place.
Example: The numerals 12.6375 and 15.0625, when rounded off to two decimal
places, become 12.64 and 15.06, respectively.
02.09.08
keskele ümardama (2)
Numeraali säilivat osa
korrigeerides ümardama, liites
säiliva osa madalaimale kohale 1
ja sooritades vajalikud ülekanded;
korrektsioon tehakse, kui
a) kõrgeim kustutatud number on suurem selle numbrikoha
poolest raadiksist;
b) kõrgeim kustutatud number võrdub poole raadiksiga ja
üks või mitu järgmist numbrit on nullist suuremad;
c) kõrgeim kustutatud number võrdub poole raadiksiga,
kõik järgnevad numbrid on nullid ja madalaim säiliv
number on paaritu.
Näide: numeraalid 12,637 ja 15,0625 omandavad
keskeleümardusel kolme kümnendkohani
kuju 12,638 ja 15,062.
MÄRKUS. Selles definitsioonis võib "paaritu"
asemel olla "paaris".
02.09.08
to round off (2)
To round, adjusting the part of the numeral
retained by adding one to the least significant
of its digits and executing any
necessary carries, if:
a) the most significant of the digits deleted was greater than half
the radix of that digit
place;
b) the most significant of the digits deleted was equal to half the
radix and one or more of the following digits were greater than zero;
c) the most significant of the digits deleted was equal to half the
radix, all the following digits were equal to zero, and the least
significant of the digits retained was odd.
Example: The numerals 12.6375 and 15.0625, when rounded off to three decimal
places, become 12.638 and 15.062, respectively.
NOTE - In this definition, even may be substituted for odd.
02.09.09
mastaapima
{normaliseerima}
Muutma mingi suuruse esitust, väljendades ta teistes
ühikutes, nii et ta muutumispiirkond siirduks etteantud vahemikku.
02.09.09
to scale
to normalize (deprecated in this sense)
To change the representation of a quantity, expressing it in other
units, so that its range is brought within a specified range
02.09.10
mastaabitegur
Mastaapimisel kordajaks kasutatav arv.
Näide: mastaabitegur 1/1000 sobib väärtuste 856, 432,
-95 ja -182 viimiseks vahemikku -1 kuni +1.
02.09.10
scale factor
scaling factor
A number used as a multiplier in scaling.
Example: A scale factor of 1/1000 would be suitable to scale the
values 856, 432, -95 and - 182 to lie in the range - 1 to + 1 inclusive.
02.09.11
kvantima
Muutuja muutumispiirkonda lõplikuks arvuks ülekateteta
mitte tingimata võrdse pikkusega vahemikeks, tähistades
iga vahemikku sellesse vahemikku kuuluva ühese väärtusega.
Näide: paljudeks otstarveteks kvanditakse inimese eluiga
aastasteks vahemikeks.
02.09.11
to quantize
To divide the range of a variable into a finite number of non-overlapping
intervals that are not necessarily of equal width, and to designate
each interval by an assigned value within the interval.
Example: A person's age is for many purposes quantized with a quantum
(interval) of 1 year.
02.09.12
diskreetima
Võtma funktsiooni väärtusi, mis vastavad
regulaarselt või ebaregulaarselt paiknevatele argumendi
väärtustele määramispiirkonnas.
MÄRKUS. Inglise keeles võib terminil "sample"
olla muid tähendusi teistes valdkondades, näiteks statistikas.
02.09.12
to sample
To obtain the values of a function for regularly or irregularly
spaced distinct values from its domain.
NOTE - Other meanings of this term may be used in particular fields,
for example in statistics.
02.10
Tehted. Üldterminid
02.10
Operations - general terms
02.10.01
tehe
operatsioon
Piiritletud toiming, mille rakendamine suvalisele lubatavale
teadaolevale olemite kombinatsioonile tekitab uue olemi.
Näide: liitmisprotsess aritmeetikas; viie ja kolme liitmisel
saadakse kaheksa, kusjuures arvud viis ja kolm on siin operandid,
arv kaheksa on tulem ja plussmärk
on tehtemärk, mis näitab, et
sooritatav tehe on liitmine.
02.10.01
operation
A well-defined action that, when applied to any permissible
combination of known entities, produces a new entity.
Example: The process of addition in arithmetic; in adding five and
three and obtaining eight, the numbers five and three are the operands,
the number eight is the result, and
the plus sign is the operator
indicating that the operation performed is addition.
02.10.02
operand
Olem, millega sooritatakse tehe.
02.10.02
operand
An entity on which an operation is performed.
02.10.03
tulem
Tehte sooritamisega saadav olem.
02.10.03
result
An entity produced by the performance of an operation.
02.10.04
monaadtehe
Iga parajasti ühe operandiga * tehe.
Näide: negatsioon.
