09 ANDMESIDE	09 DATA COMMUNICATION
09.01 Üldterminid	09.01 General
09.01.01 andmeside Andmete teisaldus funktsionaalüksuste vahel vastavalt andmeedastust ja andmevahetuse koordineerimist reguleerivatele reeglitele.	09.01.01 data communication The transfer of data among functional units according to sets of rules governing data transmission and the coordination of the exchange.
09.01.02 andmeedastus edastus Andmete teisaldus elekterside vahenditega ühest punktist ühte või enamasse punkti.	09.01.02 data transmission transmission The transfer of data from one point to one or more other points over telecommunication facilities.
09.01.03 andmeallikas andmeläte Funktsionaalüksus, mis annab edastusele kuuluvad andmed.	09.01.03 data source The functional unit that provides data for transmission.
09.01.04 andmeneel Funktsionaalüksus, mis võtab edastatud andmed vastu.	09.01.04 data sink The functional unit that accepts transmitted data.
09.01.05 edastusmeedium Signaale edasiandev looduslik või tehislik vahenduskeskkond. MÄRKUS: Vrd. 09.05.09	09.01.05 transmission medium A natural of artificial medium that conveys signals.
09.01.06 liides Kahe funktsionaalüksuse vaheline ühispiir, mis on määratletud mitmesuguste asjakohaste funktsioone, füüsilisi ühendusi, signaalivahetust ja muud puudutavate omadustega.	09.01.06 interface A shared boundary between two functional units, defined by various characteristics pertaining to the functions, physical interconnections, signal exchanges, and other characteristics of the units, as appropriate.
09.02 Signaalid	09.02 Signals
09.02.01 analoogsignaal Signaal, milles andmeid esitav tunnussuurus võib igal hetkel omandada suvalise väärtuse mingist pidevast vahemikust. MÄRKUS: Näiteks võib analoogsignaal pidevalt järgida mingi teise andmeid esitava füüsikalise suuruse väärtusi.	09.02.01 analog signal A signal in which the characteristic quantity representing data may assume, at any instant, any value within a continuous interval. NOTE - For example, an analog signal may follow continuously the values of another physical quantity representing data.
09.02.02 diskreetne signaal diskreetsignaal diskreetajastusega signaal Ajas järjestikustest elementidest koosnev signaal, mille igal elemendil on üks või mitu tunnussuurust, mis võivad esitada andmeid, näiteks elemendi kestus, paiknemine ajas, laine kuju või amplituud. MÄRKUSED 1. Tunnussuurusteks võivad olla näiteks amplituud, laine kuju, kestus ja paiknemine ajas. 2. Vt. joonis 1.	09.02.02 discrete signal discretely timed signal A signal composed of successive elements in time, each element having one or more characteristic quantities which can represent data. NOTES 1 Examples of characteristic quantities are amplitude, wave-form, duration, and position in time. 2 See figure 1.
09.02.03 digitaalne signaal digitaalsignaal Diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lõpliku arvu täpselt määratletud diskreetsete väärtustega, mida üks ta tunnussuurustest võib omandada ajas.	09.02.03 digital signal A discrete signal in which data are represented by a finite number of well-defined discrete values that one of its characteristic quantities may take in time.
09.02.04 kahendsignaal digitaalne kahendsignaal Digitaalsignaal, milles igal signaalielemendil on üks kahest lubatavast diskreetsest väärtusest.	09.02.04 binary signal binary digital signal A digital signal in which each signal element has one of two permitted discrete values.
09.02.05 signaalielement Diskreetsignaali moodustav suvaline osa, mida teistest eristab üks või mitu tunnussuurust. MÄRKUSED 1. Tunnussuurusteks võivad olla näiteks amplituud, laine kuju, kestus ja paiknemine ajas. 2. Vt. joonis 1.	09.02.05 signal element Each of the parts constituting a discrete signal and distinguished from the others by one or more characteristic quantities. NOTES 1 Examples of characteristic quantities are amplitude, wave-form, duration, and position in time. 2 See figure 1
09.02.06 tähenduslik olek Signaalielemendi tunnussuurus, mis määratleb selle elemendi tähenduse vastavalt mingile kodeerimissüsteemile. MÄRKUS: Vt. joonis 1.	09.02.06 significant condition A characteristic quantity of a signal element defining the meaning of that signal element in accordance with a code. NOTE - See figure 1.
09.02.07 siire Kaht diskreetsignaalis erineva tähendusliku olekuga järjestikku signaalielementi eraldav üleminekunähtus. MÄRKUS: Vt. joonis 1.	09.02.07 transition A transient phenomenon separating two successive signal elements having different significant conditions in a discrete signal. NOTE - See figure 1.
09.02.08 tähenduslik hetk Signaalielemendi algamise hetk diskreetsignaalis. MÄRKUS: Vt. joonis 1.	09.02.08 significant instant An instant at which a signal element commences in a discrete signal. NOTE - See figure 1.
09.02.09 tähenduslik intervall Ajavahemik kahe järjestikku tähendusliku hetke vahel. MÄRKUS: Vt. joonis 1.	09.02.09 significant interval The time interval between two consecutive significant instants. NOTE - See figure 1.
09.02.10 värin Digitaalsignaali * tähenduslike hetkede lühiajalised mittekumulatiivsed variatsioonid oma ideaalsete ajapositsioonide suhtes.	09.02.10 jitter Short-term noncumulative variations of the significant instants of a digital signal from their ideal positions in time.
09.02.11 faasivärin Tähendusliku intervalli murdosana väljendatud värin.	09.02.11 phase jitter Jitter expressed as a fraction of the significant interval.
09.03 Edastus. Üldterminid	09.03 Transmission - General
09.03.01 teisaldama Saatma ühest kohast ja võtma vastu teises kohas.	09.03.01 to transfer To send from one location and receive at another.
09.03.02 edastama Saatma ühest kohast, vastuvõtuks mujal.	09.03.02 to transmit To send from one location for reception elsewhere.
09.03.03 rööpedastus Märki või muud andmeüksust esitavasse rühma kuuluvate signaalielementide korraga edastamine eraldi edastuskanalite kaudu.	09.03.03 parallel transmission The simultaneous transmission over separate transmission channels of the signal elements of a group representing a character or other entity of data.
09.03.04 järjestikedastus Märki või muud andmeüksust esitavasse rühma kuuluvate elementide * järjestikku edastamine ühe edastuskanali kaudu.	09.03.04 serial transmission The sequential transmission over one transmission channel of the signal elements of a group representing a character or other entity of data.
09.03.05 simpleksedastus Andmeedastus ainult ühes ettemääratud suunas.	09.03.05 simplex transmission Data transmission in one preassigned direction only.
09.03.06 pooldupleksedastus Andmeedastus mõlemas, kuid korraga ainult ühes suunas.	09.03.06 half-duplex transmission Data transmission in either direction, one direction at a time.
09.03.07 dupleksedastus täisdupleksedastus Andmeedastus mõlemas suunas korraga.	09.03.07 duplex transmission full-duplex transmission Data transmission in both directions at the same time.
09.03.08 asünkroonedastus Andmeedastus, mille puhul iga märgi või märgiploki algusaeg on meelevaldne, kuid pärast algust on iga signaalielemendi ilmumisaja suhe tähenduslike hetkedega mingi fikseeritud ajabaasi järgi ühesugune.	09.03.08 asynchronous transmission Data transmission in which the start of each character or block of characters is arbitrary but, once started, the time of occurrence of each signal element has the same relationship to significant instants of a fixed time base.
