ISO 2382/X	ISO 2382/X First edition - 1979-03-15
10 Käitusmeetodid ja -vahendid	10 Operating techniques and facilities
10.01 Põhiterminid	10.01 Basic terms
10.01.01 funktsionaalüksus Riistvarast, * tarkvarast või mõlemast koosnev moodustis, mis on võimeline täitma etteantud otstarvet.	10.01.01 functional unit An entity of hardware or software, or both, capable of accomplishing a specified purpose.
10.01.02 protsessor Käske tõlgendav ja täitev * funktsionaalüksus * arvutis.	10.01.02 processor In a computer, a functional unit that interprets and executes *instructions.
10.01.03 protsess (andmetöötlussüsteemis) Ettekavatsetud eesmärgile või tulemusele vastav sündmuste kulg.	10.01.03 process (in a data processing system) A course of events occurring according to an intended purpose or effect.
10.01.04 töötlema (andmeid) Andmetega * protsessina * operatsioone sooritama.	10.01.04 to process (data) To perform operations on data in a process.
10.01.05 täitmine Protsess, millega arvuti teeb teoks programmi * käsu(d).	10.01.05 execution The process of carrying out an instruction or the instructions of a computer program by a computer.
10.01.06 täitma Käsu või programmi * täitmist sooritama.	10.01.06 to execute To perform the execution of an instruction or of a computer program.
10.01.07 ressursijaotus Arvutisüsteemi vahendite eraldamine töödete teostamiseks. Näide: Põhimälu, * sisend-väljundseadmete, * failide eraldamine.	10.01.07 resource allocation The assignment of the facilities of a computer system for the accomplishment of jobs. Example: The assignment of main storage input-output units files.
10.01.08 sünkroonne sünkroon- Omane kahele või enamale protsessile, mis sõltuvad erilise sündmuse toimumisest, näiteks ühisest ajastussignaalist.	10.01.08 synchronous (adjective) Pertaining to two or more processes that depend upon the occurrence of a specific event such as a common timing signal.
10.01.09 katkestus Mingi protsessi, näiteks programmi, * täitmise peatamine selle protsessi suhtes välise sündmuse toimel, nii et protsess saaks jätkuda.	10.01.09 interrupt interruption A suspension of a process, such as the execution of a computer program, caused by an event external to that process, and performed in such a way that the process can be resumed.
10.01.10 1. vaheldama 2. vahelduma Paigutama ühe asja- või sündmusejada osi nii, et nad vahelduksid ühe või mitme teise samaloomulise jada osadega ning et iga jada säilitaks oma identsuse.	10.01.10 to interleave To arrange parts of one sequence of things or events so that they alternate with parts of one or more other sequences of the same nature and so that each sequence retains its identity.
10.01.11 siduma (aadressi) Absoluutaadressi, * virtuaalaadressi või seadme identifikaatorit vastavusse seadma sümbolaadressi või märgendiga * programmis. MÄRKUS. See mõiste on mõiste 07.05.02 "siduma (muutujat)" erijuht.	10.01.11 to bind (of an address) To associate an absolute address virtual address or device identifier with a symbolic address or label in a computer program. NOTE - This concept is a special case of 07.05.02: " to bind (of a variable)".
10.01.12 reaktsiooniaeg Arvutisüsteemile antud päringu või nõude lõpust reaktsiooni alguseni kulunud aeg. Näide: Ajavahemik päringu lõpu indikatsioonist kasutaja terminalil esimese vastusmärgi kuvamiseni.	10.01.12 response time The elapsed time between the end of an inquiry or demand on a computer system and the beginning of the response. Example: The length of time between an indication of the end of an inquiry and the display of the first character of the response at a user terminal.
10.01.13 ringlusaeg Tööte käikuandmisest täielike väljundandmete saamiseni kulunud aeg.	10.01.13 turnaround time turnround time /GB/ The elapsed time between submission of a job and the return of the complete output.
10.01.14 jõudlus Arvutisüsteemi poolt mingis ajavahemikus sooritatud töö hulga mõõt. Näide: Töödete arv päevas.	10.01.14 throughput A measure of the amount of work performed by a computer system over a given period of time. Example: Number of jobs per day.