02.10.04
monadic operation
unary operation
An operation on one and only one operand.
Example: Negation.
02.10.05
diaadtehe [N-aadtehe]
{binaartehe[N-aartehe]}
Parajasti kahe operandiga * tehe.
MÄRKUS. Termin "binaartehe" on mittesoovitatav,
vältimaks segiajamist kahendaritmeetikatehtega
ja Boole'i tehtega.
02.10.05
dyadic [N-adic] operation
binary [N-ary] operation (deprecated)
An operation on two and only two [on N
and only N] operands.
NOTE - The term binary operation is deprecated to avoid confusion
with binary arithmetic operation and
with Boolean operation.
02.10.06
tehtemärk
Tehtes sooritatavat toimingut esitav sümbol.
02.10.06
operator (in symbols manipulation)
A symbol that represents the action to
be performed in an operation.
02.10.07
monaadtehtemärk [diaadtehtemärk]
Parajasti ühe [parajasti kahe] operandiga
* tehet esitav tehtemärk.
02.10.07
monadic [dyadic] operator
unary [binary] operator
An operator that represents an operation
on one and only one operand [on two and
only two operands].
02.10.08
loogikatehe (1)
Sümbolloogika reegleid järgiv tehe.
02.10.08
logic operation (1)
logical operation (1)
An operation that follows the rules of symbolic
logic.
02.10.09
loogikatehe (2)
Tehe, milles tulemi
iga märk sõltub ainult iga operandi
vastavast märgist.
Näide: Boole'i diaadtehted lisa
A veerus "Tulem, kui".
02.10.09
logic operation (2)
logical operation (2)
An operation in which each character
of the result depends only on the
corresponding character of each operand.
Example: The dyadic Boolean operations
given in the column "result for" in annex A.
02.10.10
lävitehe
Operandide * lävifunktsiooni
väärtustav tehe.
02.10.10
threshold operation
An operation that evaluates the threshold
function of its operands.
02.10.11
enamustehe
Lävitehe, mille igal operandil
võib olla ainult väärtus 0 või 1 ning mille tulemi
väärtus on 1 parajasti siis, kui operande
väärtusega 1 on rohkem operandidest väärtusega null.
02.10.11
majority operation
A threshold operation in which each of
the operands may take only the values 0
and 1, and that takes the value 1 if and only if the number of
operands having the value 1 is greater than the number of operands
that have the value zero.
02.10.12
võrdlema
Uurima kaht elementi, et määrata nende suhtelist
suurust, nende suhtelist asukohta mingis järjestuses
või jadas või nende identsust teatavate tunnusomaduste järgi.
02.10.12
to compare
To examine two items to discover their relative magnitudes,
their relative positions in an order or
in a sequence, or whether they are identical in given characteristics.
02.10.13
loogiline võrdlus
Kahe stringi uurimine nende identsuse määramiseks.
02.10.13
logical comparison
The examination of two strings to
discover if they are identical.
02.11
Nihked
02.11
Shifts
02.11.01
nihe
Sõna mõnede või
kõigi märkide
ümberpaigutus sama arvu märgikohtade võrra
sõna etteantud otsa suunas.
02.11.01
shift
The movement of some or all of the characters
of a word each by the same number of
character places in the direction of a specified end of the word.
02.11.02
aritmeetiline nihe
Püsiraadikssüsteemis ja püsikomasüsteemis
esitatud arvule rakendatav nihe, mille
puhul nihutatakse ainult püsikomaosa esitavaid märke.
MÄRKUSED
1. Aritmeetiline nihe on harilikult ekvivalentne arvu korrutamisele raadiksi
positiivse või negatiivse täisarvulise astmega, välja
arvatud ümardusest tingitud erinevused.
2. Vrd loogiline nihe, eriti
ujukomaesituse puhul.
02.11.02
arithmetic shift
A shift, applied to the representation
of a number in a fixed radix numeration system
and in a fixed-point representation system,
in which only the characters
representing the fixed point part of the number are moved.
NOTES
1 An arithmetic shift is usually equivalent to multiplying the number
by a positive or a negative integral power of the radix,
except for the effect of any rounding.
2 Compare the logical shift with the
arithmetic shift, especially in the case of floating-point representation.
02.11.03
loogiline nihe
Arvutisõna kõiki märke
võrdselt mõjutav nihe.
02.11.03
logical shift
logic shift
A shift that equally affects all the characters
of a computer word.
02.11.04
ringnihe
Loogiline nihe, mille puhul arvutisõna
või registri ühest otsast
väljanihutatud märgid viiakse
uuesti sisse teisest otsast.
02.11.04
end-around shift
cyclic shift
A logical shift in which the characters
moved out of one end of a computer word
or register are re-entered into the
other end.