09.03.09 start-stoppedastus Asünkroonedastus, mille puhul igale märki esitavale signaalielementide rühmale eelneb eriline startsignaal ja järgneb eriline stoppsignaal.	09.03.09 start-stop transmission Asynchronous transmission such that each group of signal elements representing a character is preceded by a specific signal, called a start signal, and is followed by another signal, called a stop signal.
09.03.10 sünkroonedastus Andmeedastus, mille puhul iga signaalielemendi ilmumisaeg on seotud mingi fikseeritud ajabaasiga.	09.03.10 synchronous transmission Data transmission in which the time of occurrence of each signal element is related to a fixed time base.
09.03.11 põhiriba Modulatsiooniga muutmata sagedusriba, mille hõivab üks signaal või multipleksitud signaalide kogum.	09.03.11 baseband A frequency band occupied by one signal, or by a set of multiplexed signals, that have not been changed by modulation.
09.03.12 kitsasriba Edastatava infomahuga võrreldes suhteliselt piiratud sagedusriba. MÄRKUS: Tavaliselt kasutatakse kitsasriba mingiks üheks otstarbeks või antakse üheainsa kasutaja käsutusse.	09.03.12 narrowband A relatively restricted frequency band, in relation to the amount of information to be transferred. NOTE - A narrowband is normally used for a single purpose, or made available to a single user.
09.03.13 lairiba Sagedusriba, mida kasutatakse laia sageduste vahemikku nõudvaks rakenduseks. MÄRKUS: Lairiba võidakse jagada mitmeks kitsamaks ribaks, millest igaüht võidakse kasutada eri otstarbeks või anda eri kasutajate käsutusse.	09.03.13 broadband wideband A frequency band that is used for an application requiring wide range of frequencies. NOTE - The broadband can be divided into several narrower bands, each of which can be used for different purposes or be made available to different users.
09.03.14 edastuskanal kanal Vahend signaalide edastuseks ühes suunas kahe punkti vahel. MÄRKUS: Edastuskanal võidakse saada näiteks sagedusmultipleksimise või aegmultipleksimisega.	09.03.14 transmission channel channel A mean of transmission of signals in one direction between two points.
09.03.15 edasikanal Edastuskanal, milles edastus saab toimuda ainult kasutaja andmete teisalduse suunas.	09.03.15 forward channel A transmission channel in which the direction of transmission is restricted to the direction in which user data are being transferred.
09.03.16 tagasikanal Edasikanali juurde kuuluv vastupidise edastussuunaga edastuskanal, mida kasutatakse järelevalve- või veatõrje*signaalide jaoks. MÄRKUS: andmete* simultaanse mõlemasuunalise teisalduse korral kehtib see määratlus vaadeldava andmeallika kohta.	09.03.16 backward channel A transmission channel associated with the forward channel but with the opposite direction of transmission, used for supervisory or error control * signals. NOTE - In case of simultaneous transfer of data in both directions, this definition applies with respect to the data source under consideration.
09.04 Edastusvahendid	09.04 Transmission facilities
09.04.01 keerdpaar bifilaar Edastusmeedium, mis koosneb kahest kokkukeerutatud isoleeritud elektrijuhist.	09.04.01 twisted pair A transmission medium that consists of two insulated electrical conductors twisted together.
09.04.02 koaksiaalpaar koaksiaal Edastusmeedium, mis koosneb kahest samateljelisest silindrilisest juhist, üks neist teise sees.	09.04.02 coaxial pair A transmission medium that consists of two cylindrical conductors, one within the other, that share the same axis.
09.04.03 koaksiaalkaabel Üht või enamat koaksiaalpaari sisaldav kaabel.	09.04.03 coaxial cable A cable containing one or more coaxial pairs.
09.04.04 valguskiud valguskaabel Edastusmeedium, mis koosneb optiliste signaalide ülekandmiseks määratud niidikujulisest lainejuhist. MÄRKUS: Eesti vaste valitakse vastavalt kontekstile, analoogiliselt terminitele koaksiaalpaar (09.04.02) ja koaksiaalkaabel (09.04.03).	09.04.04 optical fiber A transmission medium that consists of a filament-shaped waveguide capable of conveying optical signals.
09.04.05 andmekontsentraator Funktsionaalüksus, mis võimaldab ühisel edastusmeediumil teenindada andmeallikaid, mida on rohkem kui kasutadaolevaid edastuskanaleid. MÄRKUS: Ühelgi hetkel ei saa aktiivseid allikaid olla rohkem kui edastuskanaleid.	09.04.05 data concentrator A functional unit that allows a common transmission medium to serve more data sources than there are transmission channels available. NOTE - The number of active sources at a given instant cannot be greater than the number of transmission channels.
09.04.06 multiplekser (andmesides) andmemultiplekser Funktsionaalüksus, mis võimaldab ühendada eri allikatest lähtuvad signaalid üheksainsaks liitsignaaliks.	09.04.06 multiplexer (in data communication) data multiplexer A functional unit for assembling signals from separate sources into a single composite signal.
09.04.07 sideadapter Riistvaravahend, mis võimaldab mingit funktsionaalüksust ühendada edastusvahenditega.	09.04.07 communication adapter A hardware feature that allows a functional unit to be attached to transmission facilities.
09.04.08 modem Funktsionaalüksus, mis moduleerib ja demoduleerib signaale. MÄRKUSED 1. Sageli kasutatakse modemit digitaalsignaalide edastamise võimaldamiseks analoog- edastusvahendite kaudu. 2: Sõna "modem" on lühend sõnast MOdulaator-DEModulaator.	09.04.08 modem A functional unit that modulates and demodulates signals. NOTES 1 Frequently, a modem is used to enable digital signals to be transmitted over analog transmission facilities. 2 The word "modem" is a contraction of MOdulator-DEModulator.
09.05 Edastusmeetodid	09.05 Transmission techniques
09.05.01 liinikood Kodeerimissüsteem, mis sobib edastuskanali omadustega. MÄRKUS: See kodeerimissüsteem võib erineda kodeerimissüsteemi(de)st, mida kasutavad saatev ja vastuvõttev andmelõpmik.	09.05.01 line code A code that suits the characteristics of a transmission channel. NOTE - This code may differ from the code or codes used by the sending and receiving data terminal equipments.
09.05.02 faaskodeerimine (andmesides) Kodeerimine, mille puhul digitaalandmete * kodeerimiseks kasutatakse perioodilise signaali faasi. Näide: Manchesteri kodeerimine.	09.05.02 phase encoding (in data communication) Encoding in which the phase of a periodic signal is used to encode * digital data. Example: Manchester encoding.
09.05.03 Manchesteri kodeerimine bifaaskodeerimine Kahend-faaskodeerimine, kus igale bitile kinnistatud ajavahemiku poolitab siire, mille suund määrab biti väärtuse. MÄRKUSED 1. Siire võib aset leida mingi füüsikalise muutuja (näiteks pinge, magnetilise polaarsuse või valguse intensiivsuse) kahe oleku vahel. 2. Kui füüsikaline muutuja on elektriline, sõltub see kodeerimistüüp polaarsusest ning on vaba alaliskomponendist. 3. Vt. joonis 2.	09.05.03 Manchester encoding A binary *phase encoding in which the time interval assigned to each bit is divided in half by a transition whose direction determines the value of the bit. NOTES 1 The transition may occur between two states of a physical variable such as voltage, magnetic polarity, or light intensity. 2 If the physical variable is electrical, this type of encoding is polarity-dependent and is free of a DC component. 3 See figure 2.