10.02 Käitusvahendid	10.02 Operating facilities
10.02.01 tööde Kasutaja defineeritud ja arvutis sooritamisele kuuluv tööüksus. MÄRKUS. Terminit "tööde" kasutatakse mõnikord ka tööte esituse tähistamiseks. Selline esitus võib sisaldada programmide, * failide ja operatsioonisüsteemile antavate juhtimislausete kogumi.	10.02.01 job A unit of work that is defined by a user and that is to be accomplished by a computer. NOTE - Loosely, the term "job" is sometimes used to refer to a representation of job. This representation may include a set of computer programs files, and control statements to the operating system.
10.02.02 tegum Üks või mitu käskude * jada, mida juhtprogramm * multiprogrammeerimis- või multitöötluskeskkonnas käsitleb arvuti sooritatava töö elemendina.	10.02.02 task In a multiprogramming or multiprocessing environment, one or more sequences of instructions treated by a control program as an element of work to be accomplished by a computer.
10.02.03 dispetšima Jaotama protsessori aega töödetele või tegumitele, mis on täitmiseks valmis.	10.02.03 to dispatch To allocate time on a processor to jobs or tasks that are ready for execution.
10.02.04 dispetšer Dispetšimisotstarbeline programm * operatsioonisüsteemis või muus funktsionaalüksuses.	10.02.04 dispatcher That program in an operating system, or another functional unit, the purpose of which is to dispatch.
10.02.05 plaanima Dispetšimisele kuuluvaid tööteid või tegumeid valima. MÄRKUS. Mõnedes operatsioonisüsteemides võidakse plaanida ka muid tööüksusi, näiteks sisend-väljundoperatsioone.	10.02.05 to schedule To select jobs or tasks that are to be dispatched. NOTE - In some operating systems, other units of work such as input-output operations may also be scheduled.
10.02.06 tööte [töödete] läbijooks töötetiir Ühe või mitme tööte sooritamine.	10.02.06 (job) run A performance of one or more jobs.
10.02.07 programmi[de] läbijooks programmitiir Ühe või mitme programmi sooritamine.	10.02.07 (program) run A performance of one or more programs.
10.02.08 töötevoog sisendvoog Operatsioonisüsteemile üleantav sooritamisele kuuluvate töödete või tööteosade esituste jada.	10.02.08 job stream input stream run stream The sequence of representations of jobs or parts of jobs to be performed, as submitted to an operating system.
10.02.09 ohjekeel käskluskeel Juurdekuuluva süntaksiga protseduurioperaatorite kogum, millega teatatakse operatsioonisüsteemile, milliseid funktsioone ta peab sooritama.	10.02.09 command language control language A set of procedural operators with a related syntax, used to indicate the functions to be performed by an operating system.
10.02.10 objektmoodul Assembleri või kompilaatori väljastatav ning linkurisse sisestamiseks sobiv programmiüksus.	10.02.10 object module A program unit that is the output of an assembler or a compiler and that is suitable for input to a linkage editor.
10.02.11 laademoodul Põhimällu laadimiseks ja seal täitmiseks kohane programmiüksus, mille tavaliselt väljastab linkur.	10.02.11 load module A program unit that is suitable for loading into main storage for execution; it is usually the output of a linkage editor.
10.02.12 linkur Programm, millega ühest või enamast sõltumatult transleeritud * objektmoodulist või laademoodulist luuakse üks laademoodul, lahendades objektmoodulite vahelised ristviited ja vajaduse korral lükates elemente.	10.02.12 linkage editor linker A computer program used to create one load module from one or more independently translated* object modules or load modules by resolving cross-references among the object modules, and possibly by relocating elements.
10.02.13 mälupilt Programmi ja temaga seotud andmete esitus sellistena, nagu nad on põhimälus resideerimise ajal.	10.02.13 storage image core image The representation of a computer program and its related data as they exist at the time they reside in main storage.
10.02.14 juhttsoon juhtpiirkond Mäluala, milles programm hoiab juhtimisinformatsiooni.	10.02.14 control area A storage area used by a computer program to hold control information.
10.02.15 juhtprogramm Arvutisüsteemis * programmide * täitmise * plaanimiseks ja järelevalveks määratud programm.	10.02.15 control program A computer program designed to schedule and to supervise the execution of programs in a computer system.