02.12
Tabelid ja diagrammid
02.12
Tables and diagrams
02.12.01
tehtetabel
Tabel, mis määratleb tehte,
loetledes kõik operandide
väärtuste võimalikud kombinatsioonid ja igale
kombinatsioonile vastava tulemi.
02.12.01
operation table
A table that defines an operation
by listing all appropriate combinations of values of the operands
and indicating the result for each of
these combinations.
02.12.02
Boole'i tehtetabel
Tehtetabel, milles igal operandil
ja tulemil saab olla üks kahest väärtusest.
02.12.02
Boolean operation table
An operation table in which each of the operands
and the result take one of two values.
02.12.03
tõesustabel
Loogikatehte * tehtetabel.
02.12.03
truth table
An operation table for a logic
operation.
02.12.04
Venni diagramm
Diagramm, millel hulgad esitatakse mingile pinnale joonistatud piirkondadena.
02.12.04
Venn diagram
A diagram in which sets are represented by regions drawn on a surface.
02.12.05
Veitchi diagramm
Boole'i funktsioonide esitusvahend,
millel muutujate arv määrab diagrammi lahtrite arvu:
vajalike lahtrite arv on võimalike olekute arv (kaks) astmes,
mille määrab muutujate arv.
02.12.05
Veitch diagram
A means of representing Boolean functions
in which the number of variables determines the number of squares in
the diagram: the number of squares needed is the number of possible
states, that is two, raised to a power determined by the number of variables.
02.12.06
Karnaugh' diagramm
Loogikafunktsiooni
ristkülikdiagramm, kus muutujad kujutatakse ülekattuvate
alamristkülikutega, nii et iga ülekattuvate
ristkülikute lõikeala esitab üht loogikamuutujate
ühest kombinatsiooni ja nii et iga kombinatsiooni kohta
esitatakse üks selline lõikeala.
02.12.06
Karnaugh map
A rectangular diagram of a logic function
of variables drawn with overlapping sub-rectangles such that each
intersection of overlapping rectangles represents a unique
combination of the logic variables and
such that an intersection is shown for all combinations.
Operation numberComplementary operationResult
for:EntryMeaningExamples for representationEntry number
P = 0P = 1Symbolic representationRepresentation using Venn diagram
0300zero constantzero constant0-
1201variablep-
2110negationnot P-02.05.17
3011one constantone constant1-
NOTE - The variable P is represented by the circle. The defined set
is represented by the shaded areas.
Operation numberComplementary operationResult
for:EntryMeaningExamples for representationEntry number
P = 0 P = 0 P = 1 p = 1Symbolic representationRepresentation using
Venn diagram
0150 0 0 0zero constantzero constant0-
1140 0 0 1conjunctionP and Q02.05.11
2130 0 1 0exclusionP excluding Q?02.05.15
3120 0 1 1(first) variableP-
4110 1 0 0exclusionQ excluding P?02.05.15
5100 1 0 1(second) variableQ-
690 1 1 0non-equivalenceeither P or Q02.05.10
780 1 1 1disjunctionP or Q02.05.13
871 0 0 0non-disjunctioneither P nor Q02.05.14
961 0 0 1equivalence operationP equivalent to Q02.05.09
1051 0 1 0negation of second variablenot Q--
1141 0 1 1implicationQ implies P?02.05.16
1231 1 0 0negation of first variablenot P-
1321 1 0 1implicationP implies Q?02.05.16
1411 1 1 0non-conjunctionnot both P and Q02.05.12
1501 1 1 1one constantone constant1-
NOTE - The variable P and Q are represented respectively by the left
circles and by the right circles this table. The defined set is
represented by the shaded areas.
C
Lisaterminid (ei ole standardi osa)
C
ADDITIONAL TERMS (not part of the standard)
C01
hulk
Lõplik või lõpmatu arv suvalist liiki objekte,
olemeid või mõisteid, millel on mingi(d) teatav(ad) ühisomadus(ed).
C01
set
A finite or infinite number of objects of any kind, of entities, or
of concepts, that have a given property or properties common
C02
(hulga) element
Hulka määravate omadustega objekt,
olem või mõiste.
C02
element (of a set)
member (of a set)
An object, entity or concept having the properties that define a set.
C03
tühi hulk
Elementideta * hulk.
C04
alamhulk
osahulk
Hulk, mille iga element
on mingi teise määratud hulga element.
C04
subset
A set each element
of which is an element of a specified other set.
C05
pärisalamhulk
Mingi hulga * alamhulk,
mis ei sisalda kõiki selle hulga elemente.
C05
proper subset
Of a set, a subset
that does not include all the elements of
the set.
C06
täielik hulk
Kõiki konkreetses uuringus huvipakkuvaid elemente
sisaldav hulk.
C06
universal set
The set that includes all the elements
of concern in a given study.