09.05.04 diferentsiaalne Manchesteri kodeerimine diferentsiaalne bifaaskodeerimine Kahend-faaskodeerimine, kus igale bitile kinnistatud ajavahemiku poolitab siire ning biti väärtuse, st vastavalt "0" või "1", määrab teise siirde olemasolu või puudumine selle ajavahemiku alguses. MÄRKUSED 1. Siire võib aset leida mingi füüsikalise muutuja (näiteks pinge, magnetilise polaarsuse või valguse intensiivsuse) kahe oleku vahel. 2. Kui füüsikaline muutuja on elektriline, ei sõltu see kodeerimistüüp polaarsusest ning signaal ei sisalda alaliskomponenti. 3. Vt. joonis 2.	09.05.04 differential Manchester encoding A binary*phase encoding in which the time interval assigned to each bit is divided in half by a transition and the presence or absence of another transition at the beginning of the time interval determines the value of the bit, i.e. a"0" or a "1", respectively. NOTES 1 The transition may occur between two states of a physical variable such as voltage, magnetic polarity, or light intensity. 2 If the physical variable is electrical, this type of encoding is polarity-independent and is free of a DC component. 3 See figure 2.
09.05.05 n-ndkodeerimine Digitaalandmete kodeerimine nii, et signaal võib igal hetkel olla suvalises füüsikalises olekus kahest või enamast võimalikust. MÄRKUS. Juhule n = 2 vastab termin "kahendkodeerimine".	09.05.05 n-ary encoding Encoding of digital data in such a manner that, at any given instant, the signal can assume any one of two or more possible physical states. NOTE - In the case of n = 2, the term is "binary encoding".
09.05.06 liiaskood Kodeerimissüsteem, mille kohaselt kasutatakse andmete esituseks rangest vajalikust rohkem märke, sümboleid või signaalielemente.	09.05.06 redundant code A code according to which more characters, symbols, or signal elements than strictly necessary are used to represent data.
09.05.07 skrambleerima Edastuse või jäädvustuse soodustamiseks konverteerima * digitaalsignaali pseudojuhuslikuks digitaalsignaaliks, millel on sama tähendus ning sama bitiedastuskiirus. MÄRKUS: Skrambleerimine väldib ühtede või nullide pikkade järjendite edastamisest tulenevaid probleeme.	09.05.07 to scramble To convert a digital signal into a pseudorandom digital signal having the same meaning and the same bit rate in order to facilitate transmission or recording. NOTE - Scrambling avoids problems that would result from the transmission of long sequences of "1"s or "0"s.
09.05.08 deskrambleerima Skrambleeritud * signaalist algset digitaalsignaali taastama.	09.05.08 to descramble To recover the original digital signal from a scrambled * signal.
09.05.09 signaalikandja kandja Laine või võnkumine, mille tunnussuurusi saab varieerida signaal. MÄRKUS: See laine või võnkumine võib olla näiteks siinuslaine või impulsijada.	09.05.09 carrier A wave or an oscillation whose characteristic quantities may be varied by a signal. NOTE - The wave or oscillation may be, for example, a sinusoidal wave or a pulse train.
09.05.10 modulatsioon Protsess, millega varieeritakse vähemalt üht signaalikandja tunnussuurust vastavalt edastatava * signaali mingile tunnussuurusele.	09.05.10 modulation The process by which at least one characteristic quantity of a carrier is varied in accordance with a characteristic quantity of a signal to be transmitted.
09.05.11 demodulatsioon Moduleeritud signaalist algse signaali taastamise protsess.	09.05.11 demodulation The process of recovering the original signal from a modulated signal.
09.05.12 amplituudmanipulatsioon diskreetamplituud-modulatsioon Modulatsioon, mille puhul moduleeriv digitaalsignaal varieerib väljund*signaali amplituudi fikseeritud arvu ettemääratud väärtustena.	09.05.12 amplitude shift keying ASK (abbreviation) Modulation in which a modulating digital signal varies the amplitude of the output *signal among a fixed number of predetermined values.
09.05.13 sagedusmanipulatsioon diskreetsagedus-modulatsioon sModulatsioon, mille puhul moduleeriv digitaalsignaal varieerib väljund*signaali sagedust fikseeritud arvu ettemääratud väärtustena.	09.05.13 frequency shift keying FSK (abbreviation) Modulation in which a modulating digital signal varies the frequency of the output *signal among a fixed number of predetermined values.
09.05.14 pidevfaasiga sagedusmanipulatsioon Sagedusmanipulatsioon, mille puhul siire ettemääratud sageduste vahel sooritatakse sageduse sellise muutmisega, et siire ei tekita faasinihet. MÄRKUS: Pidevfaasiga sagedusmanipulatsiooni vastand on sageduste järsk vahetamine näiteks kommutaatoriga.	09.05.14 phase-continuous frequency shift keying phase-continuous FSK Frequency shift keying in which the transition between the predetermined frequencies is accomplished by a change of frequency, in such a way that there is no phase shift at the transition. NOTE - Phase-continuous frequency shift keying may be contrasted with the discontinuous replacement of one frequency by another, such as might be accomplished by a switch.
09.05.15 koherentne sagedusmanipulatsioon Sagedusmanipulatsioon, mille puhul ettemääratud sagedused on bitiedastuskiiruse täiskordsed ning nende sageduste vahelised siirded toimuvad kandja laine nulli läbimise hetkedel.	09.05.15 phase-coherent frequency shift keying phase coherent FSK Frequency shift keying in which the predetermined frequencies are whole multiples of the bit rate and transitions between these frequencies are made at zero crossings of the carrier waveform.
09.05.16 faasmanipulatsioon diskreetfaas-modulatsioon Modulatsioon, mille puhul moduleeriv digitaalsignaal varieerib väljund*signaali faasi fikseeritud arvu ettemääratud väärtustena. MÄRKUS: Vt. joonis 3.	09.05.16 phase shift keying PSK (abbreviation) Modulation in which a modulating digital signal varies the phase of the output *signal among a fixed number of predetermined values. NOTE - See figure 3.
09.05.17 bitiedastuskiirus bitikiirus Kiirus, millega bitid *teisaldatakse. MÄRKUS. Bitiedastuskiirus väljendatakse tavaliselt bittidena sekundis (bit/s), kilobittidena sekundis (kbit/s) või megabittidena sekundis (Mbit/s).	09.05.17 bit rate The speed at which bits are transferred. NOTE - The bit rate is usually expressed in bits per second, kilobits per second, megabits per second, etc.
09.05.18 signaaliedastuskiirus signaalikiirus Bitikiirus *rööpedastusel. MÄRKUS. Signaalimiskiiruse määrab avaldis ((1/Ti)log2ni, i = 1, ..., m kus m on paralleelsete edastuskanalite arv, Ti on i-nda kanali tähenduslik intervall sekundites, ni on i-nda kanali tähenduslike olekute ettemääratud arv.	09.05.18 data signaling rate DSR (abbreviation) The bit rate in parallel transmission. NOTE - The data signaling rate is given by: ((1/Ti)log2ni, i=1,...,m where m is the number of parallel transmission channels, Ti is the significant interval for the i-th channel expressed in seconds, ni is the predefined number of significant conditions in the i-th channel.
09.05.19 modulatsioonikiirus Moduleeritud signaali nominaalse tähendusliku intervalli pöördväärtus.	09.05.19 modulation rate The reciprocal of the nominal significant interval of the modulated signal.