10.02.16 residentne Omane programmidele, mis jäävad teatavasse mäluseadmesse.	10.02.16 resident (adjective) Pertaining to computer programs that remain on a particular storage device.
10.02.17 tuum Põhimälus * residentne * juhtprogrammi osa.	10.02.17 nucleus resident control programme That part of a control program that is resident in main storage.
10.02.18 süsteemi genereerimine Operatsioonisüsteemi fakultatiivsete osade valimise ning andmetöötlusinstalleeringu nõuetele kohandatud operatsioonisüsteemi loomise protsess.	10.02.18 system generation sysgen (acronym) The process of selecting optional parts an operating system and of creating a particular operating system tailored to the requirements of a data processing installation.
10.03 Käitusresiimid	10.03 Operating modes
10.03.01 pakktöötlus Eelnevalt kogutud andmete * töötlemine või töödete sooritamine sellisel viisil, et kasutaja ei saa käimasolevat töötlust enam mõjutada.	10.03.01 batch processing The processing of data or the accomplishment of jobs, accumulated in advance, in such a manner that the user cannot further influence its processing while it is in progress.
10.03.02 kaug-pakktöötlus Pakktöötlus, mille puhul sisend-väljundseadmetel on juurdepääs arvutile * andmesidelüli kaudu.	10.03.02 remote batch processing Batch processing in which input-output units have access to a computer through a data link.
10.03.03 dialoogresiim interaktiivne resiim {ajajaotus} Arvutisüsteemi tööviis, mille puhul kasutaja ja süsteemi vahel leiavad aset vahelduvad sisestused ja reaktsioonid kahe inimese vahelise dialoogi meenutava sarjana.	10.03.03 conversational mode interactive mode time sharing (deprecated in this sense) A mode of operation of a computer system in which a sequence of alternating entries and responses between a user and the system takes place in a manner similar to a dialogue between two persons.
10.03.04 reaalaja- Omane andmete * töötlusele * arvutis seotult mingi teise protsessiga väljaspool arvutit ja vastavalt selle välise protsessi ajanõuetele. MÄRKUS. Terminiga "reaalaja-" tähistatakse ka dialoogresiimis töötavaid süsteeme ja selliseid protsesse, mille kulgu saab mõjutada inimese sekkumine.	10.03.04 real time (adjective) Pertaining to the processing of data by a computer in connection with another process outside the computer according to time requirements imposed by the outside process. NOTE - The term "real time" is also used to describe systems operating in conversational mode and processes that can be influenced by human intervention while they are in progress.
10.03.05 sidus sidus- Omane arvuti otsesel juhtimisel töötava funktsionaalüksuse käitusele.	10.03.05 online (adjective) on-line /GB/ (adjective) Pertaining to the operation of a functional unit when under the direct control of the computer.
10.03.06 vallas- autonoomne autonoom- Omane arvuti otsese juhtimiseta töötava funktsionaalüksuse käitusele.	10.03.06 offline (adjective) off-line /GB/ (adjective) Pertaining to the operation of a functional unit when not under the direct control of the computer.
10.03.07 sammkäitus sammtäitmine Arvuti käitusresiim, mille korral vastusena mingile välisele signaalile * täidetakse üks masinakäsk või selle osa.	10.03.07 single step operation step-by-step operation A mode of operation of a computer in which a single computer instruction or part of a computer instruction is executed in response to an external signal.
10.04 Käitusmeetodid	10.04 Operating techniques
10.04.01 spuuling Välismälu kasutamine puhvermäluna töötluse hilistuse kahandamiseks andmete * teisaldusel * arvuti * välisseadmete ja protsessorite vahel. MÄRKUS. Ingliskeelne termin tuleneb väljendist "Välisseadmete sidus simultaantöö".	10.04.01 spooling The use of auxiliary storage as a buffer storage to reduce processing delays when transferring* data between peripheral equipment and the processors of a computer. NOTE - The term is derived from the expression "Simultaneous Peripheral Operation OnLine".
10.04.02 kaugpakksisestus Andmepartiide üleandmine sisendseadme kaudu, millel on juurdepääs arvutile * andmesidelüli kaudu.	10.04.02 remote batch entry Submission of batches of data through an input unit that has access to a computer through a data link.