C07
kombinatsioon
Elementide * järjestust
arvestamata mingist hulgast valitud teatav
arv erinevaid elemente.
C07
combination
A given number of different elements
selected from a set without regard to the order
in which the selected elements are arranged.
C08
permutatsioon
Mingist hulgast valitud teatava arvu
erinevate elementide * järjestatud kogum.
C08
permutation
An ordered arrangement of a given
number of different elements selected from a set.
C09
muutuja
Olem, mille väärtus võib olla määramata
või teadaolevate piiride vahel määramata, kuni talle
kinnistatakse konkreetses rakenduses tegelik väärtus.
C09
variable
An entity whose value may be indeterminate, or indeterminate between
known limits, until an actual value is assigned to it in a given application.
C10
piirkonda defineerima
Seadma väärtusi, mida mingi suurus või funktsioon
võib omandada.
C10
to range
To set values that a quantity or function may take.
C11
funktsioon
Matemaatiline olem, mille väärtus, st sõltuva muutuja
väärtus sõltub kindlaksmääratud viisil
ühe või mitme sõltumatu muutuja
väärtustest, kusjuures sõltumatute muutujate igale
lubatavale väärtuste kombinatsioonile vastab mitte rohkem
kui üks sõltuva muutuja väärtus.
C11
function
A mathematical entity whose value, i.e. the value of the dependent variable,
depends in a specified manner on the values of one or more
independent variables, not more than one value of the dependent
variable corresponding to each permissible combination of values from
the respective ranges of the independent variables.
C12
rekursiivne funktsioon
Funktsioon, mille väärtused on naturaalarvud
ning tuletatakse naturaalarvudest asendusvalemitega, milles see
funktsioon on operand.
C12
recursive function
A function whose values are natural
numbers and are derived from natural numbers by substitution
formulae in which the function is an operand.
C13
aritmeetikatehe
Aritmeetika reegleid järgiv tehe.
C13
arithmetic operation
An operation that follows the rules of arithmetic.
C14
esimene liidetav
Arv või suurus, millele liitmistehtes
liidetakse arve või suurusi.
C14
augend
In an addition operation, a number or
quantity to which numbers or quantities are added.
C15
teine liidetav
Arv või suurus, mis liitmistehtes
liidetakse esimesele liidetavale.
C15
addend
In an addition operation, a number or a
quantity added to the augend.
C16
summa
Arv või suurus, mis on kahe või enama arvu või
suuruse liitmise tulem.
C16
sum
The number or quantity that is the result
of the addition of two or more numbers or quantities.
C17
vähendatav
Arv või suurus, millest lahutamistehtes
lahutatakse teine arv või suurus.
C17
minuend
In a subtraction operation, the number
or quantity from which another number or quantity its subtracted.
C18
vähendaja
lahutatav
Arv või suurus, mis lahutamistehtes
lahutatakse vähendatavast.
C18
subtrahend
In a subtraction operation, the number
or quantity subtracted from the minuend.
C19
vahe
Arv või suurus, mis on lahutamistehtes
* vähendatavast * vähendaja
lahutamise tulem.
C19
difference
In a subtraction operation, the number
or quantity that is the result of
subtracting the subtrahend from the minuend.
C20
tegur
Iga arv või suurus, mis on korrutustehte
* operand.
C20
factor
In a multiplication operation, any of
the numbers or quantities that are the operands.
C21
korrutatav
Tegur, mis korrutustehtes
korrutatakse teise arvu või suurusega.
C21
multiplicand
In a multiplication operation, the factor
that is multiplied by another number or quantity.
C22
korrutaja
Tegur, millega korrutustehtes
korrutatakse korrutatavat.
C22
multiplier factor
multiplier
In a multiplication operation, the factor
by which the multiplicand is multiplied.
C23
product
The number or quantity, that is the result
of a multiplication operation.
C24
jagatav
Arv või suurus, mida jagamistehtes jagatakse.
C24
dividend
In a division operation, the number or
quantity to be divided.
C25
jagaja
Arv või suurus, millega jagamistehtes
jagatakse jagatavat.
C25
divisor
In a division operation, the number or
quantity by which the dividend is divided.
C26
jagatis
suhe
Arv või suurus, mis on jagajaga
jagatud jagatava väärtus ning
üks jagamistehte * tulemeid.
C26
quotient
The number or quantity that is the value of the dividend
divided by the value of the divisor and that
is one of the results of a division operation.
C27
jääk
Arv või suurus, mis on jagamistehtes
* jagatava jagumata osa,
absoluutväärtuselt väiksem jagaja
absoluutväärtusest ning üks jagamistehte * tulemeid.
C27
remainder
In a division operation, the number or
quantity that is the undivided part of the dividend,
having an absolute value less than the absolute value of the divisor,
and that is one of the results of a
division operation.