09.05.20 bood Modulatsioonikiiruse ühik, mis võrdub signaalielementide arvuga sekundis, kusjuures kõik elemendid on võrdse pikkusega ja iga element esitab üht või enamat bitti. MÄRKUS: Mõnedel modemitel, mille kiirus on vähemalt 1200 bit/s, on modulatsioonikiirus boodides harilikult väiksem bitiedastuskiirusest, sest iga signaalielemendi kohta tuleb üle ühe biti.	09.05.20 baud The unit of modulation rate equal to the number of signal elements per second where all such elements are of equal length and each element represents one or more bits. NOTE - For some modems operating at or above 1200 bit/s the modulation rate expressed in bauds, is usually less than the bit rate because more than one bit is conveyed per signal element.
09.05.21 bruto-edastuskiirus edastuskiirus Ajaühikus kahe punkti vahel teisaldatav keskmine bittide, * märkide või plokkide arv.	09.05.21 actual transfer rate transfer rate The average number of bits, *characters, or blocks* transferred per unit time between two points.
09.05.22 efektiiv-edastuskiirus kasulik edastuskiirus Ajaühikus kahe punkti vahel teisaldatav ja vastuvõtupoolel veatuks tunnistatud keskmine bittide, * märkide või plokkide arv.	09.05.22 effective transfer rate The average number of bitscharacters, or blocks* transferred per unit time between two points and accepted as valid at the reception.
09.05.23 multipleksimine Protsess, mis ühendab kaks või mitu signaali mitmest eraldi allikast signaaliks, mida saab edastada üheainsa edastuskanali kaudu.	09.05.23 multiplexing A process for combining two or more signals from several separate sources into a signal for transmission over a single transmission channel.
09.05.24 demultipleksimine Multipleksimisega moodustatud signaalile rakendatav protsess algsete sõltumatute signaalide või nende rühmade taastamiseks. MÄRKUS: Demultipleksimine võib olla osaline, näiteks mingi rühma väljaeraldamiseks suuremast rühmast.	09.05.24 demultiplexing A process applied to a signal formed by multiplexing, for recovering the original independent signals, or groups of these signals. NOTE - Demultiplexing may be partial, for instance, for extracting a group from a supergroup.
09.05.25 sagedusmultipleksimine Multipleksimine, mille puhul mitmele sõltumatule signaalile eraldatakse eraldi sagedusribad edastuseks üheainsa edastuskanali kaudu.	09.05.25 frequency division multiplexing FDM (abbreviation) Multiplexing in which several independent signals are allocated separate frequency bands for transmission over a single transmission channel.
09.05.26 aegmultipleksimine Multipleksimine, mille puhul mitmele sõltumatule signaalile eraldatakse eraldi perioodilised ajapilud edastuseks üheainsa edastuskanali kaudu.	09.05.26 time division multiplexing TDM (abbreviation) Multiplexing in which several independent signals are allocated separate periodic time slots for transmission over a single transmission channel.
09.05.27 statistiline aegmultipleksimine Aegmultipleksimine, mille puhul igale signaalile eraldatakse ajavahemikud vastavalt igal hetkel hinnatavatele vajadustele, riskides sellega, et globaalne nõudlus võib ajuti ületada edastuskanali globaalse läbilaskevõime.	09.05.27 statistical time division multiplexing STDM (abbreviation) Time division multiplexing in which the time intervals are allocated to each signal according to the needs evaluated at each instant, with the risk that the global demand may exceed, at times, the global capacity of the transmission channel.
09.05.28 ühispöördus Meetod, mis võimaldab teatud arvul terminalidel ettemääratud viisil või vastavalt liiklustarbele ühiselt kasutada edastuskanali läbilaskevõimet.	09.05.28 multiple access Any technique whereby a number of terminals are able to share the capacity of a transmission channel in a predetermined manner or in accordance with traffic demand.
09.05.29 sagedusjaotuslik ühispöördus Ühispöörduse meetod, mis eraldab ühisedastuskanalis igale osakanalile eraldi sagedusriba.	09.05.29 frequency division multiple access FDMA (abbreviation) A multiple access technique in which a separate frequency band is allocated to each tributary transmission channel in a common channel.
09.05.30 ajajaotuslik ühispöördus Ühispöörduse meetod, mis eraldab ühises edastuskanalis igale osakanalile eraldi ajapilu.	09.05.30 time division multiple access TDMA (abbreviation) A multiple access technique in which a separate time slot is allocated to each tributary transmission channel in a common channel.
09.06 Andmesidelüli	09.06 Data link
09.06.01 andmesidelüli lüli link Kahe andmelõpmiku need osad, mida reguleerib protokoll, koos neid ühendava kanalikontuuriga, mis koos võimaldavad andmeid teisaldada. MÄRKUS: Vt. joonis 4.	09.06.01 data link Those parts of two data terminal equipments that are controlled by a protocol along with the interconnecting data circuit, which together enable data transfer. NOTE - See figure 4.
09.06.02 kanalikontuur kontuur Kokkukuuluvate kahesuunalise andmeedastuse vahenditeks olevate edastuskanalite paar. MÄRKUSED 1. Andmekeskjaamade vahel võib kontuur sisaldada lõpuseadmestikku või mitte, sõltuvalt andmekeskjaamas kasutatava liidese tüübist. 2. Andmejaama ja andmekeskjaama või andmekontsentraatori vahel sisaldab kontuur andmejaama poolel lõpuseadmestikku ning võib sisaldada andmekeskjaama või andmekontsentraatori poolel selletaolist aparatuuri. 3. Vt. joonis 4.	09.06.02 data circuit A pair of associated transmission channels that provide a means of two-way data transmission. NOTES 1 Between data switching exchanges, the data circuit may or may not include data circuit-terminating equipment (DCE), depending on the type of interface used at the data switching exchange. 2 Between a data station and a data switching exchange or data concentrator, the data circuit includes the DCE equipment at the data station end, and may include equipment similar to a DCE at the data switching exchange or data concentrator location. 3 See figure 4.
09.06.03 liin edastusliin Füüsiline edastusmeedium. MÄRKUSED 1. Liin on väljaspool lõpuseadmestikku ja andmekeskjaama asuv kanalikontuuri osa. 2. Vt. joonis 4.	09.06.03 line transmission line A physical transmission medium. NOTES 1 The line is the portion of a data circuit external to the data circuit-terminating equipment and to the data switching exchange. 2 See figure 4.
09.06.04 protokoll Reeglistik, mis määrab funktsionaalüksuste käitumise side saavutamisel.	09.06.04 protocol A set of rules that determines the behavior of functional units in achieving communication
09.06.05 märkprotokoll Andmesidelüli * protokoll, mille kohaselt nii kasutaja andmed kui ka andmelüli juhtimise funktsioonid kodeeritakse spetsiifiliste märkidena. Näide: Lüli baasjuhtimise protokoll.	09.06.05 character-oriented protocol A data link * protocol in which both user data and data link control functions are coded as specific characters. Example: A basic mode link control protocol.
09.06.06 bittprotokoll Andmesidelüli * protokoll, milles andmelüli juhtimise funktsioonid on spetsifitseeritud kaadri teatud kohtades, nii et kasutaja andmed saab teisaldada transparentse bittide jadana. Näide: Lüli kõrgjuhtimise protokoll.	09.06.06 bit-oriented protocol A data link * protocol in which data-link control functions are specified in particular positions of the frame, allowing user data to be transferred as a transparent sequence of bits. Example: The high-level data link control protocol.
09.06.07 kanalikontuuri transparentsus Kanalikontuuri võime teisaldada kõik andmed nende sisu ja struktuuri muutmata.	09.06.07 data circuit transparency The capability of a data circuit to transfer all data without changing the data content or data structure.