10.04.03 tööte kaugsisestus Tööte üleandmine sisendseadme kaudu, millel on juurdepääs arvutile * andmesidelüli kaudu.	10.04.03 remote job entry RJE (abbreviation) Submission of a job through an input unit that has access to a computer through a data link.
10.04.04 ajakildamine {ajajaotus} Käitusresiim, mille korral kahele või enamale protsessile eraldatakse sama protsessori ajalõigud.	10.04.04 time slicing time sharing (deprecated in this sense) A mode of operation in which two or more processes are assigned quanta of time on the same processor.
10.04.05 ajajaotus {ajakildamine} Arvutisüsteemi käitusmeetod, mis tagab kahe või enama protsessi ajalise vaheldumise ühel protsessoril.	10.04.05 time sharing time slicing (deprecated in this sense) An operating technique of a computer system that provides for the interleaving in time of two or more processes in one processor.
10.04.06 multiprogrammeerimine Käitusresiim, mis tagab kahe või enama programmi * vaheldatud * täitmise üheainsa protsessoriga.	10.04.06 multiprogramming A mode of operation that provides for the interleaved* execution of two or more computer programs by a single processor.
10.04.07 multitegumtöö Käitusresiim, mis tagab kahe või enama tegumi * konkurentse sooritamise või vaheldatud * täitmise.	10.04.07 multitasking multi-tasking /GB/ A mode of operation that provides for the concurrent performance, or interleaved* execution of two or more tasks.
10.04.08 multitöötlus Käitusresiim, mis tagab paralleelse * töötluse * multiprotsessori kahe või enama protsessoriga.	10.04.08 multiprocessing A mode of operation that provides for parallel * processing by two or more processors of a multiprocessor.
10.04.09 emuleerima Imiteerima üht süsteemi teisega, eeskätt riistvara abil, nii et imiteeriv süsteem tunnustaks samu andmeid, * täidaks samu programme ja saavutaks samu tulemusi, mis imiteeritav süsteem.	10.04.09 to emulate To imitate one system with another, primarily by hardware, so that the imitating system accepts the same data executes the same computer programs, and achieves the same results as the imitated system.
10.05 Mäluhaldus (üldterminid)	10.05 Storage management (general)
10.05.01 failikataloog Failide ja teekide kataloog, mis näitab nende asukohti. MÄRKUS. Failikataloog võib sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks nende seadmete tüüpe, milles failid on talletatud, paroole, plokkimistegureid jm.	10.05.01 catalog catalogue /CAN, GB/ A directory of files and libraries, with reference to their locations. NOTE - A catalog may contain other information such as the types of devices in which the files are stored, passwords, blocking factors, etc.
10.05.02 kataloogima Informatsiooni * faili või teegi kohta failikataloogi sisestama.	10.05.02 to catalog to catalogue /CAN, GB/ To enter information about a file or a library into a catalog.
10.05.03 lihtpuhverdus Meetod puhvermälu kinnistamiseks programmile ta täitmise ajaks.	10.05.03 simple buffering A technique for assigning buffer storage for the duration of the execution of a computer program.
10.05.04 dünaamiline puhverdus Puhvermälu * dünaamiline jaotus.	10.05.04 dynamic buffering A dynamic allocation of buffer storage.
10.05.05 dünaamiline (ressursi)jaotus Jaotusmeetod, mille kohaselt programmide * täitmiseks eraldatud ressursid määratakse nende vajaduse hetkel rakendatavate kriteeriumide alusel.	10.05.05 dynamic (resource) allocation An allocation technique in which the resources assigned for the execution of computer programs are determined by criteria applied at the moment of need.
10.05.06 dünaamiline lüke Protsess, mis kinnistab programmile * täitmise ajal uued absoluutaadressid, nii et seda programmi saab täita * põhimälu mingis teises osas.	10.05.06 dynamic relocation A process that assigns new absolute addresses to a computer program during execution so that the program may be executed from a different area of main storage.