09.06.08 kaader (andmesides) edastuskaader Mingi protokolliga määratud, väljadest koosnev andmestruktuur kasutaja andmete ja juhtandmete edastuseks. MÄRKUSED 1. Kaadri koostis, eriti väljade arv ja tüüp, võib varieeruda sõltuvalt protokolli tüübist. 2. Vt. joonis 5.	09.06.08 frame (in data communication) transmission frame A data structure that consists of fields, predetermined by a protocol, for the transmission of user data and control data. NOTES 1 The composition of a frame, especially the number and types of fields, may vary according to the type of protocol. 2 See Figure 5.
09.06.09 infobitt Kasutaja data esituseks, mitte juhtimisotstarbeks kasutatav bitt.	09.06.09 information bit A bit used for the representation of user data, rather than for control purposes.
09.06.10 talitlusbitt juhtimisbitt Juhtimisotstarbeks kasutatav lisabitt. MÄRKUS: Talitlusbitte kasutatakse peamiselt siis, kui saateaparatuur sooritab protsessi, eriti aperioodilist protsessi, ja nad peavad tagama, et vastuvõtuaparatuur sooritab vastava täiendprotsessi. Normaaljuhul lisatakse nad saatepoolel digitaalsignaalile regulaarsete intervallidega ja kõrvaldatakse vastuvõtupoolel.	09.06.10 overhead bit service bit An ancillary bit used for control purposes. NOTE - Overhead bits are mainly used when the sending equipment carries out a process, particularly an aperiodic process, to ensure that the receiving equipment carries out the corresponding complementary process. They are normally added at regular intervals to a digital signal at the sending end and removed at the receiving end.
09.06.11 kaadri alguspiire Ettemääratud bitimuster, mis tähistab kaadri algust. MÄRKUS: Vt. joonis 5.	09.06.11 start-of-frame frame start delimiter A specified bit pattern that indicates the start of a frame. NOTE - See Figure 5.
09.06.12 kaadri lõpupiire Ettemääratud bitimuster või ettemääratud signaal, mis tähistab kaadri lõppu. MÄRKUS: Vt. joonis 5.	09.06.12 end-of-frame frame end delimiter A specified bit pattern or a specified signal that indicates the end of a frame. NOTE - See Figure 5.
09.06.13 preambula Andmejaamast edastatud, kaadrile eelnev ettemääratud bitimuster sünkroniseerimiseks teiste andmejaamadega. MÄRKUSED 1. Mõnedes protokollides on preambula kaadri osa. 2. Vt. joonis 5.	09.06.13 preamble A specified bit pattern transmitted by a data station, that precedes a frame in order to establish synchronization with other data stations. NOTES 1 In some protocols, the preamble is part of the frame. 2 See Figure 5.
09.06.14 kaadri juhtväli Bitimuster, mis määrab kaadri tüübi ja teatud juhtimisfunktsioonid.	09.06.14 frame control field A bit pattern that defines the type of frame and certain control functions.
09.06.15 kaadri kontrollarv kaadri kontrolljärjend FCS Bitijada, mis on määratud kaadris olevate andmetega ja lisatakse kaadrisse edastusvigade avastamise võimaldamiseks.	09.06.15 frame check sequence FCS (abbreviation) A sequence of bits determined by the data present within the frame and included in the frame to allow detection of transmission errors.
09.06.16 ajapilu Suvaline tsükliline ajaintervall, mida saab üheselt tuvastada ja määratleda.	09.06.16 time slot TS (abbreviation) Any cyclic time interval that can be recognized and defined uniquely.
09.06.17 ajastuse taastamine Tsüklilise ajastussignaali tuletamine vastuvõetud digitaalsignaalist elementide ajapilude perioodilisuse põhjal.	09.06.17 timing recovery The derivation of a cyclic timing signal from a received digital signal, based on the periodicity of the digit time slots.
09.06.18 veatõrje Veaavastust ja võib-olla ka veaparandust võimaldav protokolli osa.	09.06.18 error control That part of a protocol that enables error detection, and possibly error correction.
09.06.19 plokikontroll Veatõrjeprotseduuri see osa, millega tehakse kindlaks, kas andme*plokk on struktureeritud vastavalt kehtestatud reeglitele.	09.06.19 block check That part of the error control procedure used for determining that a data * block is structured according to given rules.
09.06.20 bitiveategur Vigaste bittide arvu ja mingil kokkulepitud perioodil edastatud, vastu võetud või töödeldud bittide koguarvu jagatis.	09.06.20 bit error ratio BER (abbreviation) bit error rate (deprecated) The number or erroneous bits divided by the total number of bits transmitted, received, or processed over some stipulated period of time.
09.06.21 voo reguleerimine Brutoedastuskiiruse reguleerimine andmesides.	09.06.21 flow control In data communication, control of the actual transfer rate.
09.06.22 jaatus Edastatud * andmete vastuvõttu kinnitav vastuvõtja vastus saajale.	09.06.22 acknowledgement An affirmative response, by a receiver, to a sender, indicating that transmitted *data have been received.
09.06.23 pollimine saatele kutsumine Protsess, millega andmejaamu ükshaaval kutsutakse saatma. MÄRKUS: Pollimist kasutatakse üldiselt mitmikühenduses, kuid võidakse kasutada ka kakspunktühenduses.	09.06.23 polling The process whereby data stations are invited one at a time to transmit. NOTE - While generally used on a multipoint connection, polling can be used on a point-to-point connection.
09.06.24 valimine vastuvõtule kutsumine Ühe või enama andmejaama kutsumine andmeid vastu võtma. MÄRKUS: Valimist kasutatakse üldiselt mitmikühenduses, kuid võidakse kasutada ka kakspunktühenduses.	09.06.24 selecting The process of requesting one or more data stations to receive data. NOTE - While generally used on a multipoint connection, selecting can be used on a point-to-point connection.
09.06.25 konkurents Olukord, mis tekib, kui kaks või mitu andmejaama püüavad korraga edastada sama edastuskanali kaudu.	09.06.25 contention A condition arising when two or more data stations attempt to transmit at the same time over the same transmission channel.
09.06.26 andmeedastusfaas Saate faas, mille kestel saab võrgu kaudu ühendatud andmelõpmike vahel teisaldada kasutaja andmeid.	09.06.26 data transfer phase That phase of a call during which user data may be transferred between data terminal equipments that are interconnected via a network.
09.06.27 usutlus Protsess, millega ülemjaam nõuab alluvjaamalt identsuse või oleku teatamist.	09.06.27 interrogating The process whereby a master station requests a slave station to indicate its identity or its status.
09.06.28 ajalõpp taimaut Sündmus, mis on määratud aset leidma mingi etteantud aja möödumisel. MÄRKUS. Ajalõppu saab vältida sellekohase signaali saatmisega; ajalõpuoleku saab tühistada sellekohase tühistussignaali vastuvõtuga.	09.06.28 time-out An event designed to occur at the conclusion of a predetermined elapsed time. NOTE - A time-out can be prevented by sending an appropriate signal; a time-out condition can be cancelled by the receipt of an appropriate time-out cancellation signal..
09.06.29 taaste Andmeedastusel, * andmete teisalduse käigus tekkivate konflikti- või veaolukordade lahendamise protsess.	09.06.29 recovery In data transmission, a process for resolving conflicting or erroneous conditions arising during the transfer of data.
09.06.30 lüli baasjuhtimine Andmesidelülide juhtimine märkprotokolliga, kasutades 7-bitise koodiga infovahetusmärgistiku standardseid juhtmärke.	09.06.30 basic mode link control Control of data links by means of a character-oriented protocol using the standardized control characters of the 7-bit coded character set for information interchange.
09.06.31 lüli kõrgjuhtimine Andmesidelülide juhtimine bittprotokolliga, kasutades ISO/IEC infovahetusstandardiga 3309 määratletud kaadri struktuuri.	09.06.31 high-level data link control HDLC (abbreviation) Control of data links by means of a bit-oriented protocol using the frame structure defined in ISO/IEC Standard 3309 for information interchange.
09.06.32 andmejaam Funktsionaalüksus, mis annab andmeid edastuseks, aktsepteerib edastatud andmeid ning täidab kõiki funktsioone, mis on vajalikud suhtluseks teise funktsionaalüksusega. MÄRKUS: Vt. joonis 4.	09.06.32 data station A functional unit that provides data for transmission, that accepts transmitted data, and that performs all functions necessary for communication with another functional unit. NOTE - See figure 4.
09.06.33 andmelõpmik Andmejaama osa, mis on andmeallikas, * andmeneel või mõlemad. MÄRKUSED 1. Andmelõpmik võib olla ühendatud otse arvutiga või olla selle osa. 2. Vt. joonis 4.	09.06.33 data terminal equipment DTE (abbreviation) That part of a data station that serves as a data source, a data sink, or both. NOTES 1 The DTE may be connected directly to a computer, or may be part of it. 2 See figure 4.
09.06.34 vaheseadmestik Abiseadmed, mis võivad asuda andmelõpmiku ja lõpuseadmestiku vahel, täites abifunktsioone enne modulatsiooni või pärast demodulatsiooni.	09.06.34 intermediate equipment Auxiliary equipment that may be inserted between the data terminal equipment and the data circuit-terminating equipment to perform additional functions before modulation or after demodulation.
09.06.35 lõpuseadmestik Andmelõpmiku ja liini vahelist signaali muundav ja kodeeriv seadmestik andmejaamas. MÄRKUSED 1. Lõpuseadmestik võib olla eraldi seadmestik või andmelõpmiku või vaheseadmestiku lahutamatu osa. 2. Lõpuseadmestik võib täita muid ülesandeid, mida tavaliselt täidetakse liini võrgupoolses otsas. 3. Vt. joonis 4.	09.06.35 data circuit-terminating equipment DCE (abbreviation) In a data station, the equipment that provides the signal conversion and coding between the data terminal equipment (DTE) and the line. NOTES 1 The DCE may be separate equipment or an integral part of the DTE or of the intermediate equipment. 2 The DCE may perform other functions that are usually performed at the network end of the line. 3 See figure 4.
09.06.36 juhtjaam Andmejaam, mis lüli baasjuhtimisel nimetab ülemjaama ning valvab pollimise, * valimise, * usutluse ja taaste protseduure.	09.06.36 control station In basic mode link control, the data station that nominates the master station and supervises polling, *selecting, *interrogating, and recovery procedures.
09.06.37 tarbejaam Suvaline lüli baasjuhtimist kasutava kakspunktühendusega või mitmikühendusega * andmejaam, mis ei ole juhtjaam.	09.06.37 tributary station On a multipoint connection or a point-to-point connection, using basic mode link control, any data station other than the control station.
09.06.38 ülemjaam Lüli baasjuhtimisega * andmejaam, mis on aktsepteerinud kutse teisaldada andmeid ühte või enamasse teise jaama. MÄRKUS: Korraga saab ühel andmesidelülil olla ainult üks ülemjaam.	09.06.38 master station In basic mode link control, the data station that has accepted an invitation to ensure a data transfer to one or more other stations. NOTE - At a given instant, there can be only one master station on a data link.
09.06.39 alluvjaam Lüli baasjuhtimisega * andmejaam, mille on andmete vastuvõtuks valinud * ülemjaam.	09.06.39 slave station In basic mode link control, a data station that is selected by a master station to receive data.
09.06.40 passiivne jaam Suvaline lüli baasjuhtimist kasutava kakspunktühendusega või mitmikühendusega * tarbejaam, mis ootab pollimist või valimist.	09.06.40 passive station On a multipoint connection or a point-to-point connection using basic mode link control, any tributary station waiting to be polled or selected.
09.06.41 primaarjaam Lüli kõrgjuhtimisega * andmejaama osa, mis toetab esmaseid andmesidelüli juhtimise funktsioone, genereerib edastatavaid käske ja tõlgendab saadud reaktsioone. MÄRKUS: Primaarjaamale pandud eriülesannete hulka kuuluvad juhtsignaalide vahetuse algatamine, andmevoo korraldus ning veatõrje ja veajärgse taaste funktsioonidega seotud toimingud.	09.06.41 primary station In high-level data link control, the part of the data station that supports the primary control functions of the data link, generates commands to be transmitted, and interprets received responses. NOTE - Specific responsibilities assigned to the primary station include initialization of control signal interchange, organization of data flow, and actions regarding error control and error recovery functions.
09.06.42 sekundaarjaam Lüli kõrgjuhtimisega * andmejaama osa, mis täidab andmesidelüli juhtimise funktsioone vastavalt primaarjaamalt saadud korraldustele ning tõlgendab saadud käske ja genereerib edastatavaid vastusreaktsioone.	09.06.42 secondary station In high-level data link control, the part of a data station that executes data link control functions as instructed by the primary station and that interprets received commands and generates responses to be transmitted.
09.06.43 liitjaam Lüli kõrgjuhtimisega * andmejaam, mis on võimeline töötama primaarjaama või sekundaarjaamana.	09.06.43 combined station In high-level data link control, a data station capable of performing the role of a primary station or of a secondary station.
09.07 Andmesidevõrk	09.07 Data network
09.07.01 sõlm (andmesides) Andmesidevõrgu punkt, kus üks või mitu funktsionaalüksust ühendab omavahel edastuskanaleid või kanalikontuure.	09.07.01 node (in data communication) In a data network, a point where one or more functional units interconnect transmission channels or data circuits.
09.07.02 port Lõpp-punkt, mille kaudu signaalid saavad võrku siseneda või sealt väljuda.	09.07.02 port A termination point through which signals can enter or leave a network.
09.07.03 ühendus Funktsionaalüksuste vahel andmeedastuseks tekitatud seos.	09.07.03 connection An association established between functional units for data transmission.
09.07.04 kakspunktühendus Kahe andmejaama vahel tekitatud ühendus.	09.07.04 point-to-point connection A connection established between two data stations.
09.07.05 mitmikühendus Enama kui kahe andmejaama vahel tekitatud ühendus.	09.07.05 multipoint connection A connection established among more than two data stations.
09.07.06 levisaade Samade andmete saatmine kõigile sihtkohtadele.	09.07.06 broadcast Transmission of the same data to all destinations.
09.07.07 multisaade Samade andmete saatmine valitud sihtkohtade rühmale.	09.07.07 multicast Transmission of the same data to a selected group of destinations.
09.07.08 andmesidevõrk andmevõrk Võrk, milles kanalikontuurid ja võimalikud kommutatsioonivahendid võimaldavad andmesidet * andmelõpmike vahel.	09.07.08 data network An network in which data circuits and possibly switching facilities enable data communication among data terminal equipments.
09.07.09 kohtvõrk LAN Kasutaja territooriumil piiratud geograafilisel alal asuv arvutivõrk. MÄRKUSED 1. Side kohtvõrgu sees ei allu väljaspoolsele reglementeerimisele; side üle kohtvõrgu piiri võib alluda mingile reglementeerimisele. 2. Vt. ka 25.01.01.	09.07.09 local area network LAN (abbreviation) A computer network, located on a user's premises, within a limited geographical area. NOTES 1 Communication within a local area network is not subject to external regulations; however, communication across the LAN boundary may be subject to some form of regulation. 2 See also 25.01.01.