10.05.07 välja saalima Teisaldama * andmekogumeid, näiteks mitmesuguse mahuga faile või programme * põhimälust * välismällu, et vabastada põhimälu muuks otstarbeks.	10.05.07 to roll out To transfer sets of data, such as files or computer programs of various sizes, from main storage to auxiliary storage for the purpose of freeing main storage for another use.
10.05.08 sisse saalima Põhimälus sealt välja saalitud * andmekogumeid taastama.	10.05.08 to roll in To restore to main storage the sets of data that were previously rolled out.
10.05.09 saalimine Protsess, mis vahetab mingi põhimäluala sisu mingi välismäluala sisuga.	10.05.09 swapping A process that interchanges the contents of an area of main storage with the contents of an area in auxiliary storage.
10.05.10 kaitse lokaut Abinõu kogu arvutisüsteemi või ta mingi osa juurdepääsu või kasutamise kitsendamiseks.	10.05.10 protection lock out lock-out /GB/ An arrangement for restricting access to or use of all, or part, of a computer system.
10.05.11 virtuaalmälu Mäluseadme ala, mida kasutaja võib pidada adresseeritavaks põhimäluks, kui arvutisüsteem * kujutab * virtuaalaadressid * reaalaadressideks. MÄRKUS. Virtuaalmälu mahtu piiravad arvutisüsteemi adresseerimissüsteem ja vaba välismälu maht, mitte aga tegelik põhimälupesade arv.	10.05.11 virtual storage virtual memory (deprecated) The storage space that may be regarded as addressable main storage by the user of a computer system in which virtual addresses are mapped into real addresses. NOTE - The size of virtual storage is limited by the addressing scheme of the computer system and by the amount of auxiliary storage available, and not by the actual number of main storage locations.
10.05.12 virtuaalaadress Mälupesa * aadress * virtuaalmälus.	10.05.12 virtual address The address of a storage location in virtual storage.
10.05.13 reaalmälu Põhimälu * virtuaalmälusüsteemis. MÄRKUS. Füüsiliselt kattub reaalmälu põhimäluga. Kontseptuaalselt aga esindab reaalmälu ainult üht osa virtuaalmälusüsteemi kasutaja käsutuses olevast aadresside vahemikust. Traditsiooniliselt asus kasutaja käsutuses olev aadresside vahemik täielikult põhimälus.	10.05.13 real storage The main storage in a virtual storage system. NOTE - Physically, real storage and main storage are identical. Conceptually, however, real storage represents only parts of the range of addresses available to the user of a virtual storage system. Traditionally, the total range of addresses available to the user was provided by the main storage.
10.05.14 reaalaadress Mälupesa * aadress * reaalmälus.	10.05.14 real address The address of a storage location in real storage.
10.05.15 aadressitranslaator Virtuaalaadresse * reaalaadressideks transformeeriv funktsionaalüksus.	10.05.15 address translator A functional unit that transforms virtual addresses to real addresses.
10.05.16 lehekülg (virtuaalmälusüsteemis) Püsipikkusega plokk, millel on virtuaalaadress ja mis teisaldatakse * reaalmälust * välismällu või välismälust reaalmällu tervikliku üksusena.	10.05.16 page (in a virtual storage system) A fixed-length block that has a virtual address and that is transferred as a unit between real storage and auxiliary storage.
10.05.17 leheküljekaader Lehekülje suurune mäluala reaalmälus.	10.05.17 page frame In real storage, a storage location having the size of a page.
10.05.18 lehekülgede saalimine Lehekülgede teisaldus reaalmälust * välismällu või vastupidi.	10.05.18 paging The transfer of pages between real storage and auxiliary storage.
10.05.19 lehekülgjaotuse meetod Reaalmälu eraldamise meetod, mille korral reaalmälu jagatakse leheküljekaadriteks.	10.05.19 paging technique A real storage allocation technique by which real storage is divided into page frames.
10.05.20 lehekülgede nõudesaalimine Lehekülgede teisaldus välismälust * reaalmällu vastava vajaduse hetkel.	10.05.20 demand paging The transfer of a page from auxiliary storage to real storage at the moment of need.
10.05.21 lehekülgede ennaksaalimine Lehekülgede teisaldus välismälust * reaalmällu enne vastava vajaduse hetke.	10.05.21 anticipatory paging The transfer of a page from auxiliary storage to real storage prior to the moment of need.