09.07.10 regionaalvõrk MAN Samas linnalises piirkonnas asuvaid kohtvõrke ühendav võrk. MÄRKUS: Üldiselt töötab regionaalvõrk suurema kiirusega kui tema kaudu ühendatud võrgud, ületab administratiivpiire ning toetab mitut pöördusmeetodit.	09.07.10 metropolitan area network MAN (abbreviation) A network for connecting local area networks located in the same urban area. NOTE - A MAN generally operates at a higher speed than the networks interconnected, crosses administrative boundaries, and supports several access methods.
09.07.11 laivõrk WAN Võrk., mis annab sideteenuseid kohtvõrgu või regionaalvõrguga võrreldes suuremale geograafilisele alale.	09.07.11 wide area network WAN (abbreviation) A network that provides communication services to a geographic area larger than that served by a local area network or a metropolitan area network.
09.07.12 integraalteenuste digitaalvõrk ISDN Võrk, mis kasutajaliideste vaheliste digitaalühenduste abil pakub või toetab mitmesuguste sideteenuste valikut. MÄRKUS: Nende teenuste näited on telefonside, andmeedastus, *elektronpost, * faks ja videoedastus.	09.07.12 integrated services digital network ISDN (abbreviation) A network that provides or supports a range of different telecommunication services, using digital connections between user-network interfaces. NOTE - Examples of these services are telephony, data transmission, *electronic mail, * fax, and video.
09.07.13 vahehoidega edastus Andmesidevõrgu talitlusviis, mille puhul andmed enne nende edasisaatmist sihtkoha poole ajutiseks talletatakse.	09.07.13 store and forward A mode of operation of a data network in which data are temporarily stored before they are retransmitted toward the destination.
09.07.14 andmekommutaatorjaam andmekeskjaam Mingis ühes kohas installitud kommuteerimisotstarbeline aparatuur.	09.07.14 data switching exchange DSE (abbreviation) The equipment installed at a single location to perform switching functions.
09.07.15 kommutatsioon Funktsionaalüksuste, * edastuskanalite või sideahelate ajutise sidumise protsess ühenduse tekitamiseks. Näiteid: kontuurikommutatsioon, * sõnumikommutatsioon ja pakettkommutatsioon.	09.07.15 switching The process of temporarily associating functional units, *transmission channels, or telecommunication circuits for providing a connection. Examples - Circuit switching, *message switching and packet switching.
09.07.16 kontuurikommutatsioon kanalikommutatsioon Kaht või enamat andmelõpmikku nõude korral ühendav protsess, mis võimaldab nende vahelist kanalikontuuri kuni ühenduse lahutamiseni monopoolselt kasutada.	09.07.16 circuit switching A process that, on demand, connects two or more data terminal equipments and permits the exclusive use of a data circuit between them until the connection is released.
09.07.17 sõnumikommutatsioon Sõnumite marsruutimise protsess andmesidevõrgus nende vastuvõtu, (vajaduse korral) vahesalvestuse ja täielike sõnumite edasisaatmise teel.	09.07.17 message switching In a data network, the process of routing messages by receiving, storing as necessary, and forwarding complete messages.
09.07.18 pakett Teatava vorminguga * bitijärjend, mis sisaldab juhtandmeid ja võimalikke:kasutajaandmeid ning edastatakse ja kommuteeritakse tervikuna.	09.07.18 packet A sequence of bits arranged in a specific format, containing control data and possibly user data, and that is transmitted and switched as a whole.
09.07.19 pakettkommutatsioon Andmevõrgus * andmete marsruutimise ja edastuse protsess, mis kasutab adresseeritud pakette, nii et iga edastuskanal kahe sõlme vahel jagatakse dünaamiliselt eri aadressidega pakettidele.	09.07.19 packet switching In a data network, the process of routing and transferring *data by means of addressed packets so that, between two nodes, each transmission channel is allocated dynamically to packets having different addresses.
09.07.20 pakettide järjestamine Protsess, mis tagab, et paketid toimetatakse vastuvõtvale andmelõpmikule samas järjestuses, nagu neid väljastas saatev andmelõpmik.	09.07.20 packet sequencing A process of ensuring that packets are delivered to the receiving data terminal equipment (DTE) in the same order as they were submitted by the sending DTE.
09.07.21 pakettedastus Meetod andmete teisalduseks pakettide edastuse ja pakettkommutatsiooniga, võimaldab võrgu ressursse dünaamiliselt jagada paljude ühenduste vahel.	09.07.21 packet transfer mode A method of data transfer, by means of packet transmission and packet switching, that permits dynamic sharing of network resources among many connections.
09.07.22 paketiterminal Andmelõpmik, mis on võimeline juhtima, vormindama, saatma ja vastu võtma pakette.	09.07.22 packet mode terminal Data terminal equipment that can control, format, transmit, and receive packets.
09.07.23 paketiassembler-disassembler paketter Funktsionaalüksus, mis võimaldab pakettedastuse vahenditeta andmelõpmikele juurdepääsu pakettkommutatsiooniga * võrgule.	09.07.23 packet assembler/disassembler PAD (abbreviation) A functional unit that enables data terminal equipment not equipped for packet transfer mode to access a packet-swithing * network.
09.07.24 datagramm Teistest pakettidest sõltumatu pakett, mis kannab pakettkommutatsioonil piisavat informatsiooni marsruutimiseks allik-andmelõpmikust siht-andmelõpmikuni, sõltumatult eelnenud andmevahetusest andmelõpmike ja võrgu vahel.	09.07.24 datagram In packet switching, a packet, independent of other packets, that carries information sufficient for routing from the originating data terminal equipment (DTE) to the destination DTE, without relying on earlier exchanges between the DTEs and the network.
09.07.25 datagrammiteenus Pakettkommutatsiooni teenus, mis marsruudib datagrammi ta aadressi*väljal märgitud sihtkohta, ilma et võrk viitaks mingile teisele datagrammile. MÄRKUS: Datagrammid võivad saabuda sihtaadressile nende võrku sisestamisest erinevas järjestuses.	09.07.25 datagram service In packet switching, a service that routes a datagram to the destination identified in its address *field without reference by the network to any other datagram. NOTE - Datagrams may be delivered to a destination address in a different order from that in which they were entered in the network.
09.07.26 virtuaalsaate teenus Lisateenus, mille puhul saate käivituse protseduur ja saate lahutamise protseduur määravad kahe andmelõpmiku vahelise sideperioodi, mille käigus kasutaja andmed * teisaldatakse läbi võrgu pakettedastusega. MÄRKUS. Harilikult saabuvad andmed võrgust nende võrku sisestamise järjestuses.	09.07.26 virtual call facility A user facility in which a call set-up procedure and a call-clearing procedure determine a period of communication between two data terminal equipments in which:user data are transferred through the network in the packet transfer mode. NOTE - Data are usually delivered from the network in the same order as they were received by the network.
09.07.27 saate juhtimisprotseduur Saate käivituseks ja lahutamiseks vajalike protokollide kogum.	09.07.27 call control procedure A specific set of protocols necessary to establish and release a call.
09.07.28 valimissignaal Saate käivituseks kõike vajalikku informatsiooni esitav märgijärjend kommuteeritavas võrgus.	09.07.28 selection signal In a switched network, the sequence of characters that represents all the information required to establish a call.
09.08 Lisateenused	09.08 User facilities
09.08.01 koodtransparentne andmeside Andmeallikas kasutatavast bitijärjendi struktuurist sõltumatut bittprotokolli kasutav andmesideresiim.	09.08.01 code-transparent data communication A mode of data communication that uses a bit-oriented protocol that does not depend on the bit sequence structure used by the data source.
09.08.02 koodsõltumatu andmeside Andmeallikas kasutatavast märgistikust või kodeerimissüsteemist sõltumatut märkprotokolli kasutav andmesideresiim.	09.08.02 code-independent data communication A mode of data communication that uses a character-oriented protocol that does not depend on the character set or code used by the data source.
09.08.03 kasutaja teenuseklass Standarditud signaaliedastuskiiruse,* andmelõpmiku tööresiimi ja kodeerimissüsteemi struktuuriga (kui see on olemas) andmesidevõrgu * andmeedastusteenuse klass.	09.08.03 user class of service A category of a data transmission service provided by a data network in which the data signaling rate, the data terminal equipment operating mode, and the code structure, if any, are standardized.
09.08.04 lisateenus Kasutajale nõude korral kättesaadav funktsioonide kogum, mida andmesidevõrk annab andmeedastuse teenusena MÄRKUS: Mõned lisateenused võivad olla ühekordsed, teised aga seotud mingi kokkulepitud perioodiga.	09.08.04 user facility A set of functions available on demand to a user, and provided by a data network as a service for data transmission. NOTE - Some user facilities may be available on a per-call basis, and others may be assigned for an agreed period of time at the request of the user.
09.08.05 kutse Valimissignaalide * edastus * ühenduse sisseseadmiseks andmejaamade vahel.	09.08.05 calling The process of transmitting *selection signals in order to establish a connection between data stations.
09.08.06 saade Andmejaamade vahel loodud seos, mis hõlmab ühenduse sisseseadmist, sõnumite * edastust ja ühenduse lahutamist.	09.08.06 call A relationship established between data stations that includes establishing a connection, transmitting *messages, and terminating the connection.
09.08.07 käsikutse (andmesidevõrgus) Kutse, mis võimaldab kutsuvast andmejaamast sisestada valimissignaale * liinile määramatu märgikiirusega. MÄRKUS: Märgid võidakse genereerida andmelõpmikus või lõpuseadmestikus.	09.08.07 manual calling (in a data network) Calling that permits the entry of selection signals from a calling data station into the line at an undefined character rate. NOTE - The characters may be generated at the data terminal equipment or the data circuit-terminating equipment.
09.08.08 automaatkutse (andmesidevõrgus) Kutse, mille puhul valimissignaali elemendid sisestatakse andmesidevõrku vahetult järjestikku maksimaalse kiirusega, mida võimaldab signaaliedastuskiirus. MÄRKUS: Valimissignaal genereeritakse andmelõpmikus. Võrgu konstrueerimise kriteeriumid võivad tekitada piirangu lubatavale nurjunud kutsete arvule samal aadressil mingi etteantud ajavahemiku jooksul.	09.08.08 automatic calling (in a data network) Calling in which the elements of the selection signal are entered into the data network contiguously at the full data signaling rate. NOTE - The selection signal is generated by the data terminal equipment. A limit may be imposed by the design criteria of the network to prevent more than a permitted number of unsuccessful call attempts to the same address within a specified period of time.
09.08.09 lühikutse Kutse, mis võimaldab kasutajal saate algatamisel kasutada aadressi, milles on vähem märke kui täielikus aadressis.	09.08.09 abbreviated address calling Calling that enables a user to employ an address having fewer characters than the full address when initiating a call.
09.08.10 otsekutse Teenus, mille kaudu andmesidevõrk tõlgendab saate nõude signaali käsuna luua ühendus ühe või mitme eelnevalt kasutaja määratud andmejaamaga, vabastades seega kasutaja vajadusest anda saate algatamisel aadressi *valimissignaale. MÄRKUS: See teenus võimaldab tavalisest kiiremini saadet algatada. Teiste võrgukasutajate suhtes ei anta ühenduse loomisel eriprioriteeti. Etteantud aadressid kinnistatakse mingiks kokkulepitud perioodiks.	09.08.10 direct call facility A facility through which the data network interprets the call request signal as an instruction to establish a connection to one or more data stations previously designated by the user, thereby relieving the user of the need to provide address *selection signals during call set-up. NOTE -This facility may permit a faster call set-up than usual. No special priority is implied over other users of the network establishing a connection. The designated addresses are assigned for an agreed period of time.
09.08.11 koste Kutsuvale *andmejaamale vastamise protsess andmejaamade vahelise ühenduse loomise lõpuleviimiseks.	09.08.11 answering The process of responding to a calling *data station to complete the establishment of a connection between data stations.
09.08.12 käsikoste Koste, mille puhul saade käivitatakse ainult siis, kui kutsutav kasutaja signaliseerib mingi käsioperatsiooniga oma valmidusest saadet vastu võtta.	09.08.12 manual answering Answering in which a call is established only if the called user indicates a readiness to receive the call by means of a manual operation.
09.08.13 automaatkoste Koste, mille puhul kutsutav andmelõpmik vastab kutsesignaalile automaatselt. MÄRKUS: Saate saab käivitada sõltumata sellest, kas kutsutav andmelõpmik on operaatori järelevalve all.	09.08.13 automatic answering Answering in which the called data terminal equipment (DTE) automatically responds to the calling signal. NOTE - The call may be established whether or not the called DTE is attended.
09.08.14 kinnine kasutajarühm Andmesidevõrgu kasutajate erirühm, millele on kinnistatud lisateenus, mis võimaldab neil kasutajail suhelda omavahel, kuid välistab juurdepääsu kõigile teistele andmesidevõrgu kasutajatele või nende poolt. MÄRKUSED 1. Kasutaja andmelõpmik võib kuuluda mitmele kinnisele kasutajarühmale. 2. Vt. joonis 6.	09.08.14 closed user group CUG (abbreviation) A group of specified users of a data network that is assigned a user facility which permits them to communicate with each other but precludes access to or from all other users of the data network. NOTES 1 A user data terminal equipment may belong to more than one closed user group. 2 See figure 6.
09.08.15 suletud sissepääsuga kasutajarühm Lisateenus, mis võimaldab ühele või enamale kinnisele kasutajarühmale kuuluval andmelõpmikul väljastada saateid väljapoole neid rühmi. MÄRKUS: Vt. joonis 6.	09.08.15 closed user group with outgoing access A user facility that enables a data terminal equipment (DTE), belonging to one or more closed user groups (CUG), to originate calls to DTEs outside those CUGs. NOTE - See figure 6.
09.08.16 suletud väljapääsuga kasutajarühm Lisateenus, mis võimaldab ühele või enamale kinnisele kasutajarühmale kuuluval andmelõpmikul võtta vastu saateid väljastpoolt neid rühmi. MÄRKUS: Vt. joonis 6.	09.08.16 closed user group with incoming access A user facility that enables a data terminal equipment (DTE), belonging to one or more closed user groups (CUG), to receive calls from DTEs outside those CUGs. NOTE - See figure 6.
09.08.17 kiirvalimine Virtuaalsaate teenuse lisavõimalus, mis lubab saate käivituse ja saate lahutamise pakettidesse paigutada andmeid.	09.08.17 fast select An option of a virtual call facility that allows the inclusion of data in call set-up and call-clearing packets.
09.08.18 server Funktsionaalüksus, mis annab andmesidevõrgu kaudu tööjaamadele või muudele funktsionaalüksustele ühiskasutuslikke teenuseid. Näide: failiserver, prindiserver, meiliserver.	09.08.18 server A functional unit that provides shared services to workstations or to other functional units over a data network. Example: A file server, a print server, a mail server.
09.08.19 klient Funktsionaalüksus, mis saab serverilt ühiskasutuslikke teenuseid.	09.08.19 client A functional unit that receives shared services from a